4-07-5960\7

4-07-5960 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007 Tartu Väärteoasja number 4-07-5960 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2007 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Henri Järve kaitsja Maris Järve määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu
3. novembri 2007 määrus ja saata Henri Järve kaitsja Maris Järve kaebus Lõuna Politseiprefektuuri poolt 03.10.2007 väärteoasjas nr 2602,07,010571 tehtud otsuse peale Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Maris Järv esitas Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr 2602,07,
4. Maakohus andis 23.10.2007 määrusega M. Järvele VTMS § 118 lg 1 alusel aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 08.11.2007, kuna kaebusest ei nähtunud, kas M. Järv võib VTMS § 20 lg 1 mõttes olla menetlusaluse isiku kaitsjaks. M. Järv esitas 08.11.2007 maakohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise, millele oli lisatud Tartu Ülikooli poolt väljastatud akadeemiline õiend diplomi nr BA 007740 juurde. Tartu Maakohus jättis 12.11.2007 määrusega M. Järve kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei või M. Järv VTMS § 20 lg 1 mõttes olla väärteomenetluses menetlusaluse isiku H. Järve kaitsjaks. M. Järv ei ole advokaat. M. Järv on koos kaebusega esitanud küll Tartu Ülikoolist 19.06.2001 M. Järvele väljastatud diplomi, kuid sellelt nähtub üksnes, et M. Järv on täitnud õigusteaduskonna õigusteaduse bakalaureuseõppekava täies mahus ja talle on antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Seda, millise nominaalkestusega õppekava on M. Järv läbinud, Tartu Ülikooli diplomilt ei nähtu. Kohtule tuleb esitada tõend, millest nähtuks nelja-aastase nominaalkestusega õppekava läbimine VTMS § 20 lg 1 mõttes. VTMS §-st 20 lg 1 tulenevalt võib menetlusalusel isikul ja süüdlasel olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-s 6 lg 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras, või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 10.03.2003 jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. M. Järv ei vasta eeltoodud nõuetele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Järv esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 12.11.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata kaebus esimese astme kohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt on akadeemilise õiendi esimesel lehel viga, eksitud on kuupäevaga. Sellele on märgitud, et M. Järv õppis 01.09.1997-19.06.2000 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õigusteaduse bakalaureuseõppes. Kuupäeva 19.06.2000 asemel peaks olema 19.06.
5. Akadeemiline õiend ei ole aga ainsaks tõendiks. M. Järv lõpetas Tartu Ülikooli 2001, mil ei olnud Tartu Ülikoolis üldse võimalik lõpetada kolme aastase nominaalkestusega stuudiumi. Uus süsteem (3+2) kehtestati ülikooliseadusega 05.07.
6. Samuti seisneb erinevus selles, et enne ülikooliseaduse muudatusi anti nelja-aastase õppekava läbinutele tunnistus baccalaureus artiumi kraad õigusteaduses. Peale ülikooliseaduse muudatusi on kolme aastase stuudiumi lõpetamisel Vabariigi Valitsuse 23.08.2004 määrusega nr 275 kehtestatud „Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu“ § 2 lg 2 p 3 kohaselt võimalik omandada bakalaureusekraad vaid sotsiaalteadustes, mitte õigusteaduses. Nimetatud määruse § 3 lg 2 p 11 kohaselt on akadeemiline kraad õigusteaduses võimalik omandada ainult magistriõppe lõpetanuil. Ülikooliseaduse § 565 lg 1 kohaselt on enne 30.06.2002 ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastel õigus jätkata õpinguid neile enne 30.06.2002 kohaldatud tingimustel ja korras kuni 01.09.
7. Seega oli esimene võimalus 3+2 süsteemi alusel õppima asuda alates 2002 sügissemestrist. Neile, kes olid varem ülikooli õppima asunud, kuid ei olnud selleks ajaks veel lõpetanud, säilis endiselt õigus lõpetada ülikool selle õppekava alusel, mis kehtis siis, kui nad sisse astusid. Õppekavade andmeid on kõigil võimalik kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist. Maakohus on, hinnates kaebuse esitaja poolt omandatud haridust ainult akadeemilise õiendi alusel, rikkunud tõendite hindamise reegleid. Maakohus ei kontrollinud eelpoolnimetatud registrist, millise nominaalkestusega õppekavaga on tegemist. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12.11.2007 määrus tuleb tühistada ja H. Järve kaitsja M. Järve kaebus tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks, lähtudes VTMS
8. peatüki sätetest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib menetlusalusel isikul ja süüdlasel olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-s 6 lg 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras, või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 10.03.2003 jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et M. Järv ei vasta eeltoodud haridusnõuetele, kuna ta ei olevat läbinud vastavat õppekava. M. Järvele väljastatud Tartu Ülikooli diplomi BA 007740 juurde kuuluva akadeemilise õiendi kohaselt läbis ta õppekava nr
9. Õppekavade andmeid saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist. Selle alajaotuse „Õppeasutuste kontaktid, õppekavade ja koolituslubade andmed ning statistika“ kohaselt õppekava nr 6380101 tähendab Tartu Ülikoolis õigusteaduse akrediteeritud bakalaureuseõpet nominaalkestusega 4 aastat. Seega M. Järv on läbinud enne ülikooliseaduse 10.03.2003 jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava ja ta vastab VTMS § 20 lg 1 nõuetele. Kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendusel, et M. Järv ei saa olla väärteomenetluses kaitsjaks, kuna tal pole vastavat haridust, ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohtunik Mati Kartau 3