järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav ELMAR RIHM – elukoht *, isikukood 35005064721, *, haridus *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ühel korral - 25.10.2005 Lääne Maakohtu poolt
alusel vangistusega 2 kuud, mis
alusel asendati üldkasuliku tööga 120 tundi sooritamise tähtajaga 6 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. ÜKT kohustus on täidetud 05.01.2006, väärteomenetluse korras karistatud 3 korda: 1) 19.04.2004 Lääne PP Haapsalu PJ poolt Liiklusseaduse § 7419, § 7417 alusel rahatrahviga 12 300 krooni (tasumata); 2) 19.04.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt
lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni, (tasutud 04.05.2005); 3) 03.07.2005 Lääne PP Haapsalu PJ poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 360 krooni (tasutud 13.07.2005). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Elmar Rihm
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Elmar Rihm kuriteo toimepanemisega seoses kainenemisele toimetamise aeg 20.10.2007.a kell 15.55 kuni 21.10.2007.a kell 22.10, s.o 2 päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada mõistetud 2 kuune 28 päevane s.o 88 (kaheksakümne kaheksa) 1 Ärakiri 1-07-15933 päevane vangistus üldkasuliku tööga 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tundi. Elmar Rihm’ale määratud 176 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata, et Elmar Rihm teostab üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning kohustub täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 4.
lg 1 p 1 alusel võtta Elmar Rihm’alt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
alusel 2 kuu vangistusega, milline asendati üldkasuliku tööga 120 tundi, mis teostatud 05.01.2006.a ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis 20. oktoobril 2007.a kella 14.30 ajal Haapsalu linnas Õpetaja tänaval maja nr 17 juures liikudes Mulla tänava suunas endale kuuluvat sõiduautot Suzuki riikliku registreerimismärgiga 997BAA isikuna, kes on tarvitanud alkoholi (joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 143 alusel keskmine joove), millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega Elmar Rihm, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Elmar Rihm’ale nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud, mis on 90 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Elmar Rihm’a kuriteo toimepanemisega seoses kainenemisele toimetamise aeg alates 20.10.2007.a kell 15.55 kuni 21.10.2007.a kell 22.10 /tl 10/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
Elmar Rihm’ale määratud 176 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Elmar Rihm teostab üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Elmar Rihm süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb E. Rihm’alt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale P. Rajavere E. Rihm’a kaitsmise eest makstud tasu 2283 krooni 30 senti. Ekspertiisikulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on selleks E.Rihm’ale teostatud alkoholi ekspertiis /tl 6/ maksumusega 284 krooni /tl 40-41/ s.o visiidimaks 50 krooni, eriarsti vastuvõtt 156 krooni ja alkoholi ekspertiis 78 krooni, millised kulud 3 Ärakiri 1-07-15933 on Lääne Politseiprefektuur tasunud SA-le Läänemaa Haigla 15.11.2007.a maksekorraldusega nr 4957. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.