vinud. Aga just turvavöö nõuetekohane kasutamine võib päästa õnnetusse sattudes sõidukis olija(-te) elu ja võib vältida suuremate vigastuste tekkimist. Sellepärast on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratav sanktsioon ei tohiks olla alla 25 trahviühiku. LS § 7435. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine
iab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. 2 Kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Silvo Piir tunnistanud nii mootorsõiduki juhtimist nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta kui ka sõiduki omaniku volituseta. Kiirmenetluses tehtud otsuses on märgitud menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja kahe paragrahvi rikkumine:
3 rikkumine. Liikluseeskirja mõlema eelnimetatud rikkumisega kaasneb vastutus LS § 7435 lg. 1 järgi ja see on märgitud ka otsuses viitega LS § 7435 lõikele 1 kahel korral. Nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõites rikkus juht
Selles osas ei ole vaidlust. Kaebuse esitaja ei eita oma süüd selles osas ka otsuse peale esitatud kaebuses. Süü selles osas on tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmisel ei ole tuvastatud. Kaebuses väljendab menetlusalune isik kahetsust juhtunu pärast, millest ta vanemkonstaablile kohe pärast rikkumise tuvastamist on öelnud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ta ei ole kahetsust väljendanud.
p. 3 järgi mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt sõiduki registreerimistunnistuse. Rikkumise kirjelduses heidetakse Silvo Piirile ette volikirja puudumist, mitte sõiduki registreerimistunnistuse puudumist.
p. 4 järgi peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel muu dokumendi, kui seda nõuavad seadused. Volikirja olemasolu on nõutav LS § 17 lg. 3 järgi. Seega on volikirjata mootorsõiduki juhtimisega rikutud
Kuna kohtuväline menetleja on eksinud otsuses liikluseeskirja sättes, mille rikkumist ette heidetakse, ei ole kohtul õigust rikkumist sisustada õigusliku aluse märkimisega. Seetõttu on tõendamist
idnud liikluseeskirja ühe sätte rikkumine ja lõppjäreldusena on õige kaebuse esitaja väide selles, et volikirjata sõitmise eest ei ole teda karistatud. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Silvo Piir on varem väärteomenetluses karistatud 4-l korral: s.h. liiklusseaduse järgi on ta karistatud ühel korral: 25.04.2005.a. LS § 741 lg. 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni. Trahv on tasutud täies ulatuses 30.11.2006.a. Kõik väärteokaristused on rahatrahvid ja need on ära makstud. Eelnimetatud trahv tasuti viimasena. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise juhuslikkus. Menetlusalune isik kahetseb tegu. Kuigi ta on seda kaebuse kohaselt teinud kohe pärast rikkumise tuvastamist, ei ole see väärteomenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtav. Seetõttu on KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus tuvastatud kaebemenetluses. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi Silvo Piiri nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta sõitmine on tuvastatud esmakordselt ei ole põhjendatud kaebuses esitatud väide varasemate karistuste puudumisest. Nelja varasema väärteokaristuse hulgas on üks liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegu, ning selle karistuse tasumisest kuni arutatava rikkumiseni ei olnud möödunud Karistusregistriseaduse § 25 lg. 1 p. 1 ettenähtud üheaastane tähtaeg. Seega on olemas varasem samalaadiline rikkumine, mille kustumise tähtaeg ei olnud möödunud. Kohus
iab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude toimepanemisest karistusega alla keskmise määra. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.