4-07-6314\1

Väärteoasi nr 4-07-6314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6314 (2315,07,009873; 2316,07,008861) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Boriss Gurov (ik: 38002060223, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. Boriss Gurov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Boriss Gurov süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
5. Boriss Gurovile määratud arestid tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 07.04.
6. Aresti ärakandmise aja algust lugeda alates menetlusaluse isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtajaks ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele toimetamisest.
7. Boriss Gurovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXXX, märkides selgitusena: „Boriss Gurov, 4-07-6314, joobe tuvastamise tasu“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
9. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.12.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 943252 selles, et samal päeval kella 18.47 ajal peeti kinni Boriss Gurov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5579/165 nähtuvalt tuvastati 13.10.2007 kell 07.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 12.10.2007 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et ta tarvitas fentanüüli. 20.11.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 985193 selles, et samal päeval kell 14.15 peeti Lastekodu 14 asuvas AS OG Elektra Grossi Toidukaubad kaupluses kinni Boriss Gurov, kes möödus kassast ja jättis tasumata kaasavõetud kauba eest liköör Vana Tallinn hinnaga 104 krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku vallasasja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et varastas pudeli Vana Tallinnat, sest tahtis juua. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli saadetud menetlusaluse isiku poolt enda elukohana nimetatud aadressil. Kohtukutse anti menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et kohtukutse tuleb lugeda kätteantuks ning seetõttu on menetlusalusele isikule väärteoasja arutamise aeg ja koht teada. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud. Seetõttu tuleks kohaldada aresti. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Samuti asub kohus seisukohale, et varavastase süüteo toimepanemine väheväärtusliku vallasasja vastu on tõendamist leidnud nii menetlusaluse süü tunnistamise kui ka varastatud kauba äravõtmise fakti ja menetlusaluise isiku kinnipidamisega, mistõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 71 820 krooni ulatuses, kuid senini on trahvid tasumata. Peale selle on teda karistatud arestidega kokku 201 päeva ulatuses. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda ja määratud ning tasutud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud ja ka need karistused ei ole mõju avaldanud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik