← Eesti

4-07-3316\4

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-3316 Otsuse kuupäev 15.11.2007 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Marko Känd’i väärteoasi

§-de 7422 lg 3 ja 7435 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 22.06.2007 otsus väärteoasjas nr: 2402,07,000067 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Marko Känd Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 02.11.2007, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Marko Känd, tema kaitsja Jaan Nurk ja kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Resolutsioon Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 22.06.2007 otsus väärteoasjas nr: 2402,07,000067, millega määrati Marko Känd’ile (isikukood 38011275215, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx)

§ 7422lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o.

7800 krooni ja

§ 7422

lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks ning määrati

§ 7435lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o.

1200 krooni, muutmata ja Marko Känd’i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi 2 protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD

  1. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Alvar Ottokar koostas menetlusalusele isikule Marko Kännule 27.05.2007 väärteoprotokolli AB 865520 selle kohta, et Marko Känd 27.05.2007 kell 10.20 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn-Narva maantee
  2. km-l Narva suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 160+/-9 km/h. Lubatud suurim kiirus 100 km/h, seega kiiruse ületamine mitte vähem kui 51 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker SP
  3. Sõidukil ei olnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärke. Sellega rikkus menetlusalune isik Marko Känd Liikluseeskirja §-de 126 p 3, 127 nõudeid, mille rikkumise eest on vastutus ette nähtud

§-des 7422 lg 3 ja 7435 lg

  1. Vastulauset menetlusalune isik Marko Känd ei esitanud.
  2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask määras 22.06.2007 otsusega väärteoasjas nr: 2402,07,000067 Marko Kännule karistuseks

§ 7422lg 3 alusel rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, s.o.

7800 krooni ja

§ 7422

lg 5 alusel võeti Marko Kännult lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks ning

§ 7435

lg 1 alusel määrati Marko Kännule karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 krooni, sest Marko Känd 27.05.2007 kell 10.20 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn-Narva tee

  1. km-l Narva suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 51 km/h võrra, sõites kiirusega 160+/-9 km/h; juhtis mootorsõidukit, millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik Marko Känd rikkus seega Liikluseeskirja §-de 126 p 3, 127 nõudeid.
  2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Marko Känd. Menetlusalune isik Marko Känd leiab oma kaebuses, et kohtuväline menetleja on kohaldanud liialt kõrgeid karistuse määrasid toimepandud väärtegudes ja ebatäpselt tõlgendanud seaduse sätteid tulenevalt KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg
  3. Menetlusalune isik Marko Känd märgib oma kaebuses, et KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistusele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele kaasaaitamine. Lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka muid loetlemata asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süü. Menetlusalune isik Marko Känd on oma sõnul vastuvaidlematult ja puhtsüdamlikult süüd tunnistanud, mida saab käsitleda kui kergendavat asjaolu. Menetlusaluse isiku Marko Kännu väitel on ta igati nõustunud ja omaks võtnud toimepandud väärteod ja kahetseb toimepandud rikkumisi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Reeglina on ta olnud alati viisakas liikleja ja täitnud

sätteid. 3 Menetlusaluse isiku Marko Kännu kinnitusel on ta Kaula Kotselvara OÜ juhatuse liige ja töötab tegevjuhina. Juriidiline isik Kaula Kotselvara OÜ tegeleb ehitus-remondi teenuste osutamisega, mille ehitusobjektid asuvad Ida- ja Lääne-Viru maakonnas. Suhteliselt väikses ja vaevalt 7 kuud tegutsevas ehitusfirmas kuulub tegevjuhi ülesannete juurde ka objektide varustamine ehitusmaterjalide ja töövahenditega, millest tulenevalt on ka tegevjuhi lisaülesanne transpordivahendi (auto) juhtimine. Sellest tulenevalt oleks mõeldamatu lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks, mille tulemusena leiaks suuresti kahjustamist ehitusfirma normaalne tegevus. Majanduslikult ei ole võimalik palgata ka täiendavat tööjõudu. Menetlusalune isik Marko Känd kinnitab ja tõendab kohtule, et tema ühe kuu neto sissetulek on 6000 krooni, mis on ainukene sissetulek ja millest tuleb igakuuliselt tasuda AS-le Sampo Pank liisingumakseid 2378.06 krooni kaubiku Ford Transit eest. Samuti tuleb menetlusalusel isikul Marko Kännul igakuuliselt tagasi maksta ühiselt elukaaslase M K AS-st SEB Eesti Ühispank võetud laen. Menetlusalusel isikul Marko Kännul on kohustus tasuda tagasimakstavast laenusummast kuni 2500 krooni kuus. Menetlusalune isik Marko Känd tunnistab oma kaebuses, et ületas kiirust kiirusmõõteseadme mõõtetulemusest lähtuvalt 51 km/h võrra, mida põhjendab eelkõige kiirustamisega tööobjektile ja tööpingetest tulenevalt tähelepanematusega. Menetlusalune isik Marko Känd leiab, et

§ 7435

lg 1 ei anna täpset tõlgendust tema poolt toimepandud rikkumise kohta, et ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik Marko Känd märgib oma kaebuses, et tema näol ei ole tegelikkuses tegemist algaja juhiga, sest tal on sõidukijuhi staaži 7 aastat, küll aga on tal põhjendatud asjaoludest tulenevalt sooritamata nn. sõidukijuhi talveeksam. Menetlusalune isik Marko Känd oma kaebuses tunnistab osaliselt toimepandud väärtegu ja kahetseb Liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumist ja tunnistab seda, millest tulenevalt taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik Marko Känd palub rahalistest võimalustest ja töö iseloomust lähtudes asendada ja kohaldada karistusena ühiskondlikku kasulikku tööd ja mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.

  1. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Marko Kännu kaebusele (tl 17) on seisukohal, et väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta tehtud otsus muutmata.
  2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Marko Känd esitatud kaebuse juurde, lisades, et kahetseb väga. Menetlusalune isik Marko Känd oma sõnul ei vaidlusta nende tegude toimepanemist, kuid ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt talle mõistetud karistustega. Menetlusalune isik Marko Känd võttis omaks, et algaja juhi tunnusmärk oli tal tegelikult olemas ja kui ta sõidab, siis peavad need olema näha. Menetlusaluse isiku Marko Kännu sõnul on tal töö iseloomust tulenevalt väga vaja juhtimisõigust. Menetlusalune isik Marko Känd märgib, et rikkumine tuli kiirustamisest, sest nii palju oli vaja teha. Menetlusaluse isiku Marko Kännu väitel kukkus sel päeval objektil tõstuk ümber ja ta läks seda üles tõstma. Menetlusaluse isiku Marko Kännu sõnul trassil sel momendil autosid ei olnud. Menetlusalune isik Marko Känd tunnistas, et objektile kiirustades mõtles ta küll selle peale, et politsei võib ta kiiruse ületamise eest kinni pidada. Menetlusalune isik Marko Känd oma sõnul mõtles, et kui rahatrahv on makstud, siis on kõik lõppenud ja sellega on karistus kantud, ta ei olnud teadlik 4 sellest, et karistus on kustumata. Seda, millise seaduse sätte alusel ta taotleb rahatrahvide asendamist ühiskondliku kasuliku tööga, ta kohtule öelda ei osanud. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast oli seisukohal, et väärteoasja on menetletud vastavalt seadusele. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast väitis, et tegemist oli väikese sõiduauto baasil ehitatud veoautoga, mille raskuskese on paigast nihkunud ja mis on mõjutatav tuule suhtes ning tehniliste andmete järgi kiirus 160 km/h oli võetud maksimum. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast väitis, et see auto ei ole ettenähtud üldse sellise kiirusega liikumiseks ning et sõidukiirust oli ületatud teadlikult. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast märkis, et Marko Kändu on ka varasemalt samalaadsete tegude eest karistatud, puudusid raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast leidis, et karistus on objektiivne ja proportsionaalne, puudub alus otsuse tühistamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 7422

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.

§ 7435

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub

§-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis. Liikluseeskirja § 127 kohaselt õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määrusega nr 48 kehtestatud „Liikluseeskiri“ lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk.

  1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on otsuses 22.06.2007 väärteoasjas nr: 2402,07,000067 lugenud menetlusaluse isiku Marko Kännu poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise kohta, tunnistaja ütlused ja menetlusaluse isiku ütlused. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 22) nähtub, et Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Alvar Ottokar teostas riikliku järelevalve korras Marko Känd, isikukood 38011275215, elukoht xxxx, poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, liikumiskiiruse mõõtmist 27.05.2007 kell 10.20, koht: LääneVirumaa Sõmeru vald Tallinn-Narva mnt
  2. km, sõidu suund: Narva, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker ATR SP005857, seadme testid 27.05.2007 kell 09.00, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, teeolud kuivad, kattega tee, kahesuunaline tee. Patrullauto asukoht: liikus
  3. 5 sõidurajal. Kiirusemõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr E 133 kehtivusega kuni 15.12.
  4. Kiiruse mõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Sõiduk eemaldus teistest sõidukitest silmnähtavalt suure kiirusega. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem 160 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 100 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 9 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 51 km/h. Patrullauto kiirus 91 km/h. Juht on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile allkirja andnud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud 27.05.2007 Tallinn-Narva mnt
  5. km-l. Tunnistaja Andreas Soomer on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 27.05.2007 (tl 11) öelnud, et 27.05.2007 teostasid nad liiklusjärelevalvet Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva mnt
  6. km-l korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalituse komissari Alvar Ottokariga. Tunnistaja Andreas Soomeri ütlustest nähtub, et kell 10.20 mõõtsid nad vastutuleva sõiduki kiirust operatiivsõidukiga Volkswagen Transporter registrimärgiga 144 AXA ja sõiduki Volkswagen Caddy Kombi kiiruseks mõõtsid nad 160 km/h. Tunnistaja Andreas Soomeri sõnul andsid nad antud sõidukile peatumismärguande ning antud sõiduk peatus paremal pool teeserval. Tunnistaja Andreas Soomeri on öelnud, et kontrollimisel selgus, et antud sõidukit juhtis kodanik Marko Känd, isikukood 38011275215, elukoht xxxx. Tunnistaja A S väitel oli juht antud kiiruseületamisega nõus ning ei osanud enda õigustuseks midagi öelda. Tunnistaja A S sõnul sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Tunnistaja A S väitel koostasid nad antud rikkumiste kohta väärteoprotokolli nr AB
  7. Menetlusalune isik Marko Känd on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 27.05.2007 (tl 12) öelnud, et ei olegi õigustusi. Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel.

§-s 7422 lg 3 ja

§-s 7435 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanek menetlusaluse isiku Marko Kännu poolt on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja A S kohtuvälises menetluses antud ütlustega ning menetlusaluse isiku Marko Kännu kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, millised on omavahel kooskõlas ja milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Menetlusalune isik Marko Känd ei ole kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil vaielnud sellele vastu, et ta need väärteod toime pani. Menetlusalune isik Marko Känd leiab oma kaebuses, et

§ 7435

lg 1 ei anna täpset tõlgendust tema poolt toimepandud rikkumise kohta, et ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik Marko Känd märgib oma kaebuses, et tema näol ei ole tegelikkuses tegemist algaja juhiga, sest tal on sõidukijuhi staaži 7 aastat, küll aga on tal põhjendatud asjaoludest tulenevalt sooritamata nn. sõidukijuhi talveeksam. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et antud juhul on tegemist mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõude muu rikkumisega, mis ei ole konkreetselt sätestatud, kuid mille eest ei ole ettenähtud vastutust mingis muus

§-s. Vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku Marko Kännu sõnul on tal sõidukijuhi staaži 7 aastat, on ta juht, kelle poolt juhitaval mootorsõidukil peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk (tl 14). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 6 8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§-s 7422 lg 3 ja

§-s 7435 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Marko Känd.

§ 7422

lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

§ 7422

lg 5 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

§-s 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

§ 7435lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kar

S § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Marko Kännule kohtuvälise menetleja poolt

§ 7422lg 3 alusel määratud rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o.

7800 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem.

§ 7422

lg 5 alusel võttis kohtuväline menetleja Marko Kännult lisakaristusena ära juhtimisõiguse 4 kuuks, mis on samuti ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Menetlusalusele isikule Marko Kännule kohtuvälise menetleja poolt

§ 7435lg 1 alusel määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o.

1200 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. KarS § 63 lg 3 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavad asjaolud on muuhulgas süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. KarS § 57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on 22.06.2007 otsuses väärteoasjas nr: 2402,07,000067 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Marko Kännu karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, sest need ei tulene selgesõnaliselt väärteotoimiku materjalidest. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule Marko Kännule põhikaristuste ja lisakaristuse määramist põhjendanud sellega, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik Marko Känd palub oma kaebuses rahalistest võimalustest ja töö iseloomust lähtudes asendada ja kohaldada karistusena ühiskondlikku kasulikku tööd ja mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks Menetlusalune isik Marko Känd väidab oma kaebuses seda, et reeglina on ta olnud alati viisakas liikleja ja täitnud

sätteid. Kohus nimetatud väitega ei nõustu, sest menetlusalust isikut Marko Kändu on varem liiklusväärtegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas on tal kehtiv karistus ka

§ 7422lg 2 rikkumise eest.

Seega järeldub sellest, et varem mõistetud karistused üksnes rahatrahvide näol ei ole suutnud panna menetlusalust isikut Marko Kändu Liikluseeskirja nõudeid täitma ning kohtuväline menetleja on õigustatult kohaldanud lisakaristust. Eraldi väärib kohtu arvates äramärkimist, et tegemist oli algaja juhi poolt tiheda liiklusega nn trassil toimepandud tahtliku rikkumisega, millel ei saa olla õigustust. KarS-i üldosast tulenevalt on väärteo eest kohaldatavaks põhikaristuseks rahatrahv või arest ning puudub säte, mis võimaldaks väärteo eest määratud rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule Marko Kännule on karistused määranud 7 pädev kohtuväline menetleja ning karistuste määramised on toimunud kooskõlas karistuste kohaldamise alustega. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 22.06.2007 otsuse väärteoasjas nr: 2402,07,000067 muutmata ja Marko Kännu kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 14. jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.