Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jevgeni Kamenski, IK: 38212030278, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta Jevgeni Kamenski kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Marianne Heinmäe 23.10.2007 otsusele nr 2314,07,030341 Jevgeni Kamenski karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Marianne Heinmäe 23.10.2007 otsus nr 2314,07,030341 Jevgeni Kamenski karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et tema 27.09.2007 kell 21.40 juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 46 km/h võrra, sõitis kiirusega 99 km/h +/-3 km/h. Otsusele esitas Jevgeni Kamenski kaebuse, märkides, et otsus tuleb tühistada lisakaristuse osas, kuivõrd ta töötab taksojuhina OÜs MB, mistõttu on vajalik juhiloa olemasolu. Tal on laenud ja liisingud, mis vajavad tasumist. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et nõustub sellega, et on rikkumise toime pannud. Tahaks et ei võetaks ära juhtimisõigust või siis vähendataks lisakaristuse tähtaega või asendataks see rahatrahviga. Tasumisel on liisingud, toita laps. Töölt tulles oli väsinud, ei märganud kiirusepiirangut, arvas, et on linnast väljas. Kiiruse piirang on umbes kilomeetri pärast, arvas, et on linnast väljas. Eelmine karistus oli linnas kiiruse ületamise eest, see aga on hoopis teine olukord. On inimesi,. kes sõidavad vähe ja nende jaoks on pool aastat juhtimisõiguse äravõtmist ebaoluline, tema aga teeb tööd. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks. Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist ohtliku teoga. Ei ole võimalik, et taksojuht ei tunne linna piire. Toimepanemise koht on Suur-Sõjamäe 14B juures, edasi tuleb veel Kesk-Sõjamäe, siis Smuuli ristmik ja linna piirini tükk maad. KarS § 56 kohaselt on karistuse aluseks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud kuna varem on menetlusalune isik toime pannud samalaadse väärteo ja määratud karistus ei mõjutanud teda seaduskuulekusele. Kaebuse esitanud isik teadis, et tal on kohustused pankade ees, samuti toita pere, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt. Isik on oma kohustuste eest ise vastutav ja teab kuidas saab neid täita. Karistusseadustik ei näe ette karistuse kohaldamata jätmise alusena töökoha ja rahaliste kohustuste olemasolu. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust 46 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 41 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 12 000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib 2 kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. Menetlusaluse isiku omakäelisest seletusest väärteoprotokollis nähtub, et ta sõitis pärast tööd ja ei olnud tähelepanelik ning ei märganud kiirusepiirangut 50 km/h. Kuivõrd töötab taksojuhina, siis palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Samasuguse versiooni esitas menetlusalune isik ka kohtuistungil, seletades seejuures, et oli väsinud. Kohus asub seisukohale, et LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Vastasel juhul, kui mootorsõiduki juht, eriti veel taksojuht, ei ole võimeline tajuma juhitava sõiduki liikumiskiirust ega tähele panema liikluskorraldusvahendeid ja aru saama, et ta sõidab asulas, tuleks ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, sest ta on teistele ohtlik nii liiklejana kui taksoteenust osutava isikuna. Kaebuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab menetlusaluselt isikult võimaluse tasuda liisinguid ja laene ning ülal pidada peret, sest sel juhul ei saa ta taksoteenust osutada. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn kutselise juhiga, siis on menetlusalune isik väärteoasja materjalides nähtuvatest varasematest karistustest samalaadsete väärtegude toimepanemise eest väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena, mis tingib olukorra, kus ta ei saa enam tulu, millest tasuda võetud laene ja liisinguid. Laenu ja liisingu võtmine on iga isiku enese risk ja selleks, et tal ei tekiks võlgnevusi, peab ta tegema kõik selleks, et tal võetud kohustuste täitmisega raskusi ei tekiks. Seega sõltub tema majandusliku riski maandamine tema enese seaduskuulekast käitumisest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas samalaadsete väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Viimane karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ei olnud uue samalaadse väärteo toimepanemise ajaks kustunud. Varasemate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud. Arvestades aga menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist, võib järeldada, et varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma ka uute väärtegude toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui ainuvõimalik karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, sealhulgas teiste liiklejate ohustamisest. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste hulk viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Käesoleval juhul ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust peaaegu kaks korda. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt ja üleolevalt liikluskorda, liikluseeskirja nõuetesse, teiste liiklejate ohutusse ja kõrvaliste isikute elusse, tervisesse ja varasse. Taoline käitumine aga varasemate kohaldatud karistuste valguses näitab ka seda, et menetlusalune isik suhtus ükskõikselt ka tema enese suhtes võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja võetud rahaliste kohustuste tasumisel. Arvestades menetlusaluse isiku 3 poolt toimepandu iseloomu ja rikkumise ulatust ning kehtivat karistust, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada ei määratud põhikaristuse määra ega lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.