4-07-7038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-7038 (2315,07,010303) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7435lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jevgeni Gruntal, IK: 38102120259, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta Jevgeni Gruntali kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 15.11.2007 otsusele nr 2315,07,010303

§ 7435lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 15.11.2007 otsus nr 2315,07,010303

§ 7435lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 10.01.

1. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.02.
2. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 15.11.2007 otsusega nr 2315,07,010303 karistati Jevgeni Gruntalit LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni selles, et Jevgeni Gruntal 21.10.2007 kell 01.13 , juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, kasutas teel sõidu ajal telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita, rikkudes sellega LE § 67 nõudeid, pannes toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Jevgeni Gruntal kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist, kuivõrd otsus on koostatud põhjuseta. Kaebusele lisatud avaldusest nähtuvalt sõitis menetlusalune isik Vana-Kuuli tänaval koos äripartneri DT. Hoidis mobiiltelefoni käes ja displei põles. Möödusid politseiautost ja politsei pidas ta kinni. Politseinik palus näidata mobiiltelefonil viimased kõned ja öelda nende kellaajad. Ütles, et viimane kõne oli 01.
3. Siis küsis politseinik millal oli eelmine kõne. Ütles, et 01.
4. Politseinik märkis protokolli aga 01.
5. Samas ei olnud see kõne, vaid proov, kas telefoninumber, kuhu helistas enne, oli kinni või mitte. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kasutas ainult telefoni kordusvalimise funktsiooni. Sõidukis eneses on käed vabaks jättev süsteem ja telefonilgi on see olemas. Väljaläinud kõnede loetelust on näha, et 20.10.2007 oli viimane kõne kell 23.36, seejärel 21.10.2007 kell 01.25 ning samale numbrile viimane kõne kell 01.
6. Seega väärteoprotokollis ja otsuses märgitud ajal ta telefoniga välja ei helistanud. Liikluseeskirjas ei ole märgitud, et telefoni ei tohi käes hoida. Eeskirja mõte on selles, et inimesed ei räägiks telefoniga ja käed ei oleks kinni seetõttu. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Liikluseeskirjas ei ole märgitud, et ei tohi telefoniga rääkida, vaid telefoni ei tohi kasutada. Menetlusalune isik ise väitis kohtuistungil, et kasutas telefoni kordusvalimist, seega ei kasutatud käed vabaks jätvat süsteemi. Väärteoprotokolli on aga menetlusalune isik märkinud, et proovis helistada, st väärteokoosseis on täidetud. Karistuse eesmärk on KarS § 56 kohaselt panna isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalusele isikule määrati rahatrahv 900 krooni, kuid pärast seda on ta järjest toime pannud uusi liiklusalaseid väärtegusid. Seega ei ole see rahatrahv teda mõjutanud, mistõttu puudub alus ka määratud karistuse vähendamiseks. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kasutas menetlusalune isik asulasisesel teel mootorsõidukit juhtides telefoni käsi vabaks jätva abivahendita. Kaebuses asuti seisukohale, et menetlusalune isik ei helistanud telefoniga, vaid kontrollis kas viimati valitud abonent on endiselt hõivatud ning politseiautost mööda sõites oli tal telefon käes ja displei põles. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et kasutas telefoni kordusvalimist ja väärteoprotokollis on ta omakäeliselt märkinud, et ta proovis helistada, kuid ei rääkinud. Kohus asub seisukohale, et asjaolul, kas asulasisesel teel mootorsõidukit juhtides juht vestleb telefoni teel või teeb telefoniga midagi muud, ei ole tähtsust. Mobiiltelefonil on funktsioone enam kui ainult helistamise võimalus ning ükskõik millise funktsiooni kasutamine telefonil on mobiiltelefoni kasutamine. Liikluseeskirja
7. peatukk sätestab juhi üldkohustused ja LE § 65 sätestab otseselt, et juhil on keelatud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist. LE § 67 sätestab aga erinormi, mille kohaselt asulasisesel teel võib telefoni kasutada vaid käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. Seega juhul, kui telefoni ükskõik millist funktsiooni kasutatakse käed vabaks jätva abivahendita, on tegemist LE § 67 sätte rikkumisega. Kui mõnda funktsiooni ei ole sellise abivahendiga võimalik kasutada, tuleks loobuda telefoni kasutamisest. Asulasisesel teel on eriti oluline, et juht ei tegeleks kõrvaliste asjadega, mis võivad koondada juhi tähelepanu 2 kõrvale kõige olulisemalt, so mootorsõiduki juhtimiselt. Ka viimasena helistatud abonendi hõivatuse kontrollimisel kasutab juht üht kätt telefoni käsitsemisel ja pilk ei ole suunatud enam teele, vaid tefefonile, selle klahvistikule ja ekraanile, nägemaks kasutamise tulemust ning samal ajal kasutab telefoni käes olev isik telefoni ja selle erinevaid funktsioone. See omakorda tingib olukorra, kus juhi tähelepanu on suunatud juhtimiselt kõrvale ning üks käsi on hõivatud muude toimingutega ega osale enam mootorsõiduki liikumise ohutus juhtimises. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumist õigesti hinnatud LE § 67 nõuete rikkumisena ja LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kaebuse esitanud isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni. Käesoleval juhul on kaebuse esitanud isikut karistatud rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja süü suurust, leiab kohus, et määratud karistus vastab teo raskusele ja süüdlase isikule ning puudub alus määratud karistuse määra muutmiseks. Märt Toming kohtunik 3