4-07-4995\5

4-07-4995 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4995 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja , Elena Huobolainen juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. detsembril 2007.a. Väärteoasi Aleksei Mutovkin kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla PJ juhtivkonstaabel Anti Šapkin otsusele väärteoasjas nr. 2770,07,003049 03.09.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Aleksei Mutovkin kohtuvälise menetleja esindaja Anti Šapkin RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1 – Jätta kaebus rahuldamata. Lääne Politseiprefektuuri Rapla PJ juhtivkonstaabel Anti Šapkin otsus väärteoasjas nr. 2770,07,003049 03.09.2007.a. jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
4. detsembrist. 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla PJ juhtivkonstaabel Anti Šapkin otsusele väärteoasjas nr. 2770,07,003049 03.09.2007.a., millega karistati Aleksei Mutovkinit LS § 7422 lg.2 järgi rahatrahviga 48 trahviühiku suuruses summas s.o 2880 krooni . Rikkumine leidis aset
5. augustil 2007.a. Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, TallinnPärnu-Ikla tee 64-l kilomeetril , kus isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 39 km/h võrra, sõites kiirusega 133 +- 4 km/h. Sellega rikkus Liikluseeskirja § 124 p.2 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi. Kaebaja taotleb, et kohus uuriks seda intsidenti ja võtaks vastu uue otsuse. Kohtuistungil kaebaja väidab, et tegutses sisuliselt hädaseisundis, kuna kiiruse ületamine toimus eesliikuvast sõidukist möödasõidul ja eesliikuv sõiduk sõitis kiirusega umbes 80 km/h. Kohtuväline menetleja –Lääne Politseiprefektuuri Rapla Politseijaoskonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme, kohtuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt õiguserikkumise toimepanemise kohta. Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuse tühistamisega. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud asjas esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused sündmuskohal . Nende ütluste kohaselt ta ületas kiirust, et teha möödasõit eesliikuvast aeglasest sõidukist. Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks oli lisaks menetlusaluse isiku ütlustele veel kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll .Kaebaja väide, et ta tegutses hädaseisundis, on paljasõnaline ning põhjendamatu. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et tema ees liikunud sõiduki kiirus oli väga madal, tegelikkuses nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et möödasõidetava auto sõidukiirus oli 92 km/h. Seega teostas Aleksei Mutovkin möödasõitu eesliikuvast sõidukist, mille sõidukiirus oli asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus (90 km/h) Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-22 lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguserikkumine on kvalifitseeritud õigesti liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi . Liiklusseaduse § 74-22 lg.2 näeb ette sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ( s.o. kuni 3000.-krooni ) ning lisakaristusena võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 1- 3 kuuks. Õigusrikkumine on toime pandud ning tegemist ei ole konkreetset liiklussituatsiooni arvesse võttes hädaseisundiga. Liikluseeskirja
6. peatükk sätestab, kuidas peab toimuma möödasõit ja millistel tingimuste olemasolul on möödasõit lubatud. Liikluseeskiri
7. peatükk - Sõidukiirus . Ükski selles peatükis olev paragrahv s.t §-d 123131 ei anna õigust eesseisvast sõidukist möödasõidul ületada antud teelõigul kehtivat lubatud suurimat sõidukiirust, seda enam veel sellisel määral s.o. mitte vähem kui 39 km/h kiiremini kui antud teelõigul lubatud. Kui eesliikuvast sõidukist möödasõidul toimub lühiajaline ja vähene kiiruse ületamine, ei too see reeglina kaasa karistust. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse .Kohus leiab, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtunik