4-07-966\7

4-07-966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-966 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja juuresolekul Tõlk Nadezhda Paukson Kohtuistungi aeg
3. oktoobril 2007.a. Väärteoasi Viktor Dubovik´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Riho Tänak´i 14.02.2007.a otsusele väärteoasjas nr.2314,06,
4. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Viktor Dubovik kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Riho Tänak´i 14.02.2007.a otsus väärteoasjas nr.2314,06,028585 jätta muutmata Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
5. oktoobrist 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Viktor Dubovik esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Riho Tänak´i 14.02.2007.a otsusele väärteoasjas nr.2314,06,028585, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses s.o.3 600 krooni ja võeti LS 7431 lg 2 alusel juhtimisõigus ära 6-ks kuuks. LS § 741 lg 2 alusel karistati kaebuse esitajat 100 trahviühiku e. 6 000 krooni suuruse 1 rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 26.10.2006.a. kell 08:42 Keila linnas Haapsalu mnt 32 maja juures juhtis sõiduautot BMW 520i, registreerimismärgiga 075MFT, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud kuni 07.12.2006.a. Samuti seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema samas kohas samal ajal lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamata, kuigi teatamine on kohustuslik. Nimetatud tegudega rikkus Viktor Dubovik LE § 227 ja 70 p 1 nõudeid. Viktor Dubovik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus täielikult ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse kohaselt juhtis sõiduautot BMW Vjatšeslav Poleštšuk, tema poolt juhitud sõiduautole sõitis otsa Põhja Politseiprefektuurile kuuluv Fiat Ducato, mille roolis oli Timo Suslov. Avarii tagajärjel sai Vjatšeslav Poleštšuk tõsiseid vigastusi ja šoki, Vjatšeslav Poleštšuki vigastusi tõendav haigla teatis on lisatud väärteoasjale. Kuivõrd keset Haapsalu maanteed sõiduautot jätta ei saanud, sest libeduse tõttu oleks võinud tekkida veel avariisid, pööras Vjatšeslav Poleštšuk auto Lõuna tänavale. Kaebuse esitaja läks õnnetuse asjaolusid selgitama ja kutsus samal ajal appi tuttavad, kes kaebuse esitaja ja Vjatšeslav Poleštšuki haiglasse viisid. Kaebuse esitaja esitas väärteomenetluses ka vastulause, kuid see jäeti tähelepanuta. Kaebuse esitaja seisukohalt andis liiklusõnnetuse põhjustanud Timo Suslov väärteomenetluses teadvalt valeütlusi selle kohta, et BMW roolis oli kaebuse esitaja. Kuna sõiduki aknad olid härmas ja oli pime, oli välise vaatluse teel võimatu kindlaks teha, kes oli sõiduki roolis. Kaebuse esitaja seisukohalt on väärteomenetlus läbi viidud asja igakülgset, täieliku ja objektiivse menetlemise põhimõtet rikkudes. Nii on kohtuväline menetleja põhjendamatult pidanud tõeseks avarii põhjustanud Timo Suslovi ütlusi selle kohta, kes oli sõiduauto BMW roolis, samas, kui ainuke isik, kes sai anda objektiivseid ütlusi selle kohta, on Vjatšeslav Poleštšuk. Kohtuväline menetleja ei ole menetluses lähtunud mõistlikkuse printsiibist. Arvestades asjaolu, et sõiduki juht oli šokis ja sai kehavigastusi ning ka asjaolu, et sõiduki avariikohta jätmine oleks võinud põhjustada suureema kahu, on kaebuse esitaja seisukohalt üpris loomulik, et Vjatšeslav Poleštšuk otsustas sõiduki kõrvaltänavasse juhtida. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole avariist teatamise kohustust rikkunud, kuna liiklusõnnetuse põhjustanud politseinik ju teatas liiklusõnnetusest. Sel puhul puudub vajadus teistkordse teatamise järele. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuistungil seletas kaebuse esindaja, et nad pöördusid peale avariid koos Vjatšeslav Poleštšukiga Keila Haiglasse ja Vjatšeslav Poleštšuk pöördus järgmisel päeval ka Keila Haigla suunamisel Tallinna Mustamäe Haiglasse. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. 2 Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja, kuulanud üle tunnistajad Timo Suslovi ja Vjatšeslav Poleštšuki, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Viktor Dubovik´i kaebus on põhjendamata ega ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on süüdimõistva otsuse tegemise aluseks tunnistaja Timo Suslovi ütlused, liiklusõnnetuse akt koos fotodega, äratundmiseks esitamise protokoll. Timo Suslovi poolt kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetluses antud ütluste kohaselt sõitis ta ette tuledeta liikuvale sõiduautole BMW, kus oli üks inimene, kes pärast avariid lahkus sündmuskohalt Lõuna tänavale. Hiljem nägi tunnistaja, kuidas juht lahkub auto juurest. Tunnistaja hõikas BMW juhile, kuhu ta läheb. Ta tundis selle BMW juhi ära, kuna on temaga tööalaselt kokku puutunud ja teab, et ta elabki Lõuna tänaval. Hiljem tuli see mees oma auto juurest sündmuskohale. Tunnistaja tundis 29.11.2006.a foto järgi ära Viktor Dubovik´i, kes oli BMW roolis. Kohtuistungil andis Timo Suslov samasuguseid ütlusi, täpsustades, et autod peatusid avarii järgselt kõrvuti olles ja ta nägi Viktor Dubovik´i läbi autoakende. Tunnistaja Vjatšeslav Poleštšuk väitis nii kohtuvälise menetleja poolt tunnistajana ülekuulamisel, kui ka kohtus, et sõiduauto BMW roolis oli tema. Avariihetkel tundis lööki ja lõi pea vastu uksepiita, tal hakkas paha ja mäletas, et seisis korraga juba autost väljas.Kohtuistungil seletas, et vend viis ta samal päeval haiglasse. Kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluses läbi viidud ülekuulamisel haiglas käigust ei maininud, miks ta seda ei teinud, ei oska kohtuistungil seletada. Keila Haigla patsiendikaardist (väärteotoimiku lk 11) nähtuvalt pöördus tunnistaja Vjatšeslav Poleštšuk Keila Haiglasse 25.oktoobril 2006.a. s.o. päev enne liiklusõnnetuse toimumist. Kaebuse esitaja ei oska seletada, miks on nimetatud dokument dateeritud 25.10.2006.a. kuupäevaga, kohtu ettepanekule esitada kohtule vastavasisuline õiend, kaebuse esindaja ei reageerinud. Kohus leiab, et on tõendatud kaebuse esitaja poolt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Riho Tänak´i 14.02.2007.a otsuses toodud väärtegude toimepanek. Kaebuse esitaja tunnistab ise, et ta juhtis sõiduautot BMW pärast avarii toimumist, samuti on tõendatud asjaolu, et kaebuse esitajalt oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud. Kaebuse esitaja väide, mille kohaselt oli ta vabastatud kohustusest mitte lahkuda sündmuskohalt, kuna teine osapool oli teavitanud liiklusõnnetusest, on vastuolus LE §-is 227 sätestatuga. LE § 227
6. lõik sätestab, et sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Nimetatud LE nõuet ei pea täitma vaid juhul, kui politseisse teatamine pole kohustuslik, st. kui vigastatuid pole, pooled on liiklusõnnetuse asjaolude osas ühel meelel ja on selle ka kirjalikult vormistanud. Pooled ei olnud oma üksmeelt liiklusõnnetuse asjaolude suhtes kirjalikult kinnitanud ja nimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada. Seadus keelab sel juhul sündmuskohalt lahkumise, asjaolu, et üks osapooltest on juba politseid teavitanud, ei vabasta liiklusõnnetuses osalejat kohustusest jääma sündmuskohale ja mitte liigutama sõidukit. 3 Kaebuse esitaja väide selle kohta, et sõiduauto BMW jätmine avariikohta oleks tinginud suuremat kahju, on paljasõnaline ja vastuolust teiste tõenditega. Nii nähtub sündmuskohalt tehtud fotodelt (väärteotoimiku lk 23-28), et vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist on nähtavus hea ja teekate kuiv. Arvestades asjaolu, et liiklusõnnetus asus asulas, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, oleks kaebuse esitaja hoolsuskohustuste nõuetekohasel täitmisel (ohutulede siselülitamine, ohukolmnurga paigaldamine nõutud kaugusele) suudetud vältida hilisemate liiklusohtlike olukordade teket ka sündmuskohale jäädes. Ei väärteotoimikumaterjalidest ega menetlusosaliste ja ülekuulatud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et sõiduauto BMW äraviimist sündmuskohalt saaks käsitleda hädaseisundina või kohustuste kollisioonina. Kohus suhtub kaebuse esitaja seletustesse ja tunnistaja Vjatšeslav Poleštšuki ütlustesse kriitiliselt, kuna need on vastuolus tunnistaja Timo Suslovi ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja Keila Haigla poolt väljastatud haiguslooga. Kohtul puudub alus tunnistaja Timo Suslovi ütluste kahtluse alla panemiseks. Timo Suslov on sama liiklusõnnetusega seoses alustatud väärteomenetluses süüdi tunnistatud ja karistuse kandnud , mistõttu puudub mõistlik põhjendus sellele, miks peaks ta andma valeütlusi selle kohta, et sõiduautot BMW juhtis kaebuse esitaja, mitte tunnistaja Vjatšeslav Poleštšuk. Seega loeb kohus tõendatuks ka sõiduauto BMW juhtimise kaebuse esitaja poolt enne liiklusõnnetuse toimumist Viktor Dubovikile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud teole. Kohus leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud, kuna Viktor Dubovik juhtis sõiduautot ajal, mil tema juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Sellest nähtub, et Viktor Dubovik ei teinud talle eelnevalt mõistetud karistusest vajalikke järeldusi. Kohtunik 4