Obsah (4)

§ 151§ 7§ 3§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2007. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-1413 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

) § 151 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Roman Kohtov Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 27.02.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,07,000553 Menetlusalune isik Roman Kohtov, isikukood: 38305072727, elukoht: X X, X; X Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja juhtivkonstaabel Kert Kotkas RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas: Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 27.02.
2. a otsus väärteoasjas nr 2780,07,000553, millega karistati Roman Kohtovit

§ 151järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni, muutmata.

Rahatrahvi summa tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035029017 Eesti Ühispangas, viitenumber on

1. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
2. oktoobril
3. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 27.02.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2780,07,000553 (tl 3) karistati R. Kohtovit narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi

) § 151 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni selle eest, et R. Kohtov omas 14.11.

1. a kella 9.05 ajal Tartus Ravila 2 narkootilist ainet – metüleendioksümetamfetamiini massiga 0,86 grammi. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-2, 32-33), milles taotles otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole R. Kohtov narkootilist ainet omandanud. Kaebuse esitaja leiab, et omandamine tähendab narkootilise aine üle käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, n-ö koostöös eelmise valdajaga ja see toimub tehingu kaudu. See tablett kuulus tema vennale Nikolai Kohtovile. R. Kohtov leidis selle oma venna asjade hulgast ja tahtis järgmisel hommikul politseile üle anda. Ta ei saanud seda teha, sest järgmisel hommikul toimus Riia 2 elamus läbiotsimine, mille käigus ta andis narkootilise aine tableti vabatahtlikult politseile üle. R. Kohtov leidis, et tal puudus tahtlus ja motiiv narkootilise aine omandamiseks ta on mitmekordne Eesti meister kergejõustikus, ei tarvita narkootilisi aineid, tema suhtes läbi viidud narkoekspertiisi tulemus oli negatiivne. Tartu Maakohtus 24.09.
2. a ja
3. 09.
4. a toimunud istungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja leidis kohtus, et R. Kohtovi kohta tehtud väärteootsus tuleb jätta muutmata. Väärteo kvalifitseerimisel

§ 151

järgi ei oma tähtsust see, kes on aine omanik, lähtuda tuleb faktilisest valdusest.

§ 7kohaselt tuleb narkootiline aine anda viivitamatult üle politseile.

Menetlusalune isik ei ole seda kohustust täitnud, kuigi selleks võimalused olid. Narkootilise aine leidmise koht asub politseiprefektuuri hoonest mõnesaja meetri kaugusel, oli võimalik helistada. Narkootilise aine üleandmise soovi on väljendatud pärast seda, kui politsei teostas läbiotsimise. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa 14.11.

1. a määruse alusel kriminaalasjas nr 06260102656 R. Kohtovi kahtlustuses KarS § 322 järgi teostati samal kuupäeval algusega kell 9.05 läbiotsimine R. Kohtovi elukohas Tartus Riia 2 (läbiotsimismäärus ja – protokoll tl 12-15). Läbiotsimisprotokollist nähtub, et enne läbiotsimist tehti R. Kohtovile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid, millele vastuseks andis R. Kohtov üle tema magamistoas voodi kõrval olnud valges plastmasspurgis oleva extasy tableti. Eksperdiarvamuse kohaselt sisaldab valkjas tablett ja tabletipuru massiga kokku 0,19 grammi 2 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mis kuulub vastavalt sotsiaalministri
2. mai
3. a määruse nr 73 lisale 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (tl 17). Kohtus menetlusaluse isiku taotlusel üle kuulatud tunnistaja Lidia Kohtova, kes on Roman Kohtovi ema, andis järgmisi ütlusi: R. Kohtov on elanud kogu aeg koos vanematega Tartus Ravila
4. Vanem poeg Nikolai Kohtov üüris kuni vahistamiseni korterit Tartus Ööbiku tänaval. Tema asjad toodi kottidega Riia 2 elamusse. Roman vaatas venna asju ja leidis sealt tableti, mille kohta ütles, et see on narkootikumi moodi. Roman pani tableti karbi sisse ja ütles, et see tuleb ära visata või politseisse viia. Järgmisel hommikul tuli politsei läbi otsima ja leidis Romani toast karbist selle aine. Roman ise avaldas politseile, et tal on see aine ja andis vabatahtlikult üle (tl 43). R. Kohtovi isa Sergei Kohtovi kohtus antud ütlustest nähtub, et Roman näitas talle tabletti, mille oli leidnud venna asjade hulgast. Tema tegi ettepaneku see ära visata, kuid Roman tahtis selle ära anda (tl 43). Tunnistaja Heino Tõnsingu kohtus antud ütlused tõendavad seda, et N. Kohtov oli tema juures Tartus Ööbiku 24 üürnikuks. Pärast Nikolai vahistamist pani abikaasa tema asjad kokku kilekottidesse ja tunnistaja viis need Ravila 2 aadressile, kus üks naine need vastu võttis. Narkootilise aine olemasolust ei tea H. Tõnsing midagi (tl 43-44). Nikolai Kohtovi ütluste kohaselt rääkis tableti leidmisest talle ema. N. Kohtov tunnistas, et ta on vahel narkootikume tarvitanud, tal on neid väikeses koguses olnud ja arvatavasti oli see tema tablett. See tablett võis olla tema asjadega koos, võib-olla mapis, võib-olla kusagil riiete taskus (tl 50-51). Menetlusalune isik R. Kohtov andis talle süüks arvatud väärteo kohta kaebuses tooduga samasisulisi ütlusi. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et läbiotsimise toimumise ajal 14.11.
5. a oli R. Kohtovi valduses üks narkootilist ainet MDMA-d sisaldav tablett, mis oli plastmasspurgis tema toas voodi kõrval. See purk sisaldas lisaks ühele tervele tabletile veel sama narkootilise aine MDMA puru. Tabletipuru olemasolu näitab, et selles purgis on hoitud rohkem MDMA-d sisaldavat ainet, kui üks tablett, mis oli ekspertiisi läbiviimise ajal terve. See asjaolu seab kahtluse alla R. Kohtovi ütlused selle kohta, et tableti näol oli tegemist juhusliku leiuga tema venna N. Kohtovi asjade hulgast. R. Kohtovi väidet selle kohta, et vaidlusalune narkootilist ainet sisaldav tablett leiti N. Kohtovi riiete hulgast, kinnitab tunnistaja L. Kohtova. S. Kohtovi ütlustega saab tõendatuks lugeda ainult seda, et R. Kohtov näitas talle valget tabletti, selle leidmist ta ise ei näinud vaid kuulis teistelt. Vastavalt KrMS § 68 lg-le 5 on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta sai teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei ole võimalik üle kuulata. Käesolevas asjas on vahetuteks tõendiallikateks R. Kohtov ise ja L. Kohtova, kelle ütlustega loeb kohus tõendatuks, et R. Kohtovi omandas ühe narkootilise aine MDMA tableti leiu teel ja võttis selle oma valdusesse. Kohus ei nõustu R. Kohtovi seisukohaga selles, et omandamine on võimalik ainult tehingu kaudu, kuigi sellist seisukohta on väljendatud ka karistusseadustiku kommentaarides (§ 183, kommentaar 2.5). Teatud tingimustel on võimalik ka leiu omandamine (AÕS § 100). 3

§ 151

lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul kui narkootiline aine on isiku valduses ning omandamise viisi ei ole võimalik tuvastada. Väärteo kvalifitseerimisel nimetatud sätte järgi ei oma tähtsust, kellele kuulus narkootiline aine enne seda, kui see sattus R. Kohtovi valdusesse. Valdus on asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on (VÕS § 33 lg 1). Käesolevas asjas kogutud tõendite ( L. Kohtova, S. Kohtovi ja R. Kohtovi ütlused ning läbiotsimise protokoll) kohaselt oli narkootilise aine MDMA sisaldusega tablett R. Kohtovi tegeliku võimu all ehk tema valduses. R. Kohtov pani tableti purki ja hoidis seda oma toas kuni läbiotsimiseni 14.11.2006. a hommikul.

§ 151

järgi on väärteona karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Nii väärteoprotokolli (tl 9) kui R. Kohtovi karistamisotsuse kohaselt on talle süüks arvatud väikeses koguses narkootilise aine omamine. Seega on kohtuväline menetleja kasutanud väärteokoosseisu sisustamisel terminit, mis ei tulene otseselt

§ 151tekstist.

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (kättesaadav aadressil www.keelevara.ee) annab sõnale omama järgmise seletuse: evima, midagi omandina v. enda omana valdama, kellelegi kuuluma v. kellegi (püsivaks) omaduseks olema; kellelgi olemas olema. Tulenevalt eeltoodud seletusest on kohus seisukohal, et sõna omama on küll laiema tähendusega, kuid sisaldab endas ka valdamist. Sisustades R. Kohtovi väärteo narkootilise aine valdamise koosseisuga, ei välju kohus väärteoprotokollis ja karistamisotsuses sisalduvast teokirjeldusest. Tavainimese arusaama kohaselt tähendab omamine kellelgi olemas olevat asja ja on üldjuhul arusaadavam kui termin valdamine. Kohus leiab, et selline R. Kohtovile süüks arvatud väärteo kirjeldus ei riku tema kaitseõigust ega anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Sotsiaalministri

1. mai
2. a määrusega nr 73 on kehtestatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Selle korra § 3 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeetrid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Lisas 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud metüleendioksümetamfetamiin (MDMA).

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kuna R. Kohtovil puudus narkootilise aine käitlemist õigustav luba, oli tema tegevus ebaseaduslik. Kohtuväline menetleja on nii väärteoprotokollis kui ka kohtuotsuses arvanud R. Kohtovile süüks suurema koguse narkootilist ainet, s.o 0,86 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kui väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud. Eksperdi arvamuse kohaselt sisaldas R. Kohtovi poolt üle antud tablett ja tabletipuru kokku 0,19 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Seega on tõendatud, et R. Kohtov valdas narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini 0,19 grammi suuruses koguses. 4

§ 31

lg 3 - Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. R. Kohtovi valduses oli üks narkootilist ainet MDMA-d sisaldav tablett massiga 0,19 grammi, s.o väikene kogus, kuna sellest ei piisa narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Edasi tuleb lahendada küsimus, kas R. Kohtov tegutses kooskõlas

§-ga 7, mille lg 1 kohaselt käitleja, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemiseks, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud viivitamatult selle üle andma kohalikule politseiprefektuurile. Kohus leiab, et R. Kohtovil oli võimalus narkootiline aine anda viivitamatult üle Lõuna Politseiprefektuurile samal õhtul, kui ta selle leidis kas ise vahetult või teatada sellest telefoni teel. Politseisse on kodanikel võimalus pöörduda 24 tundi ööpäevas, helistades hädaabinumbril 110. See on üldteada asjaolu. Kuna R. Kohtov ei teatanud politseile tema valduses oleva narkootilise aine olemasolust, puudub

§-s 7 lg 1 sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu. Läbiotsimise käigus politseile narkootilise aine üleandmine ei ole käsitletav selle viivitamatu vabatahtliku üleandmisena

§ 7lg 1 mõttes.

Sellisel juhul on isik sundolukorras, kus keelatud aine üleandmata jätmisel leitakse see läbiotsijate poolt. Kohtu seisukoht karistuse osas Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Lõuna Politseiprefektuuri 27.02.2007. a otsusega karistati R. Kohtovit

§ 151rahatrahviga maksimaalmääras 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni. alusel Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku R. Kohtovi tegevuses ei ole karistust raskendavaid (KarS § 58) ega kergendavaid (KarS § 57) asjaolusid. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 24.04.2007. a õiendi (tl 28) kohaselt ei ole on R. Kohtovil ühtegi väärteokaristust. Mõistes R. Kohtovile karistuse alla

§ 151

sanktsiooni keskmise määra, on kohtuväline menetleja võtnud arvesse väärteo vahetuks objektiks olnud narkootilise aine väikest kogust, samuti KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärke. Kohtunik 5