← Eesti

1-07-14508\7

1-07-14508 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2008 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-14508 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kohtumaja) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janek Ilp´i määruskaebus Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2007 määrus (Jõgeva detsembri 2007 määrusele. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2007 määrus muutmata ja süüdimõistet Janek Ilp´i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud J. Ilp tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.04.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi Tartu Maakohtu 12.06.2007 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1- aastase vangistusega. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja alates 12.juunist 2007 ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust. Karistusaeg algas 12.06.2007 ja lõpeb 04.08.
  4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega jäeti J. Ilp tingimuslikult enne tähtaega vabastamata. Määruse motiivide kohaselt on J. Ilp süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises. J. Ilpi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab ta kolmandat korda. Kahel korral on ta olnud kriminaalhooldusel ning mõlemal korral on karistused täitmisele pööratud, ühel korral uue kuriteo toimepanemise tõttu ning teisel korral kontrollnõuete eiramise tõttu. Kriminaalhooldaja ei toeta J. Ilpi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul on J. Ilpi riskideks alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus, tööharjumuse puudumine, motivatsiooni puudumine muutuste tegemiseks. Jätkuv kuritegude toimepanemine ning katseaja mitteläbimine, annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et J. Ilp ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, ei ole valmis ennetähtaegseks vabastamiseks ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Seega ei kuulu ta ennetähtaegsele vabastamisele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu J. Ilp taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kunagi katseaega inimvastases kuriteos J. Ilp´i suhtes täitmisele pööratud. Samuti ei pea paika väide, et J. Ilp´il puuduksid tööharjumused. Ta on vabaduses olles töötanud mitmetel erinevatel töökohtadel. Seega saab väita, et J. Ilp´il on tööharjumused ja töökogemused. Vangistust on ta kandnud alates 05.02.
  5. Selle aja jooksul on J. Ilp täielikult aru saanud oma kuriteost ja siiralt kahetseb. Mitmetel kordadel on ta käinud vestlemas psühholoogiga. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja tööle saab vanasse töökohta Kurista saeveskisse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus on nõus maakohtu järeldusega, et käesoleval ajal ei ole J. Ilpi tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid ja muuhulgas seda, et J. Ilpi suhtes on korduvalt teostatud kriminaalhooldust, kuid mitte kordagi ei suutnud ta edukalt toime tulla katseajaga ja karistused pöörati täitmisele. Kriminaalhoolduse käigus oodatakse süüdimõistetult distsiplineeritust ja seadusekuulekust, need ootused ei ole aga täitunud. Suunata ta pärast seda uuesti kriminaalhooldusele, muudab reaalseks ohu, et tema suhtes ka järjekordne kriminaalhooldus ebaõnnestub. Määruskaebuse põhjendused ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid aluse J. Ilpi vangistusest vabastamiseks. Mati Kartau Tiit Lõhmus Ago Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.