4-07-2471 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 21. novembril 2007.a Tallinn 4-07-2471 Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Kaebuse esitaja Menetlusalune isik AS EOS registrikood : 10715645 XXX Seaduslik esindaja AD.L Vandeadvokaat Margus Mugu Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius XXX Kaebuse esitaja kaitsja Kohtuvälise menetleja esindajad Kaevatav otsus RESOLUTSIOON Kohus Keskkonnainspektsiooni Keskkonnakaitse juhtivinspektor Silva Prihodko ja vaneminspektor Mait Grigorjev AS EOS kaebus Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Silva Prihodko 14.05.2007.a üldmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks väärteoasjas nr 010067 07 Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 alusel AS EOS karistamises rahatrahviga 8000 krooni VÕKS § 89 lg 1 nõuete rikkumise eest 24.02-25.01.2007.a Maardu linnas rahatrahviga 8000 kroonisuhtes Juhindudes VTMS §§ 29 lg 1 p 1, 132 p 3, § 133-135; § 155-156 o t s u s t a s: 1. Tühistada Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Silva Prihodko üldmenetluse otsus 14.05.2007.a väärteoasjas nr 010067 07 AS EOS karistamises Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 alusel rahatrahviga 8000 krooni ning lõpetada väärteomenetlus suhtes väärteo tunnuste puudumisel. Edasikaebamise kord 1. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva (28.11.2007.
- a)jooksul Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kaitsja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kaevatav otsus: Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Silva Prihodko 14.05.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 010067 07 määrati menetlusalusele isikule - AS E.O.S. (reg kood 10715645) rahatrahv 8000 krooni. Välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 p 1 nõuete rikkumise eest, mille eest on vastutus ette nähtud Välisõhu kaitse seaduse (edaspidi VÕKS) § 139 lg 2 alusel. Otsuse kohaselt on : Väärteo toimepanemise aeg: 24.-25.01.2007 Väärteo toimepanemise koht: Maardu linn Väärteo lühikirjeldus: Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 laekusid 24.01.2007 õhtul alates kella 16.30-st kuni hilisõhtuni ja 25.01.2007 varahommikust kuni kella 13.30-ni kaebused (kokku 20 lõhnakaebust), milles kurdeti tugeva kütusehaisu üle Maardus Muuga aedlinnas, Viimsi vallas Randveres ja Tallinnas Lasnamäel. 24. ja 25.01.2007 olid saasteainete hajumiseks ebasoodsad ilmastikutingimused, EMHI andmetel puhus 24.01.2007 nõrk ja 25.01.2007 väga nõrk kagulõunasuunaline tuul, tuule kiirus oli esimesel päeval 2,2 m/s ja teisel päeval 0,1m/s, välisõhu temperatuur oli kuni -12ºC. Väga nõrk (kiirusega alla 2 m/
- s)tuul on üheks saasteainete hajumist takistavaks ja maapinnalähedases õhukihis akumuleerumist soodustavaks faktoriks. Maardu piirkonnas Altmetsa tee ja Ploomipuu pst nurgal oli nimetatud ajal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ liikuv õhulabor, mis mõõtis alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike ning vesiniksulfiidi (H2S) sisaldust välisõhus. Mõõtejaam oli piirkonnas alates 22.01.2007 kuni 26.01.2007, sellel ajavahemikul ületas vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus kolmel korral keskkonnaministri määrusega kehtestatud ühe tunni keskmist piirväärtust 8 µg/m³. Mõõtejaama andmetel olid kõrgemad näitajad 23.01.2007 kell 04.00 (9,04 µg/m³), 24.01.2007 õhtul kell 22.00 (26,9 µg/m³) kui tuule kiirus seirekohal oli 1,48 m/s. Sellele eelnenud ajal kell 21.00 oli vesiniksulfiidi tase samuti kõrgem tavapärasest, ulatudes tasemeni 5,44 µg/m³ ja 25.01.2007 kell 04.00, mil õhulabor mõõtis vesiniksulfiidi sisalduseks välisõhus 8,47 µg/m³, tuule kiirus mõõtejaamas oli 0,38 m/s. Tavapärasest kõrgemaid saastenäitajaid vesiniksulfiidi osas fikseeris liikuv õhulabor kuni 25.01.2007 kella 12.00-ni, mil saastatuse tase oli veel 4,73 µg/m³. Liikuv õhulabor paiknes AS-i E.O.S. kütuseterminaalide läheduses, need terminaalid kuulusid kuni 19.01.2007 kahele äriühingule – AS Termoil ja AS Trendgate. AS-i Termoil ja AS-i Trendgate ühinemine on registreeritud äriregistri poolt 19. jaanuaril 2007. a ning ühendava äriühinguna jätkab sellest ajast tegevust AS E.O.S. Mõlemas terminaalis on oma 2 õhuseirejaam, mis nende territooriumide piiril samaaegselt mõõtsid üksnes alifaatsete süsivesinike sisaldust välisõhus, Trendgate terminaali seirejaamas oli alifaatsete süsivesinike sisaldus 24.01.2007 õhtul kella 20.00-st kuni 23.00-ni ja 25.01.2007 varahommikul samuti tavapärasest kõrgem, max tunnikeskmine tase 6,24 mg/m³ oli fikseeritud 25.01.2007 hommikul kell 07.00 (max lubatud tunnikeskmine saastetase on 5 mg/m³). Kuigi AS-i E.O.S. Trendgate ja Termoili statsionaarsed õhuseirejaamad vesiniksulfiidi sisaldust välisõhus ei mõõtnud nõustus juhatus sellega, et neis käideldavad produktid – masuut ja toornafta sisaldavad väävliühendeid, mis võivad mõjutada välisõhu kvaliteeti terminaalide ümbruses. Samas ei ole juhatuse seisukoha järgi olnud varem terminaalides probleemi välisõhus sisalduva väävelvesiniku tasemega territooriumi piiril ja lähiümbruses. Terminaalides on juhatuse andmetel olemas töökeskkonnas väävelvesiniku tuvastamiseks Kanada päritolu seadmed BW Tech Gas Detector, millel käivitub alarm saastetasemel 10 ppm, misjärel saastetaseme püsimisel vähendatakse vagunite tühjendamise kiirust terminaalis. Menetluse käigus selgus, et Trendgate terminaalis neid seadmeid 24.-25.01.2007 ei kasutatud. Käidelda lubatud produktid AS-i E.O.S. kütuseterminaalides on masuut ja toornafta, mille käitlemisel lisaks alifaatsetele ja aromaatsetele süsivesinikele eraldub välisõhku ka ebameeldiva lõhnaga väävliühendeid – vesiniksulfiidi ja merkaptaane. Aastane maksimaalne välisõhku paisata lubatud vesiniksulfiidi kogus Termoili terminaali saasteloa järgi on 419 kg. Maksimaalsed lubatud aastased käibed on Termoili terminaalis kuni 10 milj tonni masuuti (või 6,0 milj tonni masuuti ja 1,1 milj tonni toornaftat), Trendgate terminaali maksimaalne saasteloaga lubatud aastane käive on 2,4 milj tonni toornaftat ja 2,4 milj tonni masuuti. Trendgate terminaali LHK projektis ei ole vesiniksulfiidi heitmed käsitlemist leidnud, ei ole arvestatud ei nende hetkelisi heitkoguseid ega tehtud hajuvusarvutusi. Aktsiaseltsi Trendgate kütuseterminaal omab kehtivat välisõhu saasteluba nr L.ÕV.HA-55219, mille järgi kütuste laadimisel on lubatud välisõhku paisata alifaatseid süsivesinikke, vesiniksulfiidi heitmeid see saasteluba ei käsitle kuigi mõlemas terminaalis käideldavad naftaproduktid vesiniksulfiidi sisaldavad. Aktsiaseltsi antud kirjaliku selgituse kohaselt ei olnud Trendgate välisõhu saasteloa taotlemisel Harjumaa Keskkonnateenistuses 2005. a väävliühendite kriteerium nõutud. Samas välisõhu kaitse seaduse (RK, RTI, 19.05.2004, 43, 298) § 68 lg 1 järgi – kui saasteloa omamine on vähemalt ühe saasteaine tõttu kohustuslik, märgitakse saasteloa taotluses ja saasteloas kõik sellest saasteallikast eralduvad saasteained, mille heitkogus on aastas üks kilogramm või rohkem. Termoili kütuseterminaalile on Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud välisõhu saasteluba nr L.ÕV.HA-45994, mis kajastab nii alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike kui väävliühendite heitmeid, arvestatud on nende saasteainete mõjuga ning kehtestatud eritingimused. Termoili terminaali saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekti järgi võib toornafta sisaldada 0,1-3,0 % väävelvesinikku ning Termoili saasteloa eritingimusena on kirjas, et toornafta ja masuudi käitlemisel tuleb jälgida, et terminaali saabuva produkti vaba H2S sisaldus ei ületaks 0,1 % ja vaba merkaptaani sisaldus 0,001 %. Esitatud mõõteprotokollidest selgus, et ei kontrollita mitte terminaali saabuva, vaid toimub terminaalis hoiustatava produkti väävelvesiniku ja merkaptaanide sisalduse kontrollimine (kontrollproovid on võetud terminaali mahutitest). Termoili terminaalis vastuvõetud masuudis on nende saasteainete sisaldus jäänud välisõhu saasteloaga nõutud piiresse. SGS AS-i 25.01.2007 Termoili terminaali mahutitest võetud proovivõttude järgi on erinevate tootjate masuutide H2S ja merkaptaanide sisaldused mõnevõrra erinevad, Jaroslavli tehase masuut sisaldas 14 ppm vesiniksulfiidi ja 0,70 ppm merkaptaane, Rjazani tehase masuut 10 ppm vesiniksulfiidi ning 0,25 ppm merkaptaane, Termoili terminaali mahutist 22.01.2007 võetud Kirishi masuudi H2S sisaldus oli 0 ja merkapaanide sisaldus 0,15 ppm. Ajal, kui Eesti Keskkonnauuringute Keskuse liikuv õhuseirejaam fikseeris Maardus Altmetsa tee ja Ploomipuu pst nurgal ülenormatiivse õhusaaste H2S osas, toimus mõlemas terminaalis 3 naftaproduktide käitlemine. Kontrollitaval ajavahemikul 24.-25.01.2007 toimus Trendgate terminaalis veel toornafta pumpamine Muuga sadama kai nr 7 ääres olnud tankeritele EOS ja Alfa Britannia, Kirišhi masuudi tsisternvagunite tühjendamine (korraga tühjendatakse 65–66 tsisternvagunit) ja toornafta tsisternvagunite tühjendamine (korraga tühjendatakse 33 toornafta tsisternvagunit). Tankerile laadimise max kiiruseks toornaftal on 3000 m³/h ning masuudil 2500 m³/h (saasteloa taotluse järgi, need kiirused on aluseks võetud hetkeliste heitkoguste arvestamisel), samasuguse maksimaalse kiirusega võib toimuda tsisternide tühjendamine kahel raudtee-estakaadil, 66 tsisternvagunile. Nimetatud laadimiskiirusi 24.25.01.2007 ei ületatud kuid laadimisega kaasnevat vesiniksulfiidi heidet ei olnud Trendgate terminaali saasteloas arvestatud. 24.01.2007 kell 22.00 laaditi Termoili terminaali „soojalt“ estakaadilt 63 tsisternvagunist Rjazani tehase masuuti M 100, samal ajal „külmal“ estakaadil toimus 36 tsisternvaguni Kirishi masuudi tühjendamine (õhuheitmed „külmal“ estakaadil laadimisel on tunduvalt väiksemad võrreldes „soojal“ estakaadil toimuva laadimisega). Järgmise päeva hakul kell 04.00 fikseeritud ülenormatiivse saaste ajal toimus „soojal“ estakaadil 61 Rjazani tehase masuudi M 100 tsisternvaguni tühjendamise lõpetamine, „külmal“ estakaadil toimus 30 tsisternvaguni Kirishi masuudi tühjendamine. Kontrollitaval ajavahemikul 24.-25.01.2007 toimus Termoili terminaalis Kirishi masuudi laadimine tankerile EOS Muuga sadamas kail nr 9A alates 24.01.2007 kella 16.00-st kuni 25.01.2007 kella 15.00-ni, kiirusega 2000 t/h ning tsisternvagunite tühjendamine “soojalt” raudtee-estakaadilt, kiirus 1500...2000 m³/h. Rjazani masuut M100 (183 vagunit) pumbati mahutisse nr 34, masuuti Jaroslavli tehastest M100 (61 vagunit korraga), kokku 244 vagunit (14000 t), pumbati mahutisse nr 32, V=1200 t/h. Termoili kuumal laadimisestakaadil ei ole kasutusel parim võimalik tehnika, mistõttu on Termoili saasteloas eritingimus (punkt 8.4), mille järgi ebasoodsate hajumistingimuste korral, kui saadakse kohalikult omavalitsuselt korraldus saastamise vähendamiseks, tuleb katlamaja hoida töös väikseima võimaliku režiimiga. Tuleb lõpetada masuudi laadimine "soojalt" estakaadilt ning lõpetada täielikult toornafta laadimine. Vastavat korraldust terminaal Maardu Linnavalitsuselt saanud ei ole ja seega seda tingimust ei ole rikutud. Aktsiaseltsi juhatus on seisukohal, et on võimalik rakendada uuenduslikke meetmeid õhuheitmete vähendamiseks. Uuenduslike tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine masuudi tarbeks nagu suunatud õhuvooluga vaakumi tekitamine estakaadil, aurude kogumine ja ventileerimine läbi filtrite või põletamine, estakaadide sulgemine vms on novaatorlikud projektid, millised ei ole väidetavalt praktikas masuudi käitlemisel kusagil Euroopas kasutust leidnud. Sellised meetmed vajavad täiendavaid insenertehnilisi uuringuid ja katsetusi lahenduste väljatöötamiseks. Esitatud kirjalike selgituste kohaselt on aktsiaselts uuenduslike meetmete osas avatud, kuid ennekõike proovib ettevõttesiseselt ise sobivaima parima võimaliku tehnilise lahenduse leida. Juhatus on seisukohal, et pidevseire andmete olemasolu nii naftasaadustes kui välisõhus sisalduvate ainete osas on meetmete rakendamise alus. Konkreetsete meetmetena raske kütteõli käitlemisel oli jaanuaris võimalik jälgida pumpamiskiirusi ning sulgeda vaguneid pealt tühjendamise ajal. Kuigi AS-i E.O.S. terminaalide saastelubades puuduvad sätted, mille järgi tuleks ebasoodsatel ilmastikutingimustel rakendada täiendavaid meetmeid õhusaaste vähendamiseks ei vabasta see aktsiaseltsi välisõhu kaitse seaduse (VõKS) paragrahviga 89 lg 1 p 1 pandud kohustusest tagada, et tema valduses oleva(te)st saasteallika(te)st välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. AS E.O.S. ei suutnud saasteainete hajumiseks ebasoodsatel ilmastikutingimustel 24.-25.01.2007 tagada talle VõKS § 89 lg 1 p 1 pandud kohustust, millega on rikutud selle seadusesätte nõudeid, vastutuse selle rikkumise eest näeb ette VõKS § 139 lg 2 (välisõhu kaitse nõuete rikkumine). 4 Aktsiaseltsi E.O.S. üheks põhitegevuseks ja tulu allikaks on laadungikäitlus, juriidilise isiku tegevuse vastavus seadustele ja seadustest tulenevatele õigusaktidele on aktsiaseltsi igapäevase juhtimise küsimus. Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 1 sätestatust on juhatus juriidilise isiku organ ning sama seaduse § 31 lõike 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Sellest tulenevalt on antud õiguserikkumise eest vastutavaks isikuks AS E.O.S. kui juriidiline isik, kelle kohustuseks on juriidilise isikuna tegutsedes oma juhatuse kaudu tagada välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 p 1 nõuetest kinnipidamise. Otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhtivinspektori Silva 11.04.2007 koostatud väärteoprotokoll. koostaja nimi: Prihodko poolt Tõendid, millele on tuginetud: väljavõtted registreeritud kaebustest 5 lehel, väljavõte seiretulemustest, asukoha skeem 1 lehel, 25.01.2007 Termoili terminaali kontrollimise protokoll 2 lehel, 29.01.2007 Trendgate terminaali kontrollimise protokoll 7 lehel, masuudi vaba vesiniksulfiidi ja merkapaanisisalduse mõõteprotokollid 16 lehel, Termoili terminaali andmed Aivar Lääne 02.03.2007 selgitusega 3 lehel, tunnistaja Aivar Lääne ülekuulamise protokoll 2 lehel ja tunnistaja Peep Zooberi ülekuulamise protokoll lisadega, 10 lehel, Trendgate terminaali 07.03.2007 kontrollimise protokoll 2 lehel, menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Arnout D.Lugtmeijeri ütluste protokoll 1 lehel koos lisamaterjalidega 4 lehel. Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus: menetlusalune isik AS E.O.S. esitas 25.04.2007 vastulause 11.04.2007 väärteoprotokollile. Vastulause esitaja leiab, et tõendamata on VõKS § 89 lg 1 p 1 rikkumine AS-i E.O.S. poolt, mistõttu puudub alus menetlusaluse isiku karistamiseks VõKS § 139 lg 2 alusel. Vastulause esitaja leiab, et KKI seisukoht, et AS-i E.O.S. läheduses Maardus Altmetsa tee ja Ploomipuu tee nurgal 24.-25.01.2007 paiknenud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse liikuva õhulabori fikseeritud vesiniksulfiidi piirväärtuste ületamised on tingitud AS-i E.O.S. tegevusest, on väär. AS E.O.S. leiab, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et piirarvude ületamine tulenes just AS-i E.O.S. tegevusest. See väide ei ole õige kuna väärteoprotokollis on kirjas, et Trendgate terminaali LHK projektis ei ole vesiniksulfiidi heitmed käsitlemist leidnud, ei ole arvestatud ei nende hetkelisi heitkoguseid ega tehtud hajuvusarvutusi. Aktsiaseltsi Trendgate kütuseterminaal omab kehtivat välisõhu saasteluba nr L.ÕV.HA-55219, mille järgi kütuste laadimisel on lubatud välisõhku paisata alifaatseid süsivesinikke, vesiniksulfiidi heitmeid see saasteluba ei käsitle kuigi mõlemas terminaalis käideldavad naftaproduktid vesiniksulfiidi sisaldavad (VõKS § 68 lg 1 järgi – kui saasteloa omamine on vähemalt ühe saasteaine tõttu kohustuslik, märgitakse saasteloa taotluses ja saasteloas kõik sellest saasteallikast eralduvad saasteained, mille heitkogus on aastas üks kilogramm või rohkem). Vastulause esitaja leiab, et KKI seisukoht on hinnanguline ning tõendamata, kuivõrd on teada, et Maardu piirkonnas on lisaks AS-i E.O.S. terminaalidele veel mitmeid terminaale, kus käideldakse H2S-i sisaldavaid aineid ning mille tulemusena suureneb H2S sisaldus sama piirkonna välisõhus. Vastulause esitaja väidab, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et piirarvude ületamine tulenes just AS-i E.O.S. tegevusest. Maardu piirkonnas on tõepoolest mitmeid kütuseterminaale, kuid seirejaamale lähimad 24.-25.01.2007 olid AS-i E.O.S. terminaalid, arvestades tuule suuna ja kiirusega nii liikuva õhulabori mõõtepunktis kui Trendgate ja Termoili terminaalide juures (tuule suunad on fikseeritud mõlema terminaali 5 juures), on selge, et enim mõjutasid seirejaama mõõtmistulemusi siiski AS-i E.O.S. terminaalid. Ajal mil liikuv õhulabor fikseeris saastetaseme ületamised olid saasteainete hajumiseks ebasoodsad ilmastikutingimused, mis põhjustasid saasteainete akumuleerumist alumistes õhukihtides ning ülenormatiivset saastetaset. Tuule kiirus õhulabori juures kõikus 24.-25.01.2007 vahemikus 0,26-1,63 m/s. Suurim õhusaaste oli fikseeritud 24.01.2007 õhtul kell 22.00 (H2S sisaldus 26,9 µg/m³), sel ajal oli mõõtmiskohal tuule suund 100,17º ja kiirus 1,48 m/s (Termoili juures olid vastavad näitajad 113,4º ja 2,4 m/s ning Trendgate juures 178,95º ja 1,48 m/s). Järgmine vesiniksulfiidi saastetaseme ületamine fikseeriti 25.01.2007 kell 04.00, mil õhulabor mõõtis vesiniksulfiidi sisalduseks välisõhus 8,47 µg/m³, tuule suund ja kiirus mõõtejaamas olid 110,06º ja 0,38 m/s. Tavapärasest kõrgemaid saastenäitajaid vesiniksulfiidi osas fikseeris liikuv õhulabor kuni 25.01.2007 kella 12.00-ni, mil saastatuse tase oli veel 4,73 µg/m³. Vastulause esitaja viitab asjaolule, et kohtuväline menetleja on tuginenud AS-i E.O.S. terminaalis võetud proovivõttudele, mille järgi sisaldab mahutites olev masuut H2S-i ja merkaptaane. Vastulause esitaja ütleb, et menetleja on jätnud tähelepanuta, et sellest, kui palju H2S-i sisaldub vedelikus, ei saa teha järeldust, et sama palju H2S-i eraldub ka välisõhku. Vastulauses on tehtud viide otsese seose puudumisele H2S-i sisalduse osas naftatoodetes ja selle eraldumise vahel. Vastulause kohaselt on teada, et erinevalt AS-i E.O.S. terminaalides käideldavatest ainetest eraldub H2S-i välisõhku lähedal asuvatest teistest terminaalidest ning on põhjendamatu tuginemine vastavale asjaolule. Sellist otsest järeldust, et masuudi H2S-i ja merkaptaanide sisalduse ning välisõhku eraldumise vahel on üksühene seos, ei ole kohtuväline menetleja teinud, samas ei saa jätta juhtimata tähelepanu Termoili välisõhu saasteloa eritingimusele, millega on terminaalile pandud kohustus kontrollida terminaali saabuva (mitte terminaalis juba vastu võetud) produkti vaba H2S-i ja vaba merkaptaani sisaldust. Vastulause esitaja juhib tähelepanu Eesti Keskkonnauuringute Keskuse liikuva õhulabori fikseeritud korduvatele õhuseire andmetele samast piirkonnast, kus perioodil jaanuar-märts 2007 oli fikseeritud korduvaid H2S-i sisalduse piirväärtuse ületamisi, mida väidetavalt ei ole võimalik seondada lähedalasuvate AS-i E.O.S. terminaalidega. Menetleja on selle väitega nõus, nende mõõtmiste ajal paiknes õhulabor Maardus Põhjaranna tee ääres, arvestades nii ilmastikutingimuste kui õhulabori asukohaga ei seonda KKI neid H2S-i sisalduse piirväärtuse ületamisi AS-i E.O.S. terminaalidega. Menetleja nõustub vastulauses tooduga, mille järgi ei saa Kiriši masuudist, kui selle H2S-i sisaldus on 0, eralduda välisõhku H2S-i heidet. Ekslik on järeldus, et kuna terminaalides toimus vesiniksulfiidi mittesisaldava Kirishi masuuti laaditimine, ei saanud tekkida vesiniksulfiidi heidet, sest lisaks Kirishi masuudile käideldi terminaalides samaaegselt ka vesiniksulfiidi sisaldavaid produkte, toornaftat ja Rjazani ning Jaroslavli masuuti. Vastulause esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud järelduses, et kui ajavahemikul 22.01.2007-26.01.2007 ületas H2S sisaldus keskkonnaministri poolt kehtestatud piirväärtust kolmel korral, pärineb see saaste AS-I E.O.S. poolt laaditavatest ainetest. Vastulause esitaja väidab, et tema terminaalides toimub laadimine 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et piirväärtused oleksid pidanud olema ületatud pidevalt. Vastulause esitaja leiab, et ülenormatiivse õhusaaste eest on vastutavad lähedal asuvad väiksemad terminaalid, mis ei tööta alaliselt ning on seetõttu vastutavad selle välisõhu kaitse nõude rikkumise eest. Vaatamata 24 tundi kestvale pidevale laadimisele on õhuheitmed laadimisel aeg-ajalt kõrgemad tsisternvagunite avamise ajal ning pumpamise lõpetamisel, masuuditsisternide “pesu” faasis. Kohtuväline menetleja on nõus väitega, et piirkonna õhukvaliteeti mõjutavad väiksemal määral ka teised paiksed saasteallikad kuid ei ole nõus väitega, et seetõttu on teised saasteallikad vastutavad selle rikkumise eest. Maardu Muuga aedlinna piirkonna välisõhu kvaliteeti mõjutavad tõepoolest paljud paiksed saasteallikad välisõhu kaitse seaduse mõistes, lisaks AS E.O.S.-le (kagu-lõunatuulega) Muuga sadam (põhja-kirdetuulega), lisaks 6 mõjutavad piirkonna õhu kvaliteeti väiksemal määral ka Maardus Peterburi tee pool paiknevad kütuseterminaalid. Väärteomaterjalides sisalduvad andmed kõnealuse aja tuule suundade ja tuule kiiruste kohta, saastetaseme ületamist soodustasid ebasoodsad ilmastikutingimused, saastetaseme ületamine kõnealusel ajal fikseeriti seirejaamas küll kolmel korral kuid tavapärasest kõrgem vesiniksulfiidi sisaldus, mis põhjustab piirkonnas lõhnakaebusi, oli mõõtepunktis 24.01.2007 alates kella 16-st kuni 25.01.2007 kella 17-ni. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et AS-i E.O.S. terminaalides toimunud toornafta ja masuudi laadimisega kaasnenud õhuheitmed põhjustasid 24.-25.01.2007 piirkonna välisõhu saastetaseme ületamise vesiniksulfiidi osas. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: KaRS § 57 ja § 58 järgi: kergendavad asjaolud KaRS § 57 lg 2 – AS E.O.S. on kavandanud mitmeid meetmeid, et vähendada tegevusega kaasnevaid õhuheitmeid, käitis on avatud uuenduslike meetmete osas, kavandab käidelda väiksema vesiniksulfiidisisaldusega produkte. Juhatus on seisukohal, et pidevseire andmete olemasolu nii naftasaadustes kui välisõhus sisalduvate ainete osas on meetmete rakendamise alus. Kaebuse sisu: Kaebuse esitaja leiab, et tõendamata on VÕKS § 89 lg 1 rikkumine AS E:O:S poolt ning opuuduvad juriidilise isiku vastutusele alused.. Kaebuse esitaja leiab, et tõendamata juriidilise isiku AS E:OS süü seetõttu, et Maardu piirkonnas on lisaks AS E:O:S terminaalidele ka veel teisi terminaale, kus käideldakse H2S –i, mille tulemusena suureneb H2S –i sisaldus sama piirkonna välisõhus., kuigi on tuvastatud, et, et piirarvud olid ületatud, kuid puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et piirarvude ületamine tulenes AS E:O:S tegevusest. Keskkonnainspektsioon on otsuses (tl.6,8) nentinud, et piirkonnas on mitmeid kütuseterminaale, mis kõik mõjutavad õhukvaliteeti, kuid kõige lähemal seirejäämale asusid AS E:O:S terminaalid, mis mõjutasid kõige enam mõõtmistulemusi. Kaebaja leiab, et põhjendamatu on tuginemine asjaolule, et AS E:O:S terminaali mahutitest võetud proovivõtud kinnitasid, et sealt võetud masuut sisaldab H2S –i ja merkaptaane. Sellest palju vedelikus sisaldub H2S – i ei saa teha järeldust, et sama palju H2S – i eraldub ka välisõhku, kuivõrd vastav asjaolu sõltub konkreetse aine keemilistest sidemetest. Erinevalt AS E:O:S poolt käideldavast masuudist ja toornaftast on H2S väga lenduv butaanis, mida kaebajale teadaolevalt käideldakse teistes lähedal asuvates terminaalides. Kuna menetleja on AS E:O:S terminaalis tehtud proovi võttude järgi tuvastanud, et Kiriši masuudi H2S sisaldus oli 0, on välistatud, et saasteainete piirnormide ületamine on tekitatud AS-i E:O:S poolt. Samuti leiab kaebaja, et ekslik on menetleja järeldus sellest, et 22.01.2007.a-26.01.2007.a ületas H2S – i sisaldus keskkonnaministri poolt kehtestatud piirväärtust kolmel korral, see on 24.01.2007-25.01.2007.a, kuna Muuga sadama kai nr. 7 ääres toimus AS E:O:S poolt toornafta ja masuudi laadimine, siis eraldusid saasteained välisõhku AS E:O:S poolt laaditavatest ainetest.. Samuti leiab kaebaja, et KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu ning selle organid ja juhtivtöötajad on pädevad vastu võtma juhtimisotsuseid ning seeläbi suunama juriidilise isiku tahet. Menetleja ei ole välja selgitanud, kas ja milline juhtivtöötaja või organ ja miks VÕKS § 89 lg 1 p 1 väärteo toime pani. Samuti ei nähtu otsusest kas tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. See ei nähtu ka 11.04.2007.a koostatud väärteoprotokollist. Seega on tuvastamata ja konkretiseerimata isik või organ, kes on AS-i E:O.S huvides väärteo toime pannud. Kaebaja viitab Riigikohtu krominaalkollegiumi otsusele nr. 3-1-1-9-05 väljendatud seisukohale, et juriidilisele isikule saab mingit tegu omistada vaid KarS § 14 lg 1 sätestatud tingimustel, peab juriidilise isiku väärteoasjas väärteo 7 protokoll või kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest nähtuma ka see, kas kõnealused tingimused ( teo on toime pannud organ või jughtivtöötaja juriidilise isiku huvides) on täidetud. KarS Õ 2 lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seega vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Riigikohus on oma otsuses 09.02.2006.a nr. 3-1-1-137-06 leidnud, et ainuüksi subjektiivse koosseisu tunnuste puudumisel tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Antud asjas tehtud otsuses ega väärteoprotokollis ei nähtu organ ega juhtivtöötaja, kes on AS E:O:S huvides VÕKS § 89 lg 1 p 1 toodud väärteo toime pannud ning pole kindlaks tehtud sellise organi ega juhtivtöötaja käitumise koosseipärasust, õigusvastasust ega süülisust. Seega puudub KarS § -st 2 lg 2 tulenev seaduslik alus AS E:O:S karistamiseks. Menetleja olulised väärteomenetlusnormide rikkumisi selles oasas ei ole võimalik kohtulikul arutelul kõrvaldada, mistõttu kohtuvälise menetleja otsusu tuleb tühistada ja väärteo menetlus lõpetada. Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuse ja toodud väidete juurde. Kohtuväline menetleja S.Prihodko ja kohtuvälise menetleja esindaja M. Grigorjev leiavad, et menetleja ei ole rikkunud menetlusnorme, väärtegu on tõendatud ja määratud õiglane karistus. Juriidilise isiku esindajana on üle kuulatud juhatuse liige. AS E:O:S puudus igasugune jaotus, kes peab jälgima kohapeal tuvastavaid seireid. Kütuse laadimine on tegevus, mis toimub juriidilise isiku huvides, menetluses selgus, et käitisesiselt ei olnud juhatus andnud mingeid korraldusi terminaalide tegevuse piiramiseks saasteainete ajumiseks ebasobivatel ilmastiku tingimustel. See on juriidilise isiku tegemata jäetud, seetõttu on ta süüdi. Kohtuväline menetleja selgitab, et mõõtmistel võetakse EMHI-st tuule suunad, tugevused ja kiirus . AS E:O:S. terminaalid ei ole tõepoolest ainsad selles piirkonnas. Põhjas on Muuga terminaal ja kagus väiksemad terminaalid, kuid nendes terminaalides käideldavad produktide kogused on on tuinduvalt väiksemad. AS E:O:S terminaalides käideldavad produkti- masuut ja toornafta sisaldavad vesiniksulfiidi (H2S). Ülejäänud Maardu terminaalides (v.a. Muuga) neid produkte ei käidelda. Maardu terminaalidest tulenevad teised saasteained, mis ei sisalda H2Si. Nii näiteks AS E:O:S Termoili terminaalis ei ole kasutusel parim võimalik tehnika, mis on põhjuseks ülenormaatiivse saaste tekkimisel. VÕKS-st tulenevalt (§ 89 lg 1 p 1-paikse saasteallika valdajal on kohustus tagada, et tema tegevusega ei kaasneks piirkonna saastetaseme ületamine). Termoili terminaali saasteloas on tingimus, et tuleb rakendada meetmeid ebasoodsatel ilmastikutingimustel kui kohalik omavalitsus annab selleks korralduse. Kuigi kohalik omavalitsus sellist korraldust ei ole andnud, pidanuks AS E:O:S välja töötama meetmete kava töötamiseks ebasoodsatel ilmastiku tingimustel õühku levivate saasteainete vähendamiseks. Muuga sadama piirkonnas on oma välisõhuseirejaamas ja nimetatud perioodil nendes jaamades ei fikseeritud H2S-i ületamist. Tol ajal oli mõõtepunkt just selline, et talle mõjusid AS E:OS terminalid Termoil ja Trendgate. Liikuv õhulabor oli paigutatud Altmetsa ja Ploompuu nurgale ja fikseeris erinevaid saastenäitajaid , mõõtes ka vesiniksulfiide. Ületamised fikseeriti 22.-26.01.2007.a 24.01.2007.a kell 22.ool oli saastenäitaja eriti kõrge H2S sisaldus 26,9 µg/m³,,lubatud saastenorm on 8 µg/m³, 23.01.2007 oli saastenäitaja 9.4 µg/m³, ja 25.01.2007.a kell 04.00oli näitaja 8.47µg/m³, Sel ajal töötasid käis terminaalides kütuse laadimine. Termoil terminaalis laaditi masuuti kahel estakaadil ja Trendgate´is laaditi toornaftat ja masuuti. Lisaks saastele mõõdeti ka tuulesuunda jaja tuule kiirust, mille näitajad on liikuva õhulabori elektroonsest andmebaasist andmete väljatrükis(esimene veerg). Saastenäitaja ei sõltu ainult tegevusest terminaalis, vaid ka õhuvoolude liikumisest.Termoil terminaalis laaditi 24.01.2007-25.01.2007.a lisaks masuudile (milles 22.01.2007.a võetud proovi kohaselt oli H2S sisaldus 0) ka kuumal estakaadil Rjazani tehase masuuti milles oli H2S sialdus. Sam,uti toimus massudi ja toornafta pumpoamine Trendgate kütuseterminaalis AS E:O:S terminaalides ei olnud töötatud tegevusjuhendeid, ei 8 olnud määratud vastutavaid isikuid, kelle kohustuseks on rakendada täiendavaid meetmeid õhusaaste vähendamiseks. Vahetuse ülem on ametisik, kes peab järgma tööprotsessi Korraldust mõõta vesinisulfiidi terminaalis ei olnud. Keskkonnainspektsioon ei võtnud terminaali mahutuitest proove, seda võttis AS E:O:S ise, kes kontrollis saabunud produkti ulatuses vaba vesiniksulfiidi ja merkaptaanide sisaldust.. Termoil terminaal on ise arvutanud ja arvestanud ning paika panud lubatud heitkoguste projektis vabade vesinikssulfiidide ja merkaptaanide sisalduse. Kohtulikul arutelul uuritud esitatud tõendid: Väärteoprotokoll nr. 01006707 on koostatud 11.04.2007.a. menetlusalune isik on AS E.O.S juhatuse liige Arnout D.Lugtmeijer. Väärteoprotokollis väärteo kirjeldus, teo toimepanemise koht ja aeg on samasisuline kui otsuses /tl 5-8/. Otsuses on lisaks protokollile põhjalikult on hinnang AS E.O.S. vastulausele väärteoprotokollile, mis sisuliselt on ka keabuse sisuks. - Menetlusaluse isiku A.D.Lugtmeijeri ülekuulamise protokollon inglisekeelne /tl 98-99/ tõlge puudub, samas on lisatud täiendav informatsioon seoses ülekuulamiseprotokolli koostamisega, milles on nii menetlusalune isik kui ka juhatuse liige Mihhail Kanunov vastanud menetleja küsimustele, et AS E:O.S. koosseisus on registreeritud AS Trwendgate ja AS Termoil 19.01.2007.a Õhuseire kohustust nimetatud terminaalide saastelubades ei ole määratletud. Trendgate on paigaldanud seirejaama ja mõõdistusi alustati augustis 2006.a AS Termoik seirejaama seadistamine on võtnud aega ja seireandmed peaksid olema KUK andmebaasis alates jaanuarist 2007.a Seirejaamade andmed on saadavaö interneti vahendusel KUK andmebaasos alates seirejaamade paigaldamisest. Väävlisisaldust kontrollitakse pudevalt mahutite täitumisele ning iga tankeri laadimisele kaasnevalt või vastavlt vajadusele tihedamalt. Väävelvesinikku kontrolib Termoil vastavalt saastekoa nõuetele regulaarselt. Kuna aga lubatud taseme ületamist ei ole tuvastatud, siis täiendavate kontrollmeetmete rakendamise vajadus puudub. Terminaali tootmisterritooriumil toimub pidev seire kaasaskantavate alarmseadmetega, mida kannatavad määratud vahetustöötajad ja inspekteerijad. Koostöös Harju KKT-ga on teostatud mõõtetsüklid KUK õhulabori poolt vahetus terrirooriumi piiri läheduses kolmel korral erinevatel aastaaegadel 2004-2006.a. Viimastel aastatel esile kerkinud ebameeldiva haisu probleemist on teadlikud, kuid nende töös käideldav kütteõli sisaldab teatud määral väävelvesinikku, kuid lubatavat produktis sisaldavat väävelvesinikku konsentratsiooni ei ole kordagi ületatud. Ettevõtte siseselt proovivad ise parimat võimalikku tehnilist lahendust leida kütteõlide käitlemise tarbeks. Trendgate välisõhu saasteloa taotlemisel 2005.a veebruaris ei olnud väävliühendite kriteeriumi nõutud.Terminaalide territooriumil toimub pidev seire kaasaskantavate alarmseadmetega väävelvesiniku tuvastamiseks, nis on Kanada päritolu. Seadmetel on tootapoolne kalbreering, mida uuendatakse 2-3 aasta järel.Alarmi tekkides on vahetusülemal kohustus teha uus kontrll, teavitada töötajaid ja otsest ülemat. Kui saastetase püsib, tuleb vähendada vagunite tühjendamise kiirust produkti käitlemisel kuni saastetaseme lubatud piirini alanemiseni /tl.100-103/. -tunnistaja Aivar Lääne AS E.O.S. Termoil keskkonna ja ohutusjuht) ülekuulamise protokollis on tunnistaja andnud ütlusi, et Termoili terminaal töötas 24.-25.01.2007.a töötas tavapärases režiimis, nii öösel kui päeval laaditi maha ja tühjendati raske kütteõli vaguneid produktidega M-100. Mingeid erilisi tähelepanekuid või kõrvalekaldeid produkti käitlemisel ei olnud. Õhusaaste tingimused olid korrektselt täidetud.Protokollile on lisatud 25.01.2007.a H2 S mõõtetulemused gaasis ja 24.01.-25.01.2007.a Termoili terminaalis vagunite mahalaadimise andmed nn.soojal“ ja „külmal „ estakaadil /tl.64-67,93-95/ -tunnistaja Rein Zooberi( AS E.O.S Trendgate terminaali töökeskkonna spetsialist) ülekuulamise protokoll /tl83-84/,milles on tunnistaja andnud ütlusi, et väliskeskkonnaalaste nõuete eest peaks vastutama operatsioonide osakonna juhataja Juhan Gorelov, igapäevaselt 9 on seireandmed näha hetkel tööl oleval vahetuse ülemal. 25.01.2007 oli vahetuse ülem Nikolai Datsjuk. 24.01. ja 25.01.2007.a seirejaam töötas. Seirejaam paigaldati 2006.a septembris. Masuudi laadimise lõppemisel, enne „pesu“ algust peavad olema tsisternide ülemised luugid alati suletud. Seda tegevust on võimalik jälgida vahetuse ülemal. .Probleemid võivad tekkida kui produkt on olnud kaua teel ja liiga jahtunud. Pumpade kiiruse vähendamise kohustus on vahetuse ülemal õhusaaste probleemide korral. Protokollile lisatud produktide saabumise ja tühjendamise graafikud /tl.83-92/. -Väljavõtted registreeritud kaebustest /tl.54-58/,millest nähtub, et 24.01-25.01.2007.a saabus Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 12 kaebust piirkonna elanikelt. Väljavõte seiretulemustest /väljatrükk/ : 2007 -01- 23 04.00 markeriga alla tõmmatud H2S näit 9, 4, 2007-01-24 22.00 – 26,90 ja 2007-01-25 04.00 - 8,47 /tl.62-63/, liikuva õhulabori asukoha skeem 25.01.2007.a /tl. 59/, -Termoili terminaali /Vana.Narva mnt.27A/ kontrollimise protokoll 25.01.2007 kell 15.0016.00 millest nähtub, et kontrollitaval ajavahemikul 24-25.01.2007.a toimusid terminaalis Kirisˇi masuudi laadimine tankerile EOS Muuga sadama kail nr. 9A alates 24.01.23007.a kella 16.00-st kuni 25.01.2007.a kella 15.00-ni, V=2000 t/h. Tsisternvagunite tühjendamine soojalt raudteeestakaadilt kiirus 15000…2000 m3, masuut Rjazanist pumbati mahutisse 34, Jaroslavli tehastest masuut aga mahutisse 32 V=1200 t/h. Tisternide tühjendamine külmal estakaadil kokku 68 vagunit masuut pärines Kiriši tehasest, temperatuur 15..19 o V=500 t/h Saasteloa üheks eritingimuseks on nõue jälgida toornafta ja masuudi käitlemisel, et terminaali saabuva vaba H2S sisaldus ei ületaks 1%. Nõude täitmist igakordselt ei tehta. Vesiniksulfiidi mõõtmist veel ei teostata, vastav analüsaator on tellitud . Eesti keskkonnauuringute Keskuse OÜ Liikuva õhulabori mõõteanmdetel oli 23.01.2007, kell 04.00 vesiniksulfiidi piirnäitaja ületatud, 24.01.2007.a kell 22.00 oli piirnäitaja ületatud ja 25.01.2007.a kell 04.00 oli piirnäitaja ületatud /tl.60-61/. - 29.01.2007.a kell 11.00-12.30 ajal Trendgate terminaali /Vana –Narva mnt. 27A/ kontrollimise protokolli aluseks olid kaebused Maardus Muuga aedlinna ja Viimsi vallas Randverest.EMHI andetel olid 24.01. ja 25.01.2007.a ebasoodsad ilmastikutingimused saasteainete hajumiseks. Vesinisulfiidi sisaldus välisühus ületas kolmel korral keskkonnaministri määrusega kehtastatud ühe tunni piirväärtust.:Eesti keskkonnauuringute Keskuse OÜ Liikuv õhulabor (asus Maardu piirkonnas Altmetsa tee ja Ploompuu pst nurgal) mõõteanmdetel oli 23.01.2007, kell 04.00 vesiniksulfiidi piirnäitaja ületatud, 24.01.2007.a kell 22.00 oli piirnäitaja ületatud ja 25.01.2007.a kell 04.00 oli piirnäitaja ületatud. Muuga sadama kaks seirejaama saastetaseme ületam,ist nimetatud ajal ei fikseerinud.Kontrollitaval ajal toimusid terminaalis toornafta pumpoamine Muuga sadama kai 7 ääres tankeritele EOS ja Alfa Britannia. Kiriši masuudi ja toornafta tühjendamine tsisternvargunitest. Trandgate territooriumil seirejaam vesiniksulfiidi sisaldust ei mõõda. Võimalik kontrollida üksnes terminaalis Kontrolli ajal 25.01.2007 kell 07.00, ja 08.00 oli saastetase tavapärasest kõrgem, lisatud väljavõte laadimistöödest mahutitesse ja tankerile 24.01 ja 25.01.2007.a Kohtuotsuse põhjendus: Kohus ära kuulanud menetluspooled ja uurinud esitatud tõendid: väärteoprotokolli 11.04.2007.a väärteoasjas nr 010067 07 , milles fikseeritud juriidilise isiku - AS E.O.S. (reg kood 10715645) poolt Välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 p 1 nõuete rikkumine ajavahemikul 23.01.-25.01.2007.a 29.01.2007.a kell 11.00-12.30 ajal Trendgate terminaali /Vana –Narva mnt. 27A/ kontrollimise protokolli, Termoili terminaali /Vana.Narva mnt.27A/ kontrollimise protokoll 25.01.2007 .a, Eesti keskkonnauuringute Keskuse OÜ Liikuv õhulabori väljavõtet seiretulemustest /väljatrükk/ : 2007 -01- 23 04.00 markeriga alla tõmmatud H2S näit 9, 4, 2007-01-24 22.00 – 26,90 ja 2007-01-25 04.00 - 8,47 /tl.62-63/, liikuva õhulabori asukoha skeem 25.01.2007.a Maardu piirkonnas Altmetsa tee ja Ploompuu pst nurgal, tunnistajate 10 A.Lääne ja R. Zooberi ütlused koos lisadega AS Termoil ja AS Trendgate terminaalides teostatud tööde ja mõõtetulemustest, leiab, et kohtuväline menetleja on tuvastanud ajavahemikul 24.01-25.01.2007.a faktilised asjaolud, et AS E.O.S koosseisu kuuluvad terminaalid Termoil ja Trendgate ( Vana Narva mnt. 27 ja 27 A) rikkusid VÕKS § 89 lg 1 p 1 nõudeid, kuna nimetatud perioodil kütteõlide käitlemisel ületati välisõhku eralduva saasteaine - H2S saastatuse taseme piirväärtust. Seda kinnitab Eesti keskkonnauuringute Keskuse OÜ Liikuva õhulabori väljavõte seiretulemustest kahel ööpäeval, kusjuures selle aine piirväärtuse ületamise antud piirkonnas fikseeris vaid Altmetsa tee ja Ploompuu pst. nurgal asuv labor, mis oli lähim nimetatud terminaalidele. Seega leiab kohus, et väärteo objektiivne koosseis on tuvastatud ja tõendatud. Kuid kohus soostub kaebaja väitega, et antud asjas ei ole selgitatud Menetleja ei ole välja selgitanud, kas ja milline juhtivtöötaja või organ ja miks VÕKS § 89 lg 1 p 1 väärteo toime pani. Juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu ning selle organid ja juhtivtöötajad on pädevad vastu võtma juhtimisotsuseid ning seeläbi suunama juriidilise isiku tahet. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Juriidilisele isikule omistatud süüteo vältimatuks eelduseks on kõigi süüteotunnuste tuvastamine teo faktiliselt toime pannud füüsilise isiku suhtes. KarS § 14 lg-st 1 nähtub, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-1-4-06 27..03.2006.a on selgitatud, et nii organi kui ka juhtivtöötaja ühiseks tunnuseks võib pidada neile antud õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet, sellest tulenevalt võib juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha isesesvaid otsuseid ja sellega suunata juriidilise isiku tahet. Juriidilise isiku huvides toimepandud teona saab käsitada ainult sellist tegu, mis on toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkonnas, kusjuures väljendit "huvides" tuleks mõista juriidilise isiku rikastumisena. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. See tuleneb asjaolust, et juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. Järelikult tuleb küsimus, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest – kes konkreetselt jättis kohustusliku teo tegemata, millise teo ja millises vormis oli sellega täidetud selle väärteo subjektiivne koosseis (tahtlus, ettevaatamatus).Juriidilise isiku organi või juhatuse liikme tuvastamine, kes väidetava süüteo toime pannud , kujutab endast viga, mida ei ole võimalik kohtumenetluses parandada, sest kohus ei saa asendada kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel. Nimetatud otsusest ei nähtu, millise tegevuse, või milles väljendus juriidilise isiku tegevusetus VÕKS § 89 lg 1 p 1 nõuete täitmisel. Menetlusaluse isikuna on seaduslik esindajana üle kuulatud juhatuse liige Arnout D.Lugtmeijer, kes aga on küsimustele vastuseid andes teinud seda koos teise juhatuse liikmega. Otsusest ei nähtu, milles tema tegevus või tegevusetus vastab deliktistruktuurile. Samas aga nähtubtunnistajate ütlustest, et konkreetsetes tingimustes kütteõlide käitlemisel on vastutavad vahetuse ülemad ja osakonna juhatajad. Neid isikuid ei ole küsitletud. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud /Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 15.04.2005 nr 3-1-1-22-05). Kohtuväline menetleja on leidnud, et aktsiaseltsi E.O.S. üheks põhitegevuseks ja tulu allikaks on laadungikäitlus, juriidilise isiku tegevuse vastavus seadustele ja seadustest tulenevatele õigusaktidele on aktsiaseltsi igapäevase juhtimise küsimus. Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 1 sätestatust on juhatus juriidilise isiku organ 11 ning sama seaduse § 31 lõike 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Sellest tulenevalt on antud õiguserikkumise eest vastutavaks isikuks AS E.O.S. kui juriidiline isik, kelle kohustuseks on juriidilise isikuna tegutsedes oma juhatuse kaudu tagada välisõhu kaitse seaduse § 89 lg 1 p 1 nõuetest kinnipidamise. Kuid juriidiline isik saab vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Antud juhtumil ei nähtu aga otsusest, kes olid need füüsilised isikud, kes ei järginud antud ajavahemikul tööde teostamisel, et saasteallika valdajad (AS E.O.S. konkreetsed terminaalid) oma valduses olevatest saasteallikatest välisõhku eralduvaid saasteainete koguseid, mis faktiliselt ületasid kehtestatud kontrollarvu. Pole ka selgitatud kelle pädevuses juhatus liikmetest oli antud selle valdkonna korraldamine ( seda ka konkreetselt H2S mõõtmise korraldamiseks). Seega pole tuvastatud juriidilise isiku väärteo subjektiivne koosseis seega süü.. Seega kuulub otsus tühistamisele VTMS § 239 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumisel ja väärteomenetlus lõpetamisele. Kohtunik Katrin Puhkason 12