lg 1 kohaselt koostab kohus, nõustudes süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, käskmenetluses otsuse. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 319 lg 1 järgi. Tatjana Boitšenko süü talle süüksarvatavas kuriteos on tõendatud prokuröri abi poolt süüdistusakti p 5 loetletud tõenditega, tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgitas Tatjana Boitšenko, et ta ei valda eesti keelt, politseisse avaldust esitades kirjutas ta selle vene keeles ning pani allkirjad ettenäidatud kohtadesse, ei mäleta, kas talle selgitati kannatanu õiguseid ja kohustusi või mitte; ta ei teadnud, et teadvalt vale kuriteoteate esitamine on kriminaalkorras karistatav. Oma süüd Tatjana Boitšenko tunnistab Kohus nõustub prokuröri abi poolt Tatjana Boitšenkole taotletava karistuse liigi ja määraga: Tatjana Boitšenko karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Tatjana Boitšenko on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, omab kindlat elukohta; vangistuse mõistmiseks alust ei ole. Kriminaalasja toimikus on tõend Tatjana Boitšenko maksustatava tulu kohta 2006 aastal – isik töötas ja omas sissetulekut. Süüdistusaktis esitatud ankeetandmete kohaselt ei ole Tatjana Boitšenkol töökohta, samas ei ole kriminaalasja toimikus Tatjana Boitšenko töövõimetust kinnitavaid dokumente. Kohus järeldab, et Tatjana Boitšenkol ei ole seega objektiivseid takistusi töötamiseks ja talle saab mõista rahalise karistuse. Tatjana Boitšenko ütlustest nähtuvalt esitas ta politseisse valeteate kavatsetult, isiku väide mille kohaselt ta ei teadnud, et selline tegevus on karistatav ei oma tähtsust: seaduse mittetundmine ei ole karistusest vabastamise aluseks. Kohus leiab, et Tatjana Boitšenko süü ei ole märkimisväärne, kuid oma teoga põhjustas Tatjana Boitšenko ebamugavusi oma pojale ning põhjendamatut ajakulu uurimisorganitele. Rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära on kohtu hinnangul kohane, selle suurus vastab toimepandule; isiku materiaalset olukorda ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha ja õigusabi tasu tasumise kohustust arvestades on põhjendatud KarS § 66 lg 1 sätestatu kohaldamine. Menetluskulu:
lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas moodustavad menetluskulu süüdistatavale osutatud riigi õigusabi 495,60 krooni (tl 28). Kriminaalasja menetluskulud tuleb välja mõista Tatjana Boitšenkolt. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.