4-07-3320\3

4-07-3320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07- 3320 Kohtunik Külli Iisop Sekretär Anna Ivanova Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2007.a Väärteoasi Jaan Kiilmann´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 25.06.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2373, 07,
2. Kaebuse esitaja Jaan Kiilmann (isikukood 37805144218; elukoht: XXXXXX; OÜ Selago Grupp juhatuse liige ) Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse konstaabel Jaak Paju RESOLUTSIOON Jätta Jaan Kiilmann´i kaebus rahuldamata ja liiklusjärelevalve osakonna otsus 25.06.2007.a. muutmata. Põhja Politseiprefektuuri Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2
3. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 25.06.2007.a otsusega väärteoasjas määras Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar A. Hirs J. Kiilmann´ile liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 3 alusel rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses s.o. 7 800 krooni ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Otsuse kohaselt 01.06.2007.a. kella 20.50 ajal juhtis J. Kiilmann Harjumaal Tallinn-Pärnu- Ikla tee 42.km mootorsõidukit Peugeot 407, registreerimismärgiga 050 MEO, asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 56 km/h võrra, sõites kiirusega 151 +/- 5 km/h. Esitatud kaebuses soovib J. Kiilmann, et kohus leevendaks karistust, s.o. tühistaks mõistetud lisakaristuse või vähendaks seda. Kaebaja leiab, et pere sissetulek sõltub temal mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust; igapäevasteks tööülesanneteks (s.h. tööriistade vedu) jt. asjaajamisteks on vajalik liigelda isikliku autoga ning selleks ongi ta endale auto liisinud. Kaebaja leidis kohtuistungil, et lisakaristuse kohaldamine jätab ta pere leivata, tema ülalpidamisel on aga abikaasa ja 2-aastane poeg ning tasuda tuleb liingumakseid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Kiiruse ületamine 56 km/h on äärmiselt ohtlik süütegu. Ka pärast vaidlustatava otsuse tegemist on J. Kiilmann kahel korral pannud toime liiklusalase üleastumise ega suuda olla tähelepanelik liikleja, kuigi on seda korduvalt lubanud.
4. Kohtu seisukoht ja põhjendused. 2.1 Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses leiab, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §123 kohaselt juhindub kohus sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteo kirjelduse kohaselt: „ Juhtis mootorsõidukit kiirusega 151 km/h, lubatud 90 km/h. Ületas kiirust mitte vähem kui 56 km/h. Kiirus mõõdetud STALKER“. Kohtuistungil J. Kiilmann seletas, et ületas kiirust kuna kiirustas koju, oma tegu kahetseb. Kohtuistungil uuritud ja avaldatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 01.06.2007.a. kell 20.50 mõõdeti Kernu v. Pärnu mnt 42 km Peugeot 407, registreerimismärgiga 050 MEO kiiruseks 151 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h, lubatud sõidukiirust ületatud mitte vähem kui 56 km/h. Kohus leiab, et J. Kiilmann´i poolt juhitud sõiduautoga Peugeot 407, registreerimismärgiga 050 MEO, kiiruse ületamine 01.06.2007.a. Pärnu mnt 42 km on tõendamist leidnud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi s.o. mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis. 2.2 Karistusseadustiku (KarS ) § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J. Kiilmanni süü suurust iseloomustab toimepandud teo ohtlikkus. Kiiruse ületamine sellises määras (lubatud sõidukiiruse ületamine 56 km/h) on ohtlik nii juhile endale kui kõigile teistele kaasliiklejatele. 3 Nähtuvalt liiklusjärelevalve osakonna õiendist on J. Kiilmanni karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest 2006.a. kokku 4 korral, ning ka käesoleval aastal on talle karistus määratud nelja erineva liiklusalase süüteo eest. Kuigi rahatrahvid on ta tasunud, leiab kohus, et J. Kiilmann ei ole eelnevatest karistustest teinud õigeid järeldusi. Ta on toime pannud selliseid liiklusalaseid süütegusid, mille eest saabki põhikaristusena mõista rahatrahvi. Kuna rahatrahvid põhikaristusena ei ole J. Kiilmannile mõju avaldanud, on antud juhul põhjendatud lisakaristuse – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine - kohaldamine. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Alaealise poja olemasolu ja autoliisingu igakuine maksmine näitavad küll kaebaja kulutusi, kuid need erahuvid kaalub üles liiklusturvalisus. Tööalaseid sõite on võimalik marsruudil Pärnu-Tallinn teha ka ühistranspordiga ning vajadusel tuleb palgata endale autojuht. Põhja Politseiprefektuuri poolt määratud karistus vastab seadusele ja J. Kiilmanni süüle ning karistuse tühistamiseks ei ole seaduslikku alust. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 134, jätab kohus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 25.06.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2373,07,003176 muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtunik