4-07-4877\1

4-07-4877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4877 (2316,07,005678; 2315,07,007780) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Juri Lõssenkov (ik: 38603170379, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Evelin Pajula RESOLUTSIOON
3. Juri Lõssenkov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Määratud arest lugeda kaetuks Harju Maakohtu 13.08.2007 otsusega nr 4-07-1319 otsusega määratud karistusega, so 25 päevase arestiga.
5. Juri Lõssenkovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 690 (kuussada üheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul otsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Juri Lõssenkov, 4-07-4877, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.12.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 946843 selles, et 22.08.2007 peeti kella 14.25 kinni Juri Lõssenkov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 4401/349 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et viimane kord tarvitas hiinlast eelmisel päeval. 31.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 871756 selles, et 31.08.2007 leiti maas lamamas Juri Lõssenkov, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 4611/509 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas hiinlast samal päeval. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 22.08.2007 tarvitas vist amfetamiini. Tarvitas sel ajal narkootilisi aineid, nüüd on lõpetanud ja on ravil Metadooni Keskuses 3 kuud. 31.08.2007 võis olla, ei mäleta enam. On olnud mõned töökohad. Tahab vabaneda oma probleemist. Vabanemise aeg aresti kandmiselt on 14.01.
9. Läheks kohe tagasi keskusesse ravile, on jäänud pool aastat. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 10 päeva. Menetlusaluselt isikult tuleks välja mõista ka menetluskulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, kiirabikaarti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüsidega ja osaliselt süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 25 945 krooni ulatuses, millest on tasutud tühine osa, samuti on teda karistatud arestidega kokku 40 päeva ulatuses. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuivõrd aga menetlusalust isikut on juba karistatud 40 päervase arestiga mida ta käesoleval ajal kannab, siis leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud pikemaajalise karistusega, vältimaks seda, et mõistetud karistused, mida pidanuks mõistma ühises menetluses, ei ületaks karistuse ülemmäära, so 30 päeva. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, lugedes selle kaetuks eelmise karistusega, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik