) § 298 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav Genja Sergejev isikukood: 3 481201 0225; EV kodanik; emakeel: vene keel; keskharidus; ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; oli kahtlustatavana kinni peetud 02.04.2007-03.04.2007, so 2 päeva. Kaitsja Nikolai Pozdnjak RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 311-313 kohus o t s u s t a s: 1.) Süüdi mõista Genja Sergejev
2.)
lg 1 järgi lugeda karistuse hulka Genja Sergejevi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (02.04.2007-03.04.2007). Genja Sergejevil tuleb ära kanda 2 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 3.)
lg 1 ja 3 järgi jätta Genja Sergejevile mõistetud 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Genja Sergejev ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 4.)
5.) Genja Sergejevi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6.) Välja mõista Genja Sergejevilt riigi tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 400,00 krooni. 7.) Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 8.) Asitõend: CD plaat helisalvestisega säilitada koos kriminaaltoimikuga. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kirjalik teade ei pea sisaldama kaebuse põhjendusi. Kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise viimane tähtaeg on 28.detsember
Esitatud tõendid: Tunnistaja Erko Kurm andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab ta Lääne-Harju politseiosakonnas, Keila piirkonnas vanemkonstaablina. 2007 varakevadel oli ta koos konstaabel Reevo Kraamiga patrullis kui tuli teade selle kohta, et üks sõiduk on kraavis ning tõenäoliselt on juht ka seal. Oli vaja sõita Keila linnast Vasalemma suunas, umbes 300 m üle raudtee, sõiduk süsimust XXX - asus Vasalemma poole sõites vasakul pool kraavis, suunaga Rõõmu Kaubamaja poole, tehase vastas. Auto juhiistmel istus kohtualune, kedagi teist autos ei olnud, autouks oli lahti. Ta küsis, mis juhus, kohtualune ei saanud eesti keelest aru. Ta küsis vene keeles ja kohtualune selgitas, et oli olnud tehases, sõitis sealt välja kuid ei suutnud trajektoori hoida ning sõitis kraavi. 3 Visuaalselt oli näha, et kohtualune oli alkoholijoobes, küsimustele vastas isik adekvaatselt. Kohtualune selgitas, et läks naisega riidu, kuid otsustas siiski koju sõita ja kinnitas, et tema oli roolis. Nad uurisid, kas kohtualusel on vigastusi, vigastusi ei esinenud ja nad kutsusid kohtualuse oma sõidukisse, tuvastasid tema isiku ja joobe ning teavitasid toimunust juhtimiskeskust. Isiku tuvastasid nad politsei andmebaasi kaudu, juhtimiskeskuselt said vastuse. Joobe tuvastasid alkomeetriga, tegid puhumistesti. Joobeastet ei mäleta, kuid joove oli kindlasti. Nad koostasid kohtualusele väärteoprotokolli alkoholijoobes sõidu eest ja tellisid auto teisaldamiseks sõiduki. Isikule endale selgitati, tingimused, mis teda ees ootavad - sõiduki toimetavad parklasse, koostavad väärteoprotokolli ja ta viiakse politseiosakonda kainenema. Kohtualune hakkas ühist keelt otsima, väljendas et "oleme ikka omad poisid" ja et "asja pole vaja nii keeruliseks ajada, lahendame kohapeal ära". Kohtualune hakkas kohe jutu alguses lahendust pakkuma, nad tunnetasid paarimehega, et see, mida kohtualune pakub, ei ole seadusega kooskõlas. Selgitasid, et selline käitumine ei ole lubatav. Kohtualune pakkus sularaha, 4 000,00 krooni, ütles et on võimalik ka rohkem. Ta selgitas kohtualusele, et altkäemaksu pakkumine on kriminaalkorras karistatav, kohtualune sellest aru ei saanud - jäi mulje, et kohtualusele ei jõudnud kohale, miks kokkuleppele ei jõuta. Ta selgitas korduvalt kohtualusele viimase käitumise ebaseaduslikkust, kuid isik ei lõpetanud. Raha kohtualune konkreetselt ei näidanud. Mingil hetkel väljus ta autost ja teavitas nagu kord ette näeb juhtimiskeskust, juhtimiskeskus saatis kohale välijuhi Maksim Pekarski. Ei oska öelda, kaua kohtualune raha pakkus, sündmuskohal olid nad kusagil 1h, kohtualune rääkis pakkumisest koguaeg. Raha pakkus kohtualune sõiduki tagaistmel istudes. Sõidukis olid nad kolmekesi: tema, kohtualune ja paarimees Reevo Kraam. Sündmuskohal käis veel umbes kolm inimest: naisterahvas, kes väitis et on kohtualuse tütar, koos meesterahvaga - mõlemad rääkisid vene keeles, samuti üks eesti keelt kõnelenud meesterahvas. Kohale tulnud isikutele seletati, mis juhtus, ka nemad ei saanud aru, miks peab kohtualuse ära viima, kui nad võiksid kohtualuse viia koju magama, samuti muretsesid nad auto pärast; auto teisaldati XXX. Suusõnaliselt on neid instrueeritud, et altkäemaksu pakkumise korral - sõltumata sellest, kas isik raha näitab või mitte - tuleb isikut esmalt hoiatada, kui isik aru ei saa, siis tuleb teavitada juhtimiskeskust või vahetut juhti, koha peale saadetakse välijuht. Tol korral läks jutt rahale kui isik oli tuvastatud ja ta alustas väärteomaterjalide koostamist - enne protokolli tegemist on kohustus rääkida inimesele tema rikkumistest ja edasistes toimingutest; arusaamatus tekkis esimese paberi määrimisel. Kohtualune kohe otseselt raha ei pakkunud - 5-10 min võis minna seletamisele, siis tuli konkreetne pakkumine. Pakkumine tundus teatud hetkest reaalne - joobes inimene ei anna vahel rahu - ärritas, et kohtualusele mitu korda selgitati, hoiatati, kuid ta ikka jätkas pakkumist, oli näha, et ta reaalselt soovis seda. Kuidas lähedased sündmuskohale sattusid - kohtualune palus võimalust teavitada juhtunust oma lähedasi, seda talle ka võimaldati, kuid kellele kohtualune helistas, ei tea. Tunnistaja Reevo Kraam andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab ta Lääne-Harju politseiosakonnas konstaablina, töö on patrullteenistuses, so juhtimiskeskuse poolt antud väljakutsete teenindamine, avaliku korra jälgimine ja liiklusjärelevalve. Kohtualust ei tunne, on ühe korra kohtunud seoses juhtimiskeskuse poolt antud väljakutsele reageerimisega käesoleva aasta kevadel. Tuli teade, et Keila-Haapsalu mnt on joobes juht. Sündmuskohal oli tee kõrval kraavis sõiduk, mille roolis oli joobeseisundis kohtualune. Oli õhtune aeg, väljas oli pime. Sõidukit ei suuda meenutada, oli kas halli või hõbedast värvi XXX. Ta oli koos paarimees konstaabel Erko Kurmiga. Kohale jõudes nad nägid, et sõiduk on suunaga Keila poole, paremal pool kraavipervel, sisuliselt kraavis. Ei mäleta, kas kodanik oli autos või auto juures, võibolla istus ka kõrvalistmel, kuid auto juures oli üksi. Nad kutsusid isiku politseisõidukisse, tuvastasid isiku ja küsisid, mis juhtus. Isiku tuvastasid nad politsei andmebaasi kaudu, hiljem juhiloa abil; ei mäleta, kas isik esitas siis dokumendid, kuid hiljem tegi seda kindlasti. Isik rääkis, et sõitis kodu poole, kas väsimusest või mingist muu põhjuse tõttu ei suutnud enam autot valitseda. Isikuga vesteldes oli tunda alkoholilõhna, nad kontrollisid joovet alkomeetriga, tuvastasid et isik on alkoholijoobes. Nad alustasid väärteopotokolli koostamist. Isik nägi, et nad alustasid paberite täitmist, asus vestlusesse ning pakkus raha, et nad ära jätaks selle. Nad vastasid, et ei tegele selliste asjadega ja ei ole mõtet pakkuda. Isik jätkas raha pakkumist, ütles: "poisid, ma annan teile 4 000,00 ja te lasete mu ära". Nad 4 hoiatasid, et selline tegevus on kriminaalkorras karistatav. Kahjuks isik jätkas raha pakkumist ja andis mõista, et summat võib ka suurendada. Raha pakkus isik politseisõidukis, autos olid tema, konstaabel Erko Kurm ja see isik. Vahepeal tulid kohale sugulased, kes soovisid sõidukit enda kätte saada. Sõiduk paigutati tasulisse parklasse ning nad selgitasid saabunud sugulastele mehe süütegu ja enda tegevust. Isik jätkas sellel ajal raha pakkumist erinevatel etappidel, nemad valmistasid materjale. Nad teavitasid juhtunust juhtimiskeskust ja välijuhti. Välijuht tuli kohale ja kuulas süüaluse suuliselt üle. Välijuht oli Maksim Pekarski. Autos koostasid nad joobe tuvastamise- ja väärteoprotokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise- ning sõiduki parklasse toimetamise otsust. Isik alustas juttu tol korral nii, et laskus nendega sõbralikku vestlusesse, umbes "mehed, olge nüüd mõistlikud, ma elan siin samas ligidal, ma annan raha". Sellist juttu võis enne hoiatamist ajada minimaalselt 5 minutit. Sularaha isik ei näidanud, kuid ütles kellena töötab ning samuti andis mõista, et raha ei ole probleem. Pakkumine oli tõsiselt võetav, isik ei olnud nii raskes alkoholijoobes, et ei saanud aru, mida rääkis. Tunnistaja Maksim Pekarski andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab ta Lääne-Harju politseiosakonnas juhtivkonstaablina, töö seisneb patrullide suunamises, koordineerimises, samuti teostab liiklusjärelevalvet. Kohtualust ei tunne, on kohtunud. Ei mäleta, mis kuupäeval, kuid ta oli siis öises vahetuses tööl ja teostas liiklusjärelevalvet Tallinn-Ikla maanteel. Talle helistas juhtimiskeskuse korrapidaja ja teatas, et patrull pidas Keila-Haapsalu mnt kinni joobes juhi, kes oli pakkunud altkäemaksu. Eelnevalt oli kuulnud eetrist, et Keila-Haapsalu mnt sõidab purjus juht. Ta jõudis kohale, seal oli politseiauto ja XXX. Patrullauto juures tuli vastu Erko Kurm, kes ütles, et nad pidasid kinni sõiduki, mille juht oli alkoholijoobes, juht pakkus altkäemaksu, et dokumente ei vormistataks. Ta küsis Erko Kurmi käest, kas nad raha nägid, Erko Kurm vastas, et ei näinud, isik pakkus suusõnaliselt. Ta istus sõidukisse, kus oli kohtualune, helistas juhtimiskeskusesse ja hoiatas korrapidajat, et tal on telefon sees, seda et ta selgitab rikkujale, milles teda süüdistatakse ning samuti seda, et kõik kõned salvestatakse. Ta selgitas isikule vene keeles, et isik peeti kinni selle eest, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobes, sõiduk läheb parklasse ja küsis kas õigused-kohustused on selged ning kas on midagi lisada. Isikul oli kõik selge, midagi lisada ta ei soovinud. Seejärel helistas ta juhtimiskeskusele, küsis kas seal kuuldi kõike pealt, vastati et jah. Edasi toimetas patrull üksinda. Isikul oli keskmine joove, seega ei saanud kohapeal dokumente vormistada ja ta toimetati osakonda. Patrullis olid Erko Kurm ja Reevo Kraam. Tavaliselt lindistatakse kõned, kui politsei juhtimiskeskusesse helistada. Talle Genja Sergejev altkäemaksu ei pakkunud. Tema ei selgitanud Genja Sergejevile vastutust altkäemaksu pakkumise eest, sest tema juuresolekul Genja Sergejev sellest ei rääkinud. Koos Genja Sergejeviga oli tema umbes 5 min. Ta vestles tookord Genja Sergejeviga ja ei veendunud, et Genja Sergejev midagi pakkus, sellest et Genja Sergejev pakkus, rääkisid politseiametnikud. Süüdistatav Genja Sergejev andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on tal sinine XXX r/n XXX. Teda on varem, 2 a tagasi, karistatud purjuspäi juhtimise eest. 2.aprillil 2007 sõitis ta purjus peaga Keila-Haapsalu mnt, selle eest võeti load 3 kuuks ära, samuti määrati rahatrahv 11 400,00 krooni. Tookord sõitis ta kraavi ja ei saanud sealt enam välja. Ta oli auto juures, tuli politseiauto ning ta pandi politseiautosse istuma. Ta oli purjus. Raha ei saanud ta pakkuda, tal ei olnud sellist summat kaasas. Politseiautos olid nad kolmekesi: tema ja 2 politseinikku, tuli ka tütar oma abikaasaga. Tütar ja abikaasa tahtsid auto ära viia, politsei ei lubanud. Tütrele helistas tema, tütar tuli selleks, et auto võtta. Politseiautos vaatasid politseinikud arvutist tehnilist passi, auto omanikku ja samuti seda, kelle valduses see on. Ta oli purjus ja rohkem vait. Pärast viidi ta arestimajja, ta oli vapustatud, ei saanud aru, miks ta sinna viidi. Ta oli arestimajas umbes kella 11:00, ta sai aru, et ta pandi sinna kuni kainenemiseni. Hommikul öeldi, et peab tulema uurija. Uurija tuli ja selgitas, et oli altkäemaksu pakkumise katse. Politseinikud sündmuskohal temalt dokumente, juhiluba ja autodokumente ei küsinud, joobeekspertiis viidi läbi ja ta kirjutas protokollile alla politseis, protokoll koostati arestimajas. Tema sissetulek on 2 100,00 krooni, mitteametlikult teenib lisa – aitab remontida autosid, sündmuskoha lähedal, Haapsalu mnt-l Keilast 1 km kaugusel on autotranspordi firma. Tööle sõidab ta autoga, juhtimisõigus on talle kindlasti vajalik. Politseiautos selgitati talle üksnes, et ta viiakse ära ja sõiduk toimetatakse parklasse, midagi muud ei toimunud. 5 02.04.2007 Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel Reevo Kraami ettekanne (kd I tl 3) mille kohaselt sai ta 02.04.2007 kell 21:50 koos vanemkonstaabel Erko Kurmiga patrullis olles juhtimiskeskuselt väljakutse Keila-Haapsalu mnt 1 km-le, kus pidi olema sõiduk kraavis ja joobes juht autos. Kohale jõudes nägid nad kraavis sõiduautot XXX r/n XXX, mille roolis istus alkoholijoobes Genja Sergejev. Politseisõidukis pakkus Genja Sergejev talle ja Erko Kurmile 4 000,00 krooni, et ta ära lastaks ning sõidukit parklasse ei toimetataks. Ta vastas koos Erko Kurmiga pakkumisele eitavalt ja hoiatasid võimaliku vastutuse eest, kuid Genja Sergejev jätkas raha pakkumist ja ütles et vajadusel saab summat suurendada. Sularaha Genja Sergejev ei näidanud, kuid ütles, et raha ei ole probleemiks. Nad ütlesid Genja Sergejevile, et nüüd algatatakse raha pakkumise kohta kriminaalasi ja kohale tuleb patrulliülemus. Erko Kurm teavitas juhtunust juhtimiskeskust ja kohale saadeti välijuht. Sõiduk toimetati parklasse ja Genja Sergejev Lääne-Harju politseiosakonda kainenema. Teel osakonda jätkas Genja Sergejev raha pakkumist. 02.04.2007 Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabel Erko Kurmi ettekanne (kd I tl 4) mille kohaselt sai ta 02.04.2007 kell 21:50 koos konstaabel Reevo Kraamiga patrullis olles juhtimiskeskuselt väljakutse Keila-Haapsalu mnt 1 km-le, kus pidi olema sõiduk kraavis ja joobes juht autos. Kohale jõudes nägid nad kraavis sõiduautot XXX r/n XXX, mille roolis istus alkoholijoobes Genja Sergejev. Genja Sergejev ei eitanud, et ta juhtis sõidukit. Patrullautos hakkas Genja Sergejev pakkuma altkäemaksu 4 000,00 krooni selle eest, et ta minema lastaks. Genja Sergejevile selgitati korduvalt, et pakkumine on ebaseaduslik ning samuti võimalikku vastutust. Genja Sergejev jätkas vaatamata hoiatustele raha pakkumist. Ta teavitas altkäemaksu pakkumisest juhtimiskeskust, kohale saadeti välijuht. Sõiduk toimetati parklasse ja Genja Sergejev osakonda kainenema. Teel osakonda jätkas Genja Sergejev raha pakkumist. Sularaha ta kordagi ei näinud. 02.04.2007 kell 23:00 Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (kd I tl 5) mille kohaselt tegi Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabel Erko Kurm paigutamisotsuse selle kohta, et Genja Sergejevi poolt juhitud ja Genja Sergejevile kuuluv sõiduk XXX r/n XXX, mis asus Keila-Haapsalu mnt 1 km-l paigutataks XXXasuvasse hoiukohta. Paigutamise alus: LS § 7419 lg 1. 02.04.2007 Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (kd I tl 7) mille kohaselt tuvastati Genja Sergejevil 02.04.2007 kell 23:15 indikaatorvahendiga LION 500 12997391 (kalibreeritud kuni 12.09.2007) alkoholijoove 0,88 mg/l. Genja Sergejev nõustus tuvastamise tulemusega ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja veres alkoholisisalduse määramisest. 02.04.2007 Patrullileht (kd I tl 33) mille kohaselt olid 02.04.2007 Keila Konstaablijaoskonna patrullipiirkonna patrullitoimkonna koosseisus Erko Kurm ja Reevo Kraam. Tööle asumisel instrueeris patrullitoimkonda Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Maksim Pekarski. Lühiettekandest nähtuvalt oli Keila-Haapsalu mnt 1 km-l suunaga Keila poole alkoholijoobes sõidukijuht, kes pakkus altkäemaksu. Sündmuse kohta vormistati materjalid. 09.04.2007 Asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 27-29) mille kohaselt vaadeldi helisalvestist, millel olid 02.04.2007 Erko Kurmi telefonilt nr 5244650 politsei juhtimiskeskusele tehtud kõned: - kõne nr 1 - 02.04.2007 kell 22:00. Erko Kurm teatab politsei korrapidajale sõiduki r/n – XXX ja isikukoodi – 3 481201 0225 ning soovib Rõõmu kaubamajast üle raudtee umbes 300 m tõstukit, teatab, et isik läheb kainenema; - kõne nr 2 – 02.04.2007 kell 22:03. Erko Kurm teatab politsei korrapidajale, et pakutakse altkäemaksu ja küsib tegevusjuhiseid. Politsei korrapidaja selgitab, et kõigepealt tuleb välijuht, juhul kui altkäemaksu pakkuja peale politseiniku resoluutset keeldumist jätkab… Erko Kurm selgitab, et see on kõik juba tehtud. Politsei korrapidaja teatab, et tuleb Pekarski, kes teab mida teha. Erko Kurm selgitab, et raha otseselt kätte ei andnud, kuid käiakse jutuga peale. Politsei korrapidaja teatab, et altkäemaksu pakkumisest kannab politseinik ette juhtimiskeskusele, kirjeldades täpselt olukorda ja teatades altkäemaksu pakkuja ning sõiduki andmed. Erko Kurm selgitab, et tõstuk jõudis kohale, politsei korrapidaja annab korralduse Pekarski ära oodata, samuti tuleb patrullilehele teha märge juhtimiskeskusele ette kandmisest. 6 02.04.2007 Erko Kurmi poolt politsei juhtimiskeskusele tehtud kõnede helisalvestis (lisatud kriminaaltoimiku juurde) salvestist kuulati kohtuistungil, salvestusel olevad kõned on identsed asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud väljavõttega. Kohtu seisukoht: Kohus kuulanud üle süüdistatava, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab et Genja Sergejevile esitatud süüdistus on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kuulati ära tunnistajad Erko Kurm, Reevo Kraam, Maksim Pekarski, süüdistatav Genja Sergejev; kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti kriminaaltoimikus olevaid tõendeid: Erko Kurmi ja Reevo Kraami 02.04.2007 ettekandeid, 02.04.2007 sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti, 02.04.2007 protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, 02.04.2007 patrullilehte, 09.04.2007 asitõendi vaatlusprotokolli, samuti kuulati kohtuistungil 02.04.2007 tunnistaja Erko Kurmi poolt politsei juhtimiskeskusele tehtud telefonikõnede helisalvestust. Esitatud tõendid on lubatavad. Tunnistaja Maksim Pekarski tõendamiseseme asjaolude kohta olulisi ütlusi kohtu hinnangul ei andnud; tunnistaja Maksim Pekarski andis ütlusi selle kohta, et talle helistas juhtimiskeskuse korrapidaja ning teatas, et Keila-Haapsalu mnt-l on joobes juht, kes pakub altkäemaksu. Maksim Pekarski selgitas, et talle Genja Sergejev altkäemaksu ei pakkunud, samuti ei jäänud talle Genja Sergejevi käitumisest muljet, et ta seda tegi. Seda, et Genja Sergejev oli pakkunud altkäemaksu, ütlesid talle Erko Kurm ja Reevo Kraam. Maksim Pekarski ütluste kohaselt selgitas ta Genja Sergejevile, et teda süüdistatakse alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, teatas isikule õigusedkohustused ja samuti seda, et sõiduk teisaldatakse parklasse. Edasi tegeles Genja Sergejeviga patrullitoimkond. Tunnistajaid Erko Kurmi ja Reevo Kraami, kes andsid sündmuse kohta üksikasjalikke ütlusi, hoiatati eelnevalt vastutuse eest, mis kaasneb teadvalt valeütluste andmise eest; tunnistajad kuulati kohtuistungil üle järgides KrMS § 287 lg 2 sätteid. Mõlemad tunnistajad andsid sündmuste kohta üldjoontes riimuvaid ütlusi, vastuolud tunnistajate ütlustes seisnesid üksnes pisidetailides, mis ei oma kohtu arvates käesolevas asjas määravat tähtsust ning on seletatavad asjaoluga, et sündmusest on möödunud üle poole aasta (nt Genja Sergejevi poolt juhitud sõiduki värv, Genja Sergejevi asukoht sõidukis kui tunnistajad sündmuskohale jõudsid); kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda tunnistajate Erko Kurmi ja Reevo Kraami ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatavat valeütluste andmise eest ei hoiatata, süüdistataval on õigus valida kaitsetaktika oma parema äranägemise järgi. 02.04.2007 sündmuse osas on tunnistajad Erko Kurm, Reevo Kraam ja süüdistatav Genja Sergejev andnud osaliselt riimuvaid ütlusi, erinevad on üksnes tunnistajate ja süüdistatava versioon altkäemaksu pakkumise fakti osas. 02.04.2007 sündmuse kohta on nii süüdistatav kui kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad Erko Kurm ja Reevo Kraam andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et 02.04.2007 said nad tööülesannete täitmisel väljakutse Keila-Haapsalu mnt-le; kohapeal selgus, et Genja Sergejev oli sõiduautoga XXX r/n XXX sõitnud Keila linnast Vasalemma suunas, Genja Sergejevi poolt juhitud sõiduk oli kraavis. Tunnistaja Erko Kurmi ütluste kohaselt oli visuaalselt näha, et Genja Sergejev on alkoholijoobes; tunnistaja Reevo Kraam andis ütlusi, et Genja Sergejeviga vesteldes oli tunda alkoholilõhna. Genja Sergejev selgitas, et ta sõitis 02.04.2007 sõiduautoga XXX r/n XXX Haapsalu-Keila mnt-l, sõidukit juhtides oli ta purjus ning sõitis kraavi. Sündmuse fakt, mida kirjeldavad sarnaselt nii süüdistatav kui tunnistajad, on fikseeritud ka 02.04.2007 patrullilehel, mille kohaselt olid 02.04.2007 Keila Konstaablijaoskonna patrullipiirkonna patrullitoimkonna koosseisus Erko Kurm ja Reevo Kraam; patrullitoimkonna tööajal oli Keila-Haapsalu mnt 1 km-l suunaga Keila poole alkoholijoobes sõidukijuht. 02.04.2007 kell 23:15 on Genja Sergejevil tuvastatud alkoholijoove 0,88 mg/l, Genja 7 Sergejev joobe tuvastamise protokolli ei vaidlustanud. Tunnistajad Erko Kurm, Reevo Kraam ja süüdistatav Genja Sergejev andsid lisaks riimuvaid ütlusi selles osas, et politseiautos viibisid nemad kolmekesi; sündmuskohal käisid ka Genja Sergejevi lähedased: tütar koos elukaaslasega. Kohtu hinnangul on süüdistatava enda, tunnistajate Erko Kurmi ja Reevo Kraami ning 02.04.2007 patrullilehega ja 02.04.2007 alkoholijoobe tuvastamise protokolliga tõendatud, et 02.04.2007 sõitis alkoholijoobes Genja Sergejev Keila-Haapsalu mnt 1 km-l sõidukiga XXX r/n XXX kraavi ning sündmuskohale saabus patrullitoimkond koosseisus vanemkonstaabel Erko Kurm ja konstaabel Reevo Kraam. Nii Erko Kurmi kui Reevo Kraami näol on tegemist ametiisikutega - tunnistaja Erko Kurm töötab Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaablina, tunnistaja Reevo Kraam töötab Lääne-Harju politseiosakonna konstaablina. 02.04.2007 patrullilehest nähtuvalt täitsid tunnistajad 02.04.2007 tööülesandeid. Genja Sergejev peeti tunnistajate poolt kinni tööülesannete täitmise käigus, ning seetõttu, et Genja Sergejev oli juhtinud alkoholijoobes sõidukit; LS § 7419 lg 1 (so alkoholijoobes sõiduki juhtimine) kohtuväline menetleja on politseiprefektuur, seega oli Erko Kurmil ja Reevo Kraamil kohustus Genja Sergejevi teos väärteotunnuste ilmnemisel alustada väärteomenetlust. Sündmuste edasise käigu osas andsid süüdistatav ja tunnistajad kohtuistungil erinevaid ütlusi: - tunnistaja Erko Kurm andis ütlusi, et Genja Sergejev kutsuti politseiautosse ning seal tuvastati Genja Sergejevi isikusamasus ja joove, samuti teavitati juhtunust juhtimiskeskust. Genja Sergejevi isik tuvastati politsei andmebaasi põhjal, juhtimiskeskuselt saadi vastus. Joove tuvastati alkomeetriga. Genja Sergejevile selgitati, et ta viiakse politseiosakonda kainenema. Nad selgitasid Genja Sergejevile kõik tingimused, mis viimast ees ootavad – sõiduk toimetatakse parklasse, koostatakse väärteoprotokoll, samuti seda, et ta alustas väärteomaterjalide koostamist, enne protokolli koostamist peab ta menetlusalusele isikule selgitama toiminguid ja nende sisu. Ta alustas väärteomaterjalide koostamist, enne protokolli koostamist on tal kohustus rääkida isikule rikkumisest ja edasistest toimingutest. Genja Sergejev hakkas ühist keelt otsima esimese paberi määrimisel; Genja Sergejev rääkis neile, et oleme ikka omad poisid, asja ei ole vaja nii keeruliseks ajada ja lahendame selle koha peal ära. Genja Sergejev tegi ka konkreetse pakkumise ja lubas 4 000,00 krooni; - tunnistaja Reevo Kraam andis ütlusi, et Genja Sergejev kutsuti politseiautosse, nad tuvastasid isiku ja küsisid mis juhtus. Genja Sergejevi isikusamasuse tuvastasid nad politsei andmebaasi kaudu, samuti Genja Sergejevi juhiloa abil. Nad kontrollisid Genja Sergejevi joovet alkomeetriga, tuvastasid alkoholijoobe ja alustasid väärteoprotokolli koostamist, tuleb koostada joobe tuvastamise protokoll, väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki parklasse toimetamise otsus. Tunnistaja Reevo Kraami ütluste kohaselt nägi Genja Sergejev, et nad alustasid paberite täitmist ning asus selle peale nendega sõbralikult vestlusesse, umbes nii, et „mehed, olge nüüd mõistlikud, ma elan siin samas ligidal, ma annan raha“. Genja Sergejev jätkas raha pakkumist ja ütles, et „poisid, ma annan teile 4 000,00 krooni ja te lasete mu ära“; - tunnistaja Maksim Pekarski andis ütlusi, et kuna Genja Sergejevil oli keskmine joove, ei saanud kohapeal dokumente koostada, tema ei veendunud, et Genja Sergejev altkäemaksu pakkus, nimetatud asjast rääkisid talle Erko Kurm ja Reevo Kraam; - süüdistatav Genja Sergejev andis ütlusi, et joove tuvastati tal arestimajas, sündmuskohal ta indikaatorvahendisse ei puhunud; ekspertiis viidi läbi arestimajas, seal kirjutas ta ka protokollile alla. Raha ta Erko Kurmile ja Reevo Kraamile ei pakkunud, tal ei olnud sellist summat kaasas. Tunnistad Erko Kurm ja Reevo Kraam ei andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kõik väärteoasja materjalid vormistati lõplikult sündmuskohal; nimetatud asjaolu kinnitas ka Maksim Pekarski. Kohus märgib, et näiteks 02.04.2007 joobe tuvastamise protokolli on koostanud Reevo Kraam, protokollile on tunnistajatena alla kirjutanud Erko Kurm ja Mati Sikka. Mati Sikka sündmuskohal viibimise kohta tõendid puuduvad, seega võidi joobe tuvastamise protokoll koostada 8 politseiosakonnas - nimetatud asjaolu kinnitab ka Genja Sergejev ise. Samas ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas fakt millal ja kus täpselt väärteoasja materjalid koostati; oluline on, et sündmuskohal alustati Genja Sergejevi väärteoasjaga seotud menetlustoiminguid. Viimane sündmus on tõendatud tunnistajate Erko Kurmi ja Reevo Kraami ütlustega selle kohta, et peale Genja Sergejevi toimetamist politseiautosse, peale isikusamasuse tuvastamist ja puhumistesti tegemist alustasid nad väärteoasja materjalide koostamist. Tunnistaja Erko Kurmi ütlustest nähtub, et Genja Sergejev hakkas ühist keelt otsima hetkel, kui ta hakkas selgitama Genja Sergejevile järgnevate toimingute sisu. Mõlemad tunnistajad andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et Genja Sergejev alustas pakkumise tegemist hetkel kui hakati koostama esimest dokumenti. Tunnistajad Erko Kurm ja Reevo Kraam andsid ütlusi selle kohta, et nad selgitasid Genja Sergejevile, et altkäemaksu pakkumine on kriminaalkorras karistatav. Erko Kurm andis ütlusi, et mingil hetkel väljus ta autost ja teatas juhtunust juhtimiskeskust; Reevo Kraam kinnitas samuti, et nad teavitasid juhtunust juhtimiskeskust. Tunnistajad Erko Kurm ja Reevo Kraam andsid riimuvaid ütlusi Genja Sergejevi käitumise osas: nimelt, et esmalt ei teinud Genja Sergejev konkreetset pakkumist, kuid hiljem nimetas konkreetse summa - 4 000,00 krooni, anded samas ka mõista, et raha ei ole probleem ja võimalik on pakkuda rohkem. Kohtuistungil kuulatud helisalvestusest ja 09.04.2007 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad kohtu hinnangul tunnistajate Erko Kurmi ja Reevo Kraami väiteid selle kohta, et Genja Sergejev alustas pakkumise tegemist peale seda, kui nad alustasid menetlustoimingutega. Esimese kõne juhtimiskeskusele tegi Erko Kurm 02.04.2007 kell 22:00; Erko Kurm teatas juhtimiskeskusele Genja Sergejevi poolt juhitud sõiduki r/n ja Genja Sergejevi isikukoodi. Järgmise kõne juhtimiskeskusele tegi Erko Kurm 02.04.2007 kell 22:03 ning teatas siis, et sõiduki juht pakub altkäemaksu ning küsis juhtimiskeskuselt täpseid juhiseid; Erko Kurm teatas samuti juhtimiskeskuse korrapidajale, et selleks hetkeks olid nad Genja Sergejevit hoiatanud, selgitades pakkumise ebaseaduslikkust ning sellega kaasnevat vastutust. Sündmuste käik nähtub lisaks Erko Kurmi ja Reevo Kraami ütlustele, helisalvestisele ja asitõendi vaatlusprotokollile ka politseiametnike poolt 02.04.2007 koostatud ettekannetest; samas ei oma ettekanded kohtu hinnangul iseseisvat tõenduslikku tähendust, tunnistajad ja helisalvestis kuulati vahetult ära kohtuistungil. Genja Sergejev väitis kohtuistungil, et ta ei saanud raha pakkuda, sest tal ei olnud sellist summat kaasas. Tunnistajad Erko Kurm ja Reevo Kraam andsid ütlusi, et raha nad ei näinud; tunnistaja Maksim Pekarski ütluste kohaselt selgitas Erko Kurm sündmuskohal, et raha nad ei näinud, Genja Sergejev tegi suusõnalise pakkumise. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Genja Sergejev raha politseiametnikele reaalselt ei näidanud, samas on tunnistajate Erko Kurmi ja Reevo Kraami ütluste ning 02.04.2007 helisalvestuse ja 09.04.2007 asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et Genja Sergejev pakkus Erko Kurmile ja Reevo Kraamile 02.04.2007 4 000,00 krooni altkäemaksu selle eest, et politseiametnikud ei alustaks Genja Sergejevi suhtes väärteomenetlust. Genja Sergejev andis ütlusi, et 02.04.2007 alkoholijoobes juhtimise eest määrati talle karistuseks rahatrahv 11 400,00 krooni; kohtu hinnangul on üldteada, et sõiduki joobes juhtimise eest on võimalik määrata märkimisväärne rahatrahv, so tunduvalt suurem kui Genja Sergejevi poolt politseiametnikele väärteoprotokolli vormistamata jätmise eest pakutud 4 000,00 krooni. Kohus leiab, et Genja Sergejevi enda ütlustega on tõendatud, et tal oli alus politseinikele altkäemaksu pakkumises selleks, et tema rikkumist ei fikseeritaks: kohtuistungil selgitas Genja Sergejev, et ta töötab mitteametlikult autoremonditöökojas, mis asub Keilast väljas, tööle läheb ta autoga ning juhtimisõigus on talle vajalik. Samuti andis Genja Sergejev ütlusi selle kohta, et teda on enne 02.04.2007 joobes juhtimise eest ühe korra väärteokorras karistatud. Seega võis Genja Sergejevi tegevuse ajendiks olla soov vältida võimalikku lisakaristust või hirm võimaliku kriminaalvastutuse ees.
Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks üksnes vastavasisulise pakkumise tegemisest, altkäemaksu lubamise näol on normi sõnastusest tulenevalt tegemist lõpuleviidud süüteoga. Järelikult ei ole käesoleval 9 juhul oluline, kas Genja Sergejev raha reaalselt andis või kavatses anda; oluline on see, et Genja Sergejev pakkus Erko Kurmile ja Reevo Kraamile altkäemaksu selleks, et politseiametnikud ei fikseeriks rikkumist ja ei koostaks väärteoprotokolli, so et Erko Kurm ja Reevo Kraam jätaks täitmata oma ametikohustused. Tunnistajad Erko Kurm ja Reevo Kraam andsid sarnaseid ütlusi selle kohta, et Genja Sergejevi pakkumine oli reaalne: tunnistaja Erko Kurm andis ütlusi, et vaatamata korduvatele hoiatustele jätkas isik pakkumist, oli näha, et Genja Sergejev soovib seda; tunnistaja Reevo Kraam andis ütlusi selle kohta, et Genja Sergejevi pakkumine oli tõsiselt võetav, Genja Sergejev ei olnud nii raskes joobes, et ta ei oleks andnud endale aru, mida räägib.
lg 1 süüteokoosseis eeldab tahtlust, kohus leiab, et Genja Sergejev pani talle süüksarvatava kuriteo toime tahtlikult. On tõendatud, et Genja Sergejev alustas politseiametnikele raha pakkumist hetkel, kui ta sai aru või pidi aru saama, et tema suhtes alustatakse väärteomenetlust sõiduki joobes juhtimise eest. Tunnistajate Erko Kurmi ja Reevo Kraami ütlustega on tõendatud, et Genja Sergejev jätkas raha pakkumist vaatamata selgitustele ja hoiatustele, konkretiseerides summat – 4 000,00 krooni. Erko Kurm teavitas juhtunust juhtimiskeskust, helisalvestuse kohaselt oli ta selleks hetkeks Genja Sergejevit juba suuliselt korduvalt hoiatanud. Genja Sergejev pidi seega aru saama, et tema käitumine ei ole lubatav, kuid jätkas järjekindlalt raha pakkumist. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega, mille kohaselt ei ole Genja Sergejevi kuritegu tõendatud põhjusel, et sündmuste käiku ei lindistatud. Altkäemaksu lubamise puhul on tegemist varjatud iseloomuga kuriteoga; kohus märgib, et altkäemaksu lubamist ei saa teo spetsiifikast lähtuvalt reeglina talletada teabekandjatele, mille vahendusel on võimalik sündmust taasesitada (va jälitustoimingute käigus kogutud teave; jälitustoiminguid ei ole võimalik rakendada nn „spontaansete“ pakkumiste korral). Patrullautodesse kaamerate ja salvestustehnika paigaldamine analoogsete juhtumite fikseerimiseks on tehniliselt võimalik, kuid reaalselt mittetoimiv lahendus. Samuti ei nõustu kohus kaitsja versiooniga, mille kohaselt süüstavad tunnistajad Erko Kurm ja Reevo Kraam süüdistatavat alusetult; kaitsja viitas asjaolule, et tunnistajad tegutsesid auahnetel kaalutlustel. Kohus märgib siinkohal, et isiku alusetult kuriteos süüdistamise korral on võimalikud tagajärjed politseiametniku teenistuskäigule pöördumatult negatiivsed. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusod, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Genja Sergejev pani toime II astme kuriteo; teo pani Genja Sergejev toime tahtlikult, olles altkäemaksu lubamisel järjekindel. Oma süüd Genja Sergejev eitas. Kohus ei tuvastanud Genja Sergejevi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Genja Sergejev on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, teda on karistatud väärteokorras 2-l korral. Genja Sergejev ei tööta, tal on tuvastatud püsiv, osaline töövõimetus, töövõime kaotus on 60%. Genja Sergejev on määratud oma abikaasa hooldajaks.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdimõistetule mõistetav karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Sissetulekute osas avaldas Genja Sergejev, et ta saab igakuiselt 2 100,00 krooni, samuti töötab ta mitteametlikult. Kohtu hinnangul puuduvad mitteametlikult töötaval isikul Eesti Vabariigi töölepinguseadusest tulenevad garantiid töömahu vähenemise korral; mitteametlikult töötava isiku töösuhte võib tööandja lõpetada päevapealt ja rahalist hüvitist maksmata. Juhul kui süüdimõistetu ei tasu talle määratud rahalist karistust, esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks, täitur on nõude täitmisele pööramisel seotud Täitemenetluse seadustiku § 131 10 sätestatud sissetulekute loeteluga, millele ei saa sissenõuet pöörata (nt riiklik pension). Kohtu hinnangul ei ole mõeldav Genja Sergejevile rahalise karistuse mõistmine selle täitmise võimaliku võimatuse tõttu. Samuti ei ole rahalise karistuse mõistmine võimalik kohtu arvates teo iseloomu arvestades. Politseiametnikule liiklusrikkumise vormistamata jätmise eest altkäemaksu lubamise näol on kohtu hinnangul käesoleval ajal tegemist kuriteoga, millise toimepanemise eest ei ole võimalik mõista rahalist karistust. Liiklusrikkumised on kujunenud Eesti ühiskonnas probleemiks, rikkumiste eest määratavaid võimalikke karistusi on karmistatud. Üldsusele ei saa anda signaali, et politseinikele altkäemaksu lubamine rikkumisele reageerimata jätmise eest on tegu, mille eest määratakse üksnes rahaline karistus. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb Genja Sergejevit karistada vangistusega. Genja Sergejev pani teo toime tahtlikult, karistust kergendavad asjaolud puuduvad – isik oma süüd ei tunnista, ei kahetse. Samas on Genja Sergejev oma senise elu elanud seadusekuulekalt, teda on karistatud üksnes väärteokorras 2 korda. Seega võib nentida, et käesoleva kuriteo näol oli tegemist juhusliku episoodiga ning seetõttu on võimalik mõista talle sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv karistus. Kohus leiab, et Genja Sergejevit tuleb karistada vangistusega 1 aasta, mis tuleb jätta
järgi tingimisi täitmisele pööramata seaduses sätestatud minimaalse katseaja, so 3 aastat, jooksul. Genja Sergejev on kriminaalkorras karistamata isik, lisaks on ta määratud oma abikaasa hooldajaks. Kohtu hinnangul ei vaja Genja Sergejev kriminaalhooldusele määramist; kriminaalhooldusele tuleks määrata isikuid, kelle puhul võib eeldada, et nad võivad jätkata kuritegelikku elu; kohtu hinnangul ei ole eelmainitud asjaolu Genja Sergejevi puhul tõenäoline. Genja Sergejev peeti kahtlustatavana kinni 02.04.2007 ja vabastati 03.04.2007. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb
Genja Sergejevi suhtes kohaldatud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel,
p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.detsembrist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.