4-07-5237\1

Väärteoasi nr 4-07-5237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5237 (2318,07,005533) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Anatoli Dobrovolski (ik: 38003230361, elukoht XXXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Anatoli Dobrovolski süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Anatoli Dobrovolskile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 07.04.
5. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti kandmise aja algust arvestada alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. Anatoli Dobrovolskilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Anatoli Dobrovolski, 4-07-5237, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.12.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 941807 selles, et 09.08.2007 kella 15.05 ajal peeti Helme 9 juures kinni Anatoli Dobrovolski, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4183/131 nähtuvalt tuvastati 09.08.2007 kell 16.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul kerge joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas süstis hiinlast paremasse kätte. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist. Otsustas proovida, kuigi oli enne proovinud. Seal on mets. Praegu on haiguslehel, muidu töötab ehitusel krohvijana. Töötab ametlikult septembrist alates. Trahvid on tasumata, ei teeni nii palju, et kõiki trahve korraga. Ehk on tuhande võrra tasutud. Kui on aresti vaja, siis on vaja. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd varem ei ole menetlusalust isikut arestiga karistatud, siis võiks kohaldada lühemaajalist aresti. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi ning kiirabikaarti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 11 520 krooni ulatuses. Senini on rahatrahvid tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik