1-07-13212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-13212 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2007 määrus (Jõgeva kohtumaja) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vjatšeslav Požarski määruskaebus Tartu Maakohtu
- detsembri 2007 määrusele. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2007 määrus muutmata ja Vjatšeslav Požarski määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud V. Požarski tunnistati Lääne Maakohtu 15.03.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-1/04 süüdi KarS § 329, § 200 lg 2 p 4, § 424, § 274 lg 1 ja § 275 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 30.05.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.03.
- Kinnipeetava karistusaeg algas 15.03.2004 ja lõpeb 01.07.
- Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega jäeti V. Požarski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse motiivide kohaselt on V. Požarski varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral. V. Požarski ei ole enda käitumisega vangistuse ajal näidanud, et ta oleks teinud mingeid järeldusi toimepandud kuritegude kohta ja asunud elama seaduskuulekalt. Tema suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 16 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Peale selle on ta vangistuse ajal toime pannud -1- uue kuriteo. Kogu vangistuses viibimise ajal ei ole ta õppinud ega töötanud. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Požarski taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vangla juhtkond V. Požarski iseloomustust õieti koostanud. V. Požarskil on alati olnud kindel soov õppida ja töötada. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et vanglas olles on V. Požarski üritanud ära hoida kuritegusid, mis olid seotud narkootiliste ainete üleandmisega suures koguses. Samuti on vangla töötajad fabritseerinud V. Požarski suhtes süüdistusi. V. Požarskil on kindel soov töötada, teenida raha ausal viisil. Vabaduses on tal olemas elukoht, sugulased, abikaasa ja kaks alaealist tütart. Samuti lubab V. Požarski enam kuritegusid mitte toime panna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et V. Požarski tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult rõhutanud olulise asjaoluna tema eelnevat elukäiku. Tema kuritegelik aktiivsus on vabaduses olnud suur. Teda on korduvalt karistatud nii reaalse vangistusega kui tingimisi karistusega, ometi on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellised asjaolud ei veena tõsiselt võtma V. Požarski lubadusi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Vaatamata sellele, et teda on varem allutatud kriminaalhooldusele, ei ole see positiivseid tulemusi V. Požarskil käitumisele avaldanud, selletõttu on vähe alust arvata, et vangistusest tingimise enne tähtaega vabanemine ja järjekordne kriminaalhoolduse kohaldamine radikaalselt tema käitumist muudaks. Asja materjalidest nähtub, et vangistuses, see on range järelevalve tingimustes, on ta eiranud kehtestatud käitumisreegleid, mille eest on teda kuueteistkümnel korral karistatud distsiplinaarkorras. Seega ei saa V. Požarski puhul väita, et distsipliinirikkumised vanglas oleksid juhuslikud ja ebaolulised. Kui süüdimõistetu ei suuda vangistuses, see on range järelevalve tingimustes hoiduda õigusrikkumistest, siis on vähetõenäone, et ta suudab seda vabaduses kriminaalhoolduse rakendamisel. V. Požarski väide, et tema poolt toimepandud õigusrikkumised on vanglatöötajate poolt fabritseeritud, on paljasõnaline. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu motiveeritud järelduse ümberhindamiseks. Mati Kartau Tiit Lõhmus -2- Ago Kutsar -3-
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.