4-07-3162\1

4-07-3162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3162 (2317,07,003469) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vassili Rjazantsev (ik: 38009230303, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Vassili Rjazantsev süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 07.04.
5. Aresti ärakandmise aja algust arvestada alates Vassili Rjazantsevi aresti kandmisele asumisest. Juhul, kui määratud arest ei ole ettenähtud tähtajaks ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti kandmise aja algust arvestada alates tema kinnipidamisest ja aresti kandmisele toimetamisest.
6. Vassili Rjazantsevilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul otsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Vassili Rjazantsev, 4-07-3162, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.11.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 21.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 702568 selles, et 21.05.2007 leiti Vassili Rjazantsev, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2063/442 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik seletanud, et tarvitas 21.05.2007 fentanüüli, valget hiinlast veenisiseselt. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu üle antud menetlusaluse isikuga koos elavale Jekaterina Ivanovale. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning kuivõrd menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini osaliselt tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks määrata pikemaajalisem arest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja nende juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsi ja süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Senini on suur osa trahvidest tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik