1-08-126\2

(1)aasta ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku Tõnu Jürjeni (asukoht: Kalevi 1, 51010, Tartu) järelevalve alla ning kohustada Viktor Nukki järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Viktor Nukki suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Viktor Nukk vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Viktor Nukkile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED XXX Vangla esitas 04.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Nukki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Nukk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.04.2003.a kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 5-aastase vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel Viktor Nukk`ile mõistetud vangistusest 6 kuud. Ülejäänud osast vangistusest- 4 aastat ja 6 kuud – V. Nukk vabastada tingimisi, anda kriminaalhooldusele, temale seda osa vangistusest mitte täitmisele pöörata, kui V. Nukk ei pane toime 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 23.04.2003.a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1472/2002 osaliselt, see on Viktor Nukkile KrK § 107 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas. Karistati Viktor Nukki KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 5-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 08.12.2003.a ja lõpp on 08.12.2008.a. Kinnipidamiskohas Viktor Nukki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles on teda distsiplinaarkorras karistatud 1-korral noomitusega. Vabanemisel naaseb elama oma elukaaslase juurde Tartumaale ning sissetulekuks on pension. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viktor Nukki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, kuna tulenevalt süüdimõistetu isiksuslikust eripärast ning hoiakutest on V. Nukki käitumise ja ohtlikkuse prognoosimine vabaduses võimatu. Viktor Nukk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on Viktor Nukki ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud peaaegu korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedase toetus. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Nukki ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Nukki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Nukki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud peaaegu korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedase toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on V. Nukki karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – V. Nukk on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse V. Nukki peaaegu positiivselt. Seega on V. Nukk aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et V. Nukki tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on V. Nukkil olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa V. Nukki edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata V. Nukki püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör. Kohtunik