) §-is 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; kas leidis aset tegu, milles isikut süüdistatakse; kas tegu, milles isikut süüdistatakse, on väärtegu; samuti kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 2 Ärakiri 4-07-1529 Kohtuväline menetleja ei ole lähtunud Karistusseadustiku (KarS) §-is 2 lg 2 sätestatud kolmeastmelisest deliktistruktuurist, mis määrab ära õigusliku küsimuse lahendamise metoodika süüteoasjades (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-148-03, 13.01.2004). Kohtuvälise menetleja seisukohad objektiivse koosseisu asjaoludest ei põhine tõenditel ja nende objektiivsel hindamisel. Nõuetekohaselt ei ole tuvastatud, kas tähise CPT kasutamine tollideklaratsioonide 20 lahtris menetlusaluse isiku poolt on ebaõige või mitte. On piirdutud vaid tõdemusega, et tähise CPT märkimine tollideklaratsiooni on valeandmete esitamine, mille eest kuulub kohaldamisele karistus Tolliseaduse § 79 lg 1 kohaselt 4 800 krooni ulatuses. Seega on jäetud sisuliselt välja selgitamata, kas menetlusaluse isiku tegu täitis süüteokoosseisu, mistõttu puudub menetlusaluse isiku karistamise alus Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel palub Ü. Erit otsuse väärteoasjas nr 6-6/24 tühistada. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis
lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus
lg 1 p 5 alusel; jätta rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus kohtuväliselt menetlejalt menetluskulude väljanõudmine ja tagastada menetlusalusel isikule riigilõiv 144 krooni. Kohtuväline menetleja on nõus asja kirjaliku menetlusega. MENETLUSE KÄIK
Samuti ei nõustu kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja taotlusega jätta rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus kohtuväliselt menetlejalt menetluskulude väljanõudmises. Menetlusalune isik ei soovi antud väärteomenetlust kohtus lõpetada ja taotleb enda rehabiliteerimist kohtuvälise menetleja poolt alusetult esitatud süüdistustest selles, et menetlusaluse isiku näol on tegemist dokumentide võltsijaga. Kaebuse esitaja esitas koos vastusega volikirja, millega Ü. Erit volitab ennast esindama kaitsja Reet Vokk’i, menetluskulude tõendid ja avalduse, mille kohaselt palub kohtväliselt menetlejalt välja mõista 6 018 krooni, mille kaebuse esitaja on tasunud kaitsjale konsultatsioonide ja tema poolt vormistatud dokumentide eest väärteoasjas 6-6/24. Kui kohus lõpetab menetluse
Menetluskulude suhtes võtab kohtuväline menetleja alljärgneva seisukoha: kohtuväline menetleja seab kahtluse alla Reet Vokk’i lubatavuse kaitsjana esinemises ning temale kaitsjatasu hüvitamises, kuna R. Vokk ei ole Eesti Advokatuuri liige ega ei ole esitatud ühtegi tõendit, kas R. Vokk omab nõutavat haridust, et osaleda esindajana väärteomenetluses. Lisaks puuduvad Ü. Erit’i poolt 30.03.2007 esitatud kaebuses igasugused viited kaitsja olemasolule ja ka kuludokumentidele. Antud asjaolu seab kohtuvälise menetleja silmis menetlusaluse isiku poolt tagantjärele esitatud tõendite usaldusväärsuse tõsise kahtluse alla. Menetlusalune isik on esitanud kohtule menetluskulu dokumentidena kaks kassa sissetuleku orderit (nr 29/07, 28.02.2007 ja nr 37/07, 13.03.2007 – edaspidi orderid) ja kaks arve-kviitungit (nr 64, 11.05.2007 ja nr 46 25.03.2007 – edaspidi arved). Orderitel puudub viide selle kohta, kas juriidilist konsultatsiooni ja vastuväite koostamine väärteoprotokollile on toiminud käesolevas või mõnes muus väärteoasjas. Orderitest võib välja lugeda vaid selle, et menetlusalune isik on maksnud näidatud summad, kuid kas talle või hoopis mõnele kolmandale isikule osutatud teenuste eest – see jääb selgusetuks. Seega ei saa kuuluda hüvitamisele menetlusaluse isiku poolt orderitel näidatud summad. Arvetel on märgitud aluseks: seisukohtade vormistamine kohtuv. menetl. vastuväidetele kohtule väärteoasjas 6-6/24 ja kaebuse koostamine kohtule väärteoasjas nr 6-6/24. 4 Ärakiri 4-07-1529 Menetlusaluse isiku poolt esitatud vastustest ja seisukohtadest nii kohtuvälisele menetlejale kui kohtule ei ilme, et R. Vokk oleks menetluse käigus mõne neist dokumentidest koostanud, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt nõuda kaitsjale tehtud kulude hüvitamist on alusetu. 05. juunil 2007 edastas kohus kohtuvälise menetleja vastuse kaebuse esitajale seisukoha võtmiseks. 20. juunil 2007 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus, kus ta jääb eelnevalt kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja nõuete juurde. Vastusele on lisatud kaitsja R. Vokk haridust tõendav dokument. Kaebuse esitaja ei pea vajalikuks asja arutamist ja tõendite hindamist kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt
§-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Ülle Erit’it on käesolevas väärteoasjas karistatud Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi teo eest, mis väärteo protokolli ja väärteo otsuse kohaselt leidis aset
lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kaebuse esitaja on küll taotlenud antud väärteomenetlust kohtus mitte lõpetada, kuna soovib enda rehabiliteerimist kohtuvälise menetleja poolt alusetult esitatud süüdistustest, kuid
lg 3 annab võimaluse väärteomenetlust jätkata menetlusaluse isiku taotlusel tema rehabiliteerimiseks, kui väärteo aegumistähtaeg ei ole möödunud. Antud seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 31-1-19-07 järgnevalt: „Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist.“ Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest tühistab kohus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 19. märtsi 2007. a otsuse väärteoasjas nr 6-6/24, millega karistati Ülle Erit’it Tolliseaduse § 79 lg 1 järgi ning lõpetab
lg 1 p 5 alusel Ülle Erit suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. MENETLUSKULUD Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja mõista kohtuväliselt menetlejalt välja menetluskulud – riigilõiv, õigusabikulud, transport Pärnusse ja töölt puudutud päeva tasu.
sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades vääreomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
lg 1 alusel võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 2003.aasta 10.märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt 5 Ärakiri 4-07-1529 vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel . Kohtule on esitatud menetlusaluse isiku poolt 14.05.2007 volikiri /tl 79/, mis on koostatud 28.02.2007, kus Ü.Erit volitab end esindama vaidlustes ja olema kaitsjaks Reet Vokk väärteoasjas Maksu- ja Tolliametiga seoses tollideklaratsioonide täitmisega OÜ-s Morobell. 20.06.2007 on kohtule esitatud Õigusinstituudi diplom, millest on näha, et R.Vokk on täitnud õigusteaduse baklaureuse õppekava täies mahus ja talle on antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Diplom on välja antud 22.06.2002. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on Ü.Erit valinud endale kaitsja, kes ei ole advokaat.
lg 1 aga sätestab selgesõnaliselt, et isik, kes ei ole advokaat, kuid kellel on nõutav haridus, võib väärteomenetluses olla kaitsjaks üksnes menetleja loal. Tõendit sellise loa olemasolu kohta aga väärteomaterjalides ei ole. Tõendid käesolevas väärteomenetluses selle kohta, et Ü.Erit on endale kaitsjaks valinud R.Vokk`i, on kohtule esitatud alles 14.05.2007. Ühestki väärteoasjas leiduvast tõendist ei nähtu, et R.Vokk oleks Ü.Erit kaitsjana menetluses osalenud (mis oleks võinud ka näidata menetleja loa olemasolu, kui menetleja oleks aktsepteerinud kaitsja osavõttu näiteks mõnest konkreetsest menetlustoimingust) või, et menetleja oleks R.Vokk`i käesolevas väärteomenetluses lubanud kaitsjana osaleda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et
lg 1 p 4 kohustab kaebuses märkima – kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress. Sellekohased andmed aga kaebuses puuduvad. Kaebus on kohtule esitatud 30.03.2007. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna seadus on selgesõnaliselt sätestanud, et isik, kes ei ole advokaat, võib kaitsja olla menetleja loal ja käesoleval juhul see luba puudub, siis Ü.Erit poolt R.Vokk`ile makstud õigusabitasu riigieelarve vahenditest tasumisele ei kuulu. Kohus leiab, et Ü.Erit poolt on R.Vokk`ile tasutud õigusabikulud, kuid R.Vokk käesolevas väärteomenetluses kaitsjana ei osalenud. Tegemist on ilmselgelt olukorraga, kus isikule on antud juriidilist nõu ja teda menetluses abistatud, kuid tähelepanu ei ole pööratud Väärteomenetluse seadustikus sätestatud kaitsjale esitatud nõuetele ja seetõttu ei ole kohtul võimalik ka Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel õigusabikulusid menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, kuigi kohus lõpetab menetluse väärteo aegumise tõttu. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Esialgses kaebuse on menetlusalune isik taotlenud ka, et talle hüvitataks transport Pärnusse ja töölt puudutud päeva tasu. Selle taotluse kohta ei ole esitatud ühtki tõendit ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitamisel on Ü.Erit tasunud riigilõivu 144 krooni. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole esitatud kaebus maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale, vaid kohtuvälise menetleja otsuse peale, siis on kaebuse esitamine maakohtule riigilõivuvaba. RLS § 12 lg 1 alusel on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Ü.Erit on kaebuses taotlenud mõista välja kohtuväliselt menetlejalt riigilõiv. See taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid peale kohtuotsuse jõustumist tuleb tagastada riigilõiv, kuna kaebuse esitamisel ei olnud vastavalt seadusele kohustust riigilõivu tasuda. Otsuse tegemisel juhindub kohus
§-dest 20; 23; 29 lg 1 p 5, lg 3; 120 lg 1, 3; 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6 Ärakiri 4-07-1529 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.