Obsah (4)

§ 424§ 73§ 78§ 50

1-07-15045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15045 (07231401925) Kohtunik Märt Toming Kohtuistun

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Raivo Toonverk Ik: 36301210233, EV kodanik, keskharidus, töökoht: FIE, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kohtu poolt karistamata Väärteokorras karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 02.09.2004 otsusega nr 2373,07,002932 LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 15 000 krooni, trahv tasutud 02.10.2007 Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. Raivo Toonverk süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 360 (kolmsada kuuskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Raivo Toonverkile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes äratasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) miinimumpäevamäära, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Raivo Toonverkile mõistetud ja äratasumata rahaline karistus 12 000 krooni Raivo Toonverki suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Raivo Toonverk temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Raivo Toonverkile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.12.2007. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Raivo Toonverki suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse 1 jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 3 kuulise tähtaja möödumisel.

1. Raivo Toonverkilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Raivo Toonverk, 1-07-15045, sundraha“.
2. Raivo Toonverkilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Raivo Toonverk, 1-07-15045, kaitsjatasu“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Raivo Toonverki suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.01.
7. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Raivo Toonverki süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri 02.09.2004 otsusega LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 15 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, uuesti 27.10.2007 kella 23.49 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega Raivo Toonverk pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Raivo Toonverk seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 28.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 992007 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.10.2007 kell 23.43 juhtis Raivo Toonverk mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. (t/l 3) 27.10.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel tuvastati samal päeval kell 23.50 Raivo Toonverkil alkoholijoove 0,59 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 4) 2 28.10.2007 koostatud menetlusaluse isiku Raivo Toonverki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli menetlusalune isik sõbra sünnipäeval ja jõi ära ühe liitri õlut. Arvas, et on poole tunni möödudes kaineks saanud ning hakkas koju sõitma. On süüdi et juhtis autot alkoholijoobes. (t/l 6) 19.11.2007 koostatud tunnistaja Gennadi Ovsjannikovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 27.10.2007 graafikujärgses autopatrullis koos konstaabli Lauri Sepaga ja pidasid kell 23.49 Padise vallas Harju-Risti alevikus Harju-Risti-Nõva teel Pae ja Kurkse ristmikul kinni sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. Kinni peeti seetõttu, et juht ei näidanud suunamärguannet. Juhiks osutus Raivo Toonverk, kellel mõõdeti alkoholijoove 0,59 mg/l. (t/l 7-8) Koopia Põhja Politseiprefektuuri 02.09.2004 otsusest Raivo Toonverki karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 15 000 krooni. (t/l 9) 01.11.2007 koostatud Raivo Toonverki vastulausest nähtuvalt märkis Raivo Toonverk, et töötab raietöödel ja objektid on üle Eesti. Tööl on vajalik isiklik transport. Pere on suur ja ülalpidamisel kuus last. Seetõttu taotleb karistuse leevendamist või juhtimisõiguse säilitamist. (t/l 12) 20.11.2007 koostatud kahtlustatava Raivo Toonverki ülekuulmaisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 27.10.2007 Kose-Ristil tuttava sünnipäeval. Oli kaineks autojuhiks ja tõi külalisi kohale ning viis ära. Tarvitas sünnipäeva jooksul ühe liitri õlut ja kaks tundi enne sõitma asumist ei joonud. Läks sõpra ära viima ja otsustas sõbra juures ööbida, et järgmisel päeval sealt edasi lähedalasuvale objektile tööle minna. Teel sõbra juurde peeti kinni ja tuvastati alkoholijoove. Palub arvestada sellega, et on suure pere toitja ja perest eemaldamine või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tooks perele kaasa väga ränga tagajärje. (t/l 14-15) Täitemenetluste andmebaasi andmetel oli seisuga 16.11.2007 Raivo Toonverki vastu menetlus lõpetatud täitemenetlust 15 000 krooni nõudes seoses nõude tasumisega. (t/l 21) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 0 krooni. (t/l 23) Tööandjate andmebaasi andmetel Raivo Toonverkil 2006 aastal tööandja puudus. (t/l 22) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Raivo Toonverki menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja väärteoasjas tehtud otsust, samuti tunnistaja Gennadi Ovsjannikovi ütlusi ja andmeid rahatrahvi tasumise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava Raivo Toonverki süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Raivo Toonverki varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja määratud rahatrahvi tasus ta täies ulatuses ära alles 02.10.2007 ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes 27.10.2007, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on Raivo Toonverki käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud ning kuigi teda on karistatud väärteokorras, oli uue teo toimepanemise ajal ainsaks kehtivaks karistuseks väärtegu, milline on inkrimineeritava kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Samas on viimane väärtegu toime 3 pandud 2004 aastal, millest saab järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja, kuid samas on tegemist raske liiklusalase rikkumistega, millise iseloom viitab ilmselgelt sellele, et süüdistatav on ohtlik teistele liiklejatele. Arvestades süüteo iseloomu ja varasemate väärtegude eest mõistetud rahaliste karistuste suurust, millise suutis süüdistatav ära tasuda kolme aasta möödudes otsuse tegemisest, võiks teha järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada. Samas on väärteo ja kuriteo toimepanemistel vahet pikem ajavahemik, so üle kolme aasta, millest saab järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja ning viimase karistuse äratasumine võttis aega seetõttu, et puudus küllaldane sissetulek. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et käesoleval ajal on majanduslik olukord paranenud ning abikaasa on samuti tööle asunud ning seetõttu taotles süüdistatav rahalise karistuse kohaldamist. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus süüdistatava suhtes teiseliigilise karistuse, isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks ning süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Samas, otsustades karistuse täitmisele pööramise vajalikkuse üle ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval on ülalpidamisel 6 last, kellest vanim omandab haridust, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatava isikuandmed ei anna alust arvata, et tegemist oleks regulaarse õiguskorra rikkujaga, siis ei pea kohus vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada

§ 73sätteid, määrates minimaalse katseaja.

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoove oli suhteliselt väike ja viimase samalaadse süüteo toimepanemisest oli möödunud üle kolme aasta. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedase karistusega, mi mõningal määral ületab keskmist määra. Kuigi süüdistataval võib olla vajadus oma igapäevastes toimetustes mootorsõiduki juhtimise õigust kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub oluliselt lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 4