4-07-6617\2

4-07-6617 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11 jaanuar 2008.a. Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi toimumise aeg

1. jaanuaril 2008.a. Kohtuistungi sekretär Monika Rubizova Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Vladimir Butsenko kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 26.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,030529; Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Vladimir Butsenko (ik. 34711170259), kaebuse esitaja esindaja Anatoli Pahmurko, kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindajad Hannes Küünarpuu ja Helen Kommusaar RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 otsustas:
2. Rahuldada osaliselt Vladimir Butsenko kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 26.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,030529 karistuse kergendamises.
3. Jätta muutmata väärteoasjas tehtud otsus Vladimir Butsenko karistamises Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni ja Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul, kohustades Vladimir Butsenkot tasuma iga kuu 10 kuupäevaks Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas 900 (üheksasada) krooni, märkides maksekorraldusele viitenumbriks XXX. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. 2 KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe poolt 26.10.2007.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Vladimir Butsenko LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, milline seisnes selles, et Vladimir Butsenko 30.09.2007.a. kell 15.05 juhtis mootorsõidukit alkoholi joobes. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel määrati Vladimir Butsenkole karistuseks rahatrahv 9000 krooni ja lisakaristusena sama paragrahvi teise lõike alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar M. Heinmäe on Vladimir Butsenko suhtes koostatud väärteotsuse karistuse määramisel juhindunud KarS § 56 lg 1 ja arvestanud asjaolu, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. LS § 7419 lg 1 alusel on Vladimir Butsenko’le määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuse, s.o 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel on Vladimir Butsenko’lt lisakaristusena äravõetud juhtimisõigus 3 kuuks. 14.11.2007.a .esitas Vladimir Butsenko Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele asudes oma esitatud kaebuses seisukohale, et tema suhtes 26.10.2007.a. tehtud väärteootsus väärteoasjas nr. 2314,07,030529 on ebaõige ja määratud karistus liialt karm ja seda järgnevatel põhjustel: nimelt ei saa kaebaja nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud, kaebaja üldine juhtimisstaaž ületab 40 aastat ning selle aja jooksul ei ole kaebajal olnud mingeid karistusi. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et tema oli tarvitanud ainult ühe pudeli õlut ning seetõttu ei saanud ta pidada ennast isikuks, keda võib käsitleda kui isikut, kes on alkoholijoobes. Samuti juhib kaebaja esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et alkomeeter näitas temal joovet 0,3 promilli, kuid seda ei kantud väärteoprotokolli vaid sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgiti „alkoholilõhn juhi suust“. Kaebus esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et LS 7419 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kaebajale määrati karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut. Sellest tulenevalt kaebaja leiab, et antud karistus on põhjendatud ning selle võiks määrata isikule, kellel on tuvastatud keskmine alkoholijoobe aste, kuid kaebajal oli ainult 0,3 promilli. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § -dest 114 lg 1 p 2 palub kaebaja kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr. 2314,07,030529 osaliselt, arvestades kaebaja poolt esitatud põhjendusi, vähendada rahalist karistust mõistliku suuruseni, mis vastaks sooritatud väärteo astmele ning tühistada lisakaristus eelnimetatud põhustel, samuti sisse nõuda Põhja Politseiprefektuurilt nende menetluses asuva väärteoasja nr. 2314,07,030529 materjalid. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.01.2008.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Vladimir Butsenko jäi kohtule esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et tema on teadlik, et õlu on alkohoolne jook, et see jook tekitab joovet ja et joobes juhtimine on lubamatu – keelatud. Kaebuse esitaja esindaja AP selgitas kohtus, et dokumentidest nähtuvalt peeti kaebuse esitaja liikluspolitsei poolt kinni, isikule anti võimalus puhuda alkomeetrisse, isik puhus alkomeetrisse ja politsei sõnul oli isikul 0,3 promilline alkoholijoove. Koheselt toodi ka teine 3 alkomeeter, kuhu isikul lasti puhuda, keegi ei öelnud talle sõnagi, kuid politsei märkis protokolli „juhtis sõidukit alkoholijoobes“. Protokoll tehti koheselt ning sinna oli märgitud, et juhil tuli suust alkoholilõhna. Kaebuse esitaja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuna alkoholijoove ei olnud tuvastatud, siis ei saa väita, milline oli isiku alkoholijoobe aste. Kaebuse esitaja esindaja kinnitas, et kaebaja tunnistab ise, et jõi tund aega enne sõitmist 1 pudeli õlut. Vaatamata sellele ei saa väita, et kaebaja oli üldse alkoholijoobes, sest ei ole selge, kas isikul üldse tuvastati alkoholijoove. Kaebuse esitaja esindaja rõhus toimunud kohtuistungil sellele, et kaebuse esitajale vormistatud väärteoprotokolli aeg oli 30.09.2007.a kell 15.
5. Koheselt langes ära mittejuhtimise alus ja politseitöötaja lubas kaebajal uuesti autorooli. Kaebaja tegi enne seda veel suitsu ja siis tal lubati edasi sõita. Kohus peaks karistust kergendava asjaoluna vaatama seda, et pikaaja jooksul puuduvad kaebajal karistused, isikul ei ole kehtivaid karistusi, tal ei ole üldse karistusi. Kaebaja ei ole kunagi sellise asjaga kokkupuutunud, sellise asjaga oli kaebajal tegemist esimest korda, tema kliendil on 40aastane juhtimiskogemus, tegemist on tõsise eksimusega. Kaebuse esitaja ei olnud teadlik sellest, et kontrollida seda, mis oli kirjas protokollis, kaebaja kirjutas ekslikult protokollile alla. Kaebuse esitaja esindaja jäi kohtuistungil seisukohale ja kaebuse esitaja toetas oma esindajat, et kaebajale määratud karistus on liialt range, kui arvesta asjaolu, et maksimum karistus sellise teo eest on
6. – krooni, seetõttu paluvad nad kohtult karistuse kergendamist. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et kaebuse esitaja poolt toimepandud tegu on leidnud täielikku tõendamist kõikide kogutud materjalidega. Isik juhtis sõidukit joobesolekus ning see on materjalidega kinnitust leidnud. Antud juhul leiavad nemad, et isik pani selle teo toime, tegu on karistatav, toimepandud tegu on ülimalt ohtlik, joobes juht seab reaalsesse ohtu enda ja teised kaasliiklejad, karistus ei saa olla selle teo eest kerge. Otseselt, kui politseiametnik annab isikule loa edasisõitmiseks, siis tuleks võtta see politseiametnik vastutusele. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetlusalune isik Vladimir Butsenko on toime pannud enamohtliku väärteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Nimetatud rikkumise toimepanemine on Vladimir Butsenko poolt on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, selles osas vaidlus puudub. Vastavalt Liiklusseaduse §-le 7419 lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 esimeses lõikes sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Arvestades Vladimir Butsenko poolt toime pandud väärteo raskust ja laadi on temale lisakaristuse mõistmine põhjendatud, arvestades seda, et lisakaristus on mõistetud seaduses ettenähtud minimaalmääras, puudub kohtul võimalus mõistetud karistust kergendada. Samas peab kohus võimalikuks kohaldada Vladimir Butsenko suhtes KarS § 66 lg 2 sätteid, mõistes rahalise karistuse tasumise ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik