4-07-6748\2

Väärteoasi nr.4-07-6748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 13.12.2007.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna 27.10.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,07,007106 Meelis Jõgi karistamises Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik MEELIS JÕGI, isikukood 370003050241, elukoht XXX Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond Menetluse liik kirjalik menetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna 27.10.2007.a otsus väärteoasjas nr. 2316,07,007106 Meelis Jõgi karistamises Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi osaliselt karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Karistada Meelis Jõgi´t LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o. 600.- krooni. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades kassatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule eelnevalt seitsme päeva jooksul. KAEVATAVA OTSUSE SISU Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Meelis Jõgi LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut., s.o. 1800.- krooni selle eest, et tema 01.10.2007.a. kella 12.50 ajal Tallinnas juhtides mootorsõidukit, ei täitnud liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ nõudeid. KAEBUSE SISU Meelis Jõgi taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel, viidates mitmetele Riigikohtu lahenditele. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollis ja otsuses tuvastatud faktiliste andmete kogum ei võimalda teha mingit järeldust selle kohta, kas süüteokoosseisu subjektiivne külg on täidetud või mitte. Kuna puudub õiguslik järeldus selle kohta, kas väärtegu pandi toime tahtlikult või ettevaatamatusest, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel lõpetada. Veel leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et ei ole väärteoprotokollis täitnud VTMS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud väärteo lühikese, kuid ammendava kirjeldamise nõuet ning samuti on rikutud VTMS § 74 lg 1 p. 8, kuna vastulausega mittearvestamist ei ole põhjendatud. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p. 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning puudub avalik huvi menetleda väärtegu, mille menetlusalune isik pani toime terviseseisundist tulenevate asjaolude tõttu. Kui kohus jätab ka teise taotluse rahuldamata, palub meelis Jõgi vähendada karistust, kuna tema ainuke sissetulek on Haigekassa haigusraha 2813 krooni ning tema tervislik seisund ei võimalda lähiajal tööülesannete täitmisele asuda. KOHTU SEISUKOHT Kohtule esitatud kaebuses teatas Meelis Jõgi, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja taotles kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond saatis kohtule seisukoha kaebuse suhtes ja nõustus kaebuse esitaja taotlusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustunud Meelis Jõgi suhtes tehtud otsuse tühistamisega VTMS § 29 lg 1 p. 1 ja VTMS § 30 lg 1 p. 1 alustel, küll aga nõustus rahatrahvi vähendamisega. Kohus, tutvunud kaebusega ja uurinud väärteotoimikus olevaid materjale, leidis, et kaebaja viide väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse puudustele ei ole asjakohased. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt VTMS § 69 lg 2 p. 1,2,7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni ja samuti märgitakse selles tõendid, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Meelis Jõgile koostatud väärteoprotokollis nr. AB 947151 on märgitud rikkumise lühikirjeldus „01.10.2007.a. kell 12.50 Tallinnas , juhtides mootorsõidukit (sõiduki mark ja reg. nr. märgitud väärteoprotokollis ülevalpool), ei täitnud liiklusmärgi 331 (sissesõidu keeld) nõudeid, millega rikkus LE § 5 nõudeid“. VTMS § 74 lg 1 p.6 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus peab sisaldama muuhulgas väärteo lühikirjelduse. Meelis Jõgi suhtes tehtud otsus väärteoasjas sisaldab väärteo lühikirjeldusena „juhtides mootorsõidukit, ei täitnud liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ nõudeid“. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses väärteo subjektiivsete tunnuste märkimine ei ole kohustuslik. Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, mistõttu väärteo menetlejal ei ole kohustust kindlaks teha ja menetlusdokumendis märkida süüteo subjektiivset tunnust. Kohus ei nõustu kaebuses tehtud etteheitega, et kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud vastulausega mittearvestamist. Otsuses on sõnaselgelt väljendatud, et vastulauses esitatud viited tervislikele põhjustele ei ole asjakohased, kuivõrd tegemist on keelumärgiga „Sissesõidu keeld“ ja edasi ei tohi vastavalt sellele sõita ühegi sõidukiga. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et väärteoprotokollis peab olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. Vastav nõue kehtib tegevusetusdelikti puhul, kui isik jätab tegemata midagi, milleks ta oli kohustatud. Meelis Jõgi puhul ei olnud tegemist tegevusetusega vaid tegevusega (sõitmine alale, kuhu liiklusmärk sõitmise keelustas). Lisaks eelnevale on ka kohatu nõuda kohtuväliselt menetlejalt väärteoprotokollis selle kirjeldamist, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. On üldteada asjaolu, et sõiduki juhtimisõigust omav isik peab teadma liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ tähendust ja märgi nõuet täitma. 2 Liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ nõude eiramine Meelis Jõgi poolt on tõendatud tunnistaja Lenne Kask ütlustega, kes patrullis olles nägi, kuidas helesinine BMW reg.märgiga 601MKD sõitis Veerenni tänaval oleva sissesõidu keelu märgi