← Eesti

4-07-1529\7

Obsah (7)§ 29§ 132§ 2§ 38§ 23§ 20§ 115

Ärakiri 4-07-1529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-1529 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaak

) §-is 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; kas leidis aset tegu, milles isikut süüdistatakse; kas tegu, milles isikut süüdistatakse, on väärtegu; samuti kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 2 Ärakiri 4-07-1529 Kohtuväline menetleja ei ole lähtunud Karistusseadustiku (KarS) §-is 2 lg 2 sätestatud kolmeastmelisest deliktistruktuurist, mis määrab ära õigusliku küsimuse lahendamise metoodika süüteoasjades (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-148-03, 13.01.2004). Kohtuvälise menetleja seisukohad objektiivse koosseisu asjaoludest ei põhine tõenditel ja nende objektiivsel hindamisel. Nõuetekohaselt ei ole tuvastatud, kas tähise CPT kasutamine tollideklaratsioonide 20 lahtris menetlusaluse isiku poolt on ebaõige või mitte. On piirdutud vaid tõdemusega, et tähise CPT märkimine tollideklaratsiooni on valeandmete esitamine, mille eest kuulub kohaldamisele karistus Tolliseaduse § 79 lg 1 kohaselt 4 800 krooni ulatuses. Seega on jäetud sisuliselt välja selgitamata, kas menetlusaluse isiku tegu täitis süüteokoosseisu, mistõttu puudub menetlusaluse isiku karistamise alus Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel palub Ü. Erit otsuse väärteoasjas nr 6-6/24 tühistada. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis

  1. aprillil 2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma
  2. aprillil 2007.a koostatud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtväline menetleja kinnitab, et otsus on koostatud kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Kohtuväline menetleja on toiminud heas usus ja piisava hoolikusega ning juhindus väärteoasja menetlemisel Karistusseadustiku üldosa ja Väärteomenetluse seadustiku sätetest. Otsuses on tuvastatud, et menetlusaluse isiku tegu vastab süüteokoosseisule. Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on menetlusaluse isiku poolt valeandmete esitamine, subjektiivseks tunnuseks on ettevaatamatus hooletuse vormis. Otsuses on käsitletud ka seda, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud süüteo puhul ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuivõrd menetlusalune isik oli süüvõimeline, omades õigus- ja teovõimet. Väärteoprotokollis on kirjeldatud, et menetlusaluse isiku poolt tollideklaratsiooni tähise CPT kasutamine oli ilmselgelt ebaõige. Tollideklaratsioonidele kantud mootorsõidukite registreerimise numbrite järgi tuvastati, et nende mootorsõidukitega ei teosta vedusid osaühing Morobell, vaid osaühing Krotona, Fjotrans osaühing ja osaühing Leviveod. Vastavalt nende poolt esitatud dokumentidele nähtub, et transpordi eest maksjaks oli kauba saaja, mitte osaühing Morobell. Seega oli ebaõige märkida tollideklaratsioonidele tähis CPT Sant Peterburg, mis tähendab, et osaühing Morobell kohustused lõppevad kauba toimetamisega (või selle teenuse eest tasumisega) Sankt Peterburgi. Eeltoodust ilmneb, et menetlusaluse isiku tegu, mis seisnes valeandmete esitamises, vastas süüteokoosseisule ja tegu oli õigusvastane. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Menetlusalune isik olles deklarant ja mitte omades informatsiooni selle kohta, et osaühing Morobell on tasunud kauba transpordi eest Sankt-Peterburini, pidi aru saama oma teo keelatusest ning see oli menetlusaluse isiku puhul välditav. Alusetu on menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ei olnud teada, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Süüdistus oli nähtav nii kutses, mis postitati menetlusalusele isikule 22.02.2007 kui ka füüsilise isiku väärteoprotokollis, mis koostati menetlusalusele isikule 28.02.
  3. Nii väärteoprotokollis kui ka otsuses märkis kohtuväline menetleja, et osaühingu Morobell poolt esitatud raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud ühtegi transpordiarvet. Antud asjaolu on oluline märkimaks seda, et menetlusalune isik võis ja pidi aru saama, et osaühing Morobell poolt ei ole tasutud kauba transpordi eest Sank Peterburgi. Menetlusalusel isikul puudub alus nõuda kohtuväliselt menetlejalt menetluskulude hüvitamist. Kaebusest ega ka kaasas olnud lisadest ei nähtu menetluskulude suurus (v.a riigilõiv) ja ka seda, kas nimetatud kulud on üldse tekkinud. Menetluskulude kohta pole menetlusalune isik esitanud ühtegi kuludokumenti. Kaebusest ega kaasas olnud lisadest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kaitsjale tasu maksnud ega ka seda, et menetlusalusel isikul on tekkinud selle tasu maksmise kohustus. Samuti puudub kohtuvälisel menetlejal võimalus võtta seisukoht makstava tasu suuruse mõistlikkuse 3 Ärakiri 4-07-1529 kohta. Puuduvad igasugused viited kaitsja osavõtule. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal puudus kohustus kaebuse esitamisel Pärnu Maakohtule tasuda riigilõiv. KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 5 alusel; jätta rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus kohtuväliselt menetlejalt menetluskulude väljanõudmine ja tagastada menetlusalusel isikule riigilõiv 144 krooni. Kohtuväline menetleja on nõus asja kirjaliku menetlusega. MENETLUSE KÄIK

  1. aprillil 2007.a edastas kohus kaebuse esitajale seisukoha võtmiseks kohtuvälise menetleja vastuse esitatud kaebusele.
  2. mail 2007.a kohtule esitatud vastuses kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja taotlusega – jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 5 alusel.

Samuti ei nõustu kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja taotlusega jätta rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus kohtuväliselt menetlejalt menetluskulude väljanõudmises. Menetlusalune isik ei soovi antud väärteomenetlust kohtus lõpetada ja taotleb enda rehabiliteerimist kohtuvälise menetleja poolt alusetult esitatud süüdistustest selles, et menetlusaluse isiku näol on tegemist dokumentide võltsijaga. Kaebuse esitaja esitas koos vastusega volikirja, millega Ü. Erit volitab ennast esindama kaitsja Reet Vokk’i, menetluskulude tõendid ja avalduse, mille kohaselt palub kohtväliselt menetlejalt välja mõista 6 018 krooni, mille kaebuse esitaja on tasunud kaitsjale konsultatsioonide ja tema poolt vormistatud dokumentide eest väärteoasjas 6-6/24. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 29alusel, palub kaebuse esitaja hüvitada kaitsja kulud seaduses ettenähtud korras.

  1. mail 2007.a edastas kohus kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtmiseks kaebuse esitaja vastuse koos lisadega (kaitsja volikiri, menetluskulude tõendid ja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks).
  2. juunil 2007 saabus kohtusse kohtuvälise menetleja 31.05.2007.a koostatud vastus, milles kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohtadega. Kohtuväline menetleja jääb 23.04.2007 koostatud vastuses esitatud seisukohtade juurde, rõhutades, et KarS § 81 lg 3 alusel on väärtegu aegunud ja menetlus tuleb

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

Menetluskulude suhtes võtab kohtuväline menetleja alljärgneva seisukoha: kohtuväline menetleja seab kahtluse alla Reet Vokk’i lubatavuse kaitsjana esinemises ning temale kaitsjatasu hüvitamises, kuna R. Vokk ei ole Eesti Advokatuuri liige ega ei ole esitatud ühtegi tõendit, kas R. Vokk omab nõutavat haridust, et osaleda esindajana väärteomenetluses. Lisaks puuduvad Ü. Erit’i poolt 30.03.2007 esitatud kaebuses igasugused viited kaitsja olemasolule ja ka kuludokumentidele. Antud asjaolu seab kohtuvälise menetleja silmis menetlusaluse isiku poolt tagantjärele esitatud tõendite usaldusväärsuse tõsise kahtluse alla. Menetlusalune isik on esitanud kohtule menetluskulu dokumentidena kaks kassa sissetuleku orderit (nr 29/07, 28.02.2007 ja nr 37/07, 13.03.2007 – edaspidi orderid) ja kaks arve-kviitungit (nr 64, 11.05.2007 ja nr 46 25.03.2007 – edaspidi arved). Orderitel puudub viide selle kohta, kas juriidilist konsultatsiooni ja vastuväite koostamine väärteoprotokollile on toiminud käesolevas või mõnes muus väärteoasjas. Orderitest võib välja lugeda vaid selle, et menetlusalune isik on maksnud näidatud summad, kuid kas talle või hoopis mõnele kolmandale isikule osutatud teenuste eest – see jääb selgusetuks. Seega ei saa kuuluda hüvitamisele menetlusaluse isiku poolt orderitel näidatud summad. Arvetel on märgitud aluseks: seisukohtade vormistamine kohtuv. menetl. vastuväidetele kohtule väärteoasjas 6-6/24 ja kaebuse koostamine kohtule väärteoasjas nr 6-6/24. 4 Ärakiri 4-07-1529 Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastustest ja seisukohtadest nii kohtuvälisele menetlejale kui kohtule ei ilme, et R. Vokk oleks menetluse käigus mõne neist dokumentidest koostanud, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt nõuda kaitsjale tehtud kulude hüvitamist on alusetu. 05. juunil 2007 edastas kohus kohtuvälise menetleja vastuse kaebuse esitajale seisukoha võtmiseks. 20. juunil 2007 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus, kus ta jääb eelnevalt kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja nõuete juurde. Vastusele on lisatud kaitsja R. Vokk haridust tõendav dokument. Kaebuse esitaja ei pea vajalikuks asja arutamist ja tõendite hindamist kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Ülle Erit’it on käesolevas väärteoasjas karistatud Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi teo eest, mis väärteo protokolli ja väärteo otsuse kohaselt leidis aset

  1. märtsil
  2. a kuni
  3. märts 2005.a. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et esineks KarS § 81 lg 7 sätestatud asjaolusid, mis oleks süüteo aegumise peatanud. Seega aegus Ü. Erit’i väidetav väärtegu
  4. märtsil
  5. a, s.o ajal, mil Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus oli küll väärteoasjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud, kuna Ü. Erit esitas 30.03.2007.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kaebuse esitaja on küll taotlenud antud väärteomenetlust kohtus mitte lõpetada, kuna soovib enda rehabiliteerimist kohtuvälise menetleja poolt alusetult esitatud süüdistustest, kuid

§ 29

lg 3 annab võimaluse väärteomenetlust jätkata menetlusaluse isiku taotlusel tema rehabiliteerimiseks, kui väärteo aegumistähtaeg ei ole möödunud. Antud seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 31-1-19-07 järgnevalt: „Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist.“ Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest tühistab kohus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 19. märtsi 2007. a otsuse väärteoasjas nr 6-6/24, millega karistati Ülle Erit’it Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi ning lõpetab

§ 29

lg 1 p 5 alusel Ülle Erit suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. MENETLUSKULUD Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja mõista kohtuväliselt menetlejalt välja menetluskulud – riigilõiv, õigusabikulud, transport Pärnusse ja töölt puudutud päeva tasu.

§ 2

sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades vääreomenetluse erisusi.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 20

lg 1 alusel võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 2003.aasta 10.märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt 5 Ärakiri 4-07-1529 vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel . Kohtule on esitatud menetlusaluse isiku poolt 14.05.2007 volikiri /tl 79/, mis on koostatud 28.02.2007, kus Ü.Erit volitab end esindama vaidlustes ja olema kaitsjaks Reet Vokk väärteoasjas Maksu- ja Tolliametiga seoses tollideklaratsioonide täitmisega OÜ-s Morobell. 20.06.2007 on kohtule esitatud Õigusinstituudi diplom, millest on näha, et R.Vokk on täitnud õigusteaduse baklaureuse õppekava täies mahus ja talle on antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Diplom on välja antud 22.06.2002. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on Ü.Erit valinud endale kaitsja, kes ei ole advokaat.

§ 20

lg 1 aga sätestab selgesõnaliselt, et isik, kes ei ole advokaat, kuid kellel on nõutav haridus, võib väärteomenetluses olla kaitsjaks üksnes menetleja loal. Tõendit sellise loa olemasolu kohta aga väärteomaterjalides ei ole. Tõendid käesolevas väärteomenetluses selle kohta, et Ü.Erit on endale kaitsjaks valinud R.Vokk`i, on kohtule esitatud alles 14.05.2007. Ühestki väärteoasjas leiduvast tõendist ei nähtu, et R.Vokk oleks Ü.Erit kaitsjana menetluses osalenud (mis oleks võinud ka näidata menetleja loa olemasolu, kui menetleja oleks aktsepteerinud kaitsja osavõttu näiteks mõnest konkreetsest menetlustoimingust) või, et menetleja oleks R.Vokk`i käesolevas väärteomenetluses lubanud kaitsjana osaleda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

§ 115

lg 1 p 4 kohustab kaebuses märkima – kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress. Sellekohased andmed aga kaebuses puuduvad. Kaebus on kohtule esitatud 30.03.2007. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna seadus on selgesõnaliselt sätestanud, et isik, kes ei ole advokaat, võib kaitsja olla menetleja loal ja käesoleval juhul see luba puudub, siis Ü.Erit poolt R.Vokk`ile makstud õigusabitasu riigieelarve vahenditest tasumisele ei kuulu. Kohus leiab, et Ü.Erit poolt on R.Vokk`ile tasutud õigusabikulud, kuid R.Vokk käesolevas väärteomenetluses kaitsjana ei osalenud. Tegemist on ilmselgelt olukorraga, kus isikule on antud juriidilist nõu ja teda menetluses abistatud, kuid tähelepanu ei ole pööratud Väärteomenetluse seadustikus sätestatud kaitsjale esitatud nõuetele ja seetõttu ei ole kohtul võimalik ka Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel õigusabikulusid menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, kuigi kohus lõpetab menetluse väärteo aegumise tõttu. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Esialgses kaebuse on menetlusalune isik taotlenud ka, et talle hüvitataks transport Pärnusse ja töölt puudutud päeva tasu. Selle taotluse kohta ei ole esitatud ühtki tõendit ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitamisel on Ü.Erit tasunud riigilõivu 144 krooni. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole esitatud kaebus maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale, vaid kohtuvälise menetleja otsuse peale, siis on kaebuse esitamine maakohtule riigilõivuvaba. RLS § 12 lg 1 alusel on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Ü.Erit on kaebuses taotlenud mõista välja kohtuväliselt menetlejalt riigilõiv. See taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid peale kohtuotsuse jõustumist tuleb tagastada riigilõiv, kuna kaebuse esitamisel ei olnud vastavalt seadusele kohustust riigilõivu tasuda. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 20; 23; 29 lg 1 p 5, lg 3; 120 lg 1, 3; 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6 Ärakiri 4-07-1529 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.