lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Meelis Kaasik. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada Liiklusseaduse §-s 7422 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel võttis kohtuväline menetleja Meelis Kaasikult lisakaristusena ära juhtimisõiguse 2 kuuks, mis on ettenähtud sanktsiooni alammäärast suurem.
sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavad asjaolud on muuhulgas süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine.
lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka
Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on 19.07.2007 otsuses väärteoasjas nr: 2590,07,004046 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule lisakaristuse määramist põhjendanud sellega, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalust isikut Meelis Kaasikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid varem mõistetud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, mistõttu kohtuväline menetleja on talle põhikaristuse ja lisakaristuse määramisel lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest ja sellest, kuidas oleks võimalik menetlusalust isikut Meelis Kaasikut kõige paremini mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise 6 menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule on karistused määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuste määramised on toimunud kooskõlas karistuste kohaldamise alustega. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 19.07.2007 otsuse väärteoasjas nr: 2590,07,004046 muutmata ja Meelis Kaasiku kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 15. jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.