37 lg 2) alusel Dimitri Metšniku karistamisest rahatrahviga 300.- krooni ja lõpetada menetlus haldusõiguserikkumise asjas koosseisu ( väärteo) tunnuste puudumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule.. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Tallinna Linnakohtule 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse sisu ja kohtuotsuse põhjendus: Dimitri Metšniku esindaja kaitsja Sven Soeson esitas kohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna parkimiskontrolöri Tõnu Roobergi trahvinõue nr. 0193924 24.05.2000.a HÕS § 95 1 lg.2 alusel sõiduauto XXX XXX parkimise eest Luise 1 a ees 24.05.2000.a kell 10.21 peatumist keelava liiklusmärgi nõuete rikkumise eest, millega sulges kõnnitee ja rikuti LE p 119 lg 3 . Nimetatud trahvinõudest sai D. Metšnik teadlikuks 11.01.2005.a, kui kaitsja kohtutäiturilt sai trahvinõude koopia, peale seda esitas ka kohtule kaebuse. Kaebuse esitaja esindaja taotleb tühistada nimetatud trahvinõue ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus, kuna 01.02.2003.a muutus
§-is 501 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud tasulise parkimisala ja LS § 502 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmisel või aja ületamise korral määratakse viivistasu, seega pole tegemist haldusõiguserikkumisega, see tähendab et selline tegevus n.ö. dekriminaliseeriti ja rikkumise puhul on tegu maksuga. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt vabastatakse füüsiline ja juriidiline isik karistusest, kui kellele on määratud karistus haldusõiguserikkumise eest, mis karistusseadustiku või muu väärteokoosseisu sätestava seaduse järgi ei ole karistatav väärteona või kuriteona. Alates 1.02.2001.a kehtiv liiklusseadus ei näe ette sõiduki omaniku ega juriidilise isiku vastutust parkimisnõuete rikkumise eest. Samuti leiab kaebaja, et trahvinõue nõudes puudub rikkumise kirjeldus, kirjeldatud rikkumisena on parkimine ohtlik liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Kaebaja leiab, et trahvinõudes puudub põhjendus, millise õiguserikkumise eest halduskaristus määrati, samuti leiab kaebaja, et trahvinõudes puudub materiaalõigusnorm, mida rikuti. Kohus selle väitega ei soostu, sest trahvinõudes on välja toodud, et peatumine keelava liiklusmärgi all, sulges kõnnitee ja viide LE § 199 lg 3 – osaliselt või täielikult kõnniteel, kus pole parkimiskorda täpsustavat liikluskorraldus vahendit, kuid nii, et jalakäijaile jääks kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba. Samas aga soostub kohus kaebaja väitega, et teo kirjeldus ei ole üheselt mõistetav, sest parkimiskorra rikkumise lühike kirjeldus: - peatumine keelava liiklusmärgi nõude eiramine, seda sätestas hoopiski teine LE säte. Samas väidab kaebaja, et nimetatud auto oli kaebajal välja renditud ja sel ajal tema seda ei kasutanud. Tol ajal kehtinud
.2 kohaselt vastutas parkimisnõuete rikkumise eest juht vaid siis, kui sõiduki juhti ei olnud võimalik kindlaks teha, siis sõiduki omanik. Kaebaja leiab, et trahvinõude puhul ei olnud kohustust märkida rikkuja nime, ei võta Liikluskorralduskeskuselt kohustust kindlaks teha parkimisnõuete rikkuja isikut. Kaebaja esindaja kaebuse juurde. Ta selgitab, et nimetatud trahvinõuete sisust said nad kaebajaga teadlikuks 11.01.2005.a, mil ta täituri käest sai nimetatud trahvinõude koopia kätte. Kuna neil oli kohtus Liikluskindlustuse seaduse alusel kohtuasi, hakkasid nad vaatamata registrist teisi võimalikke nõudeid ja avastasid, et täitmisele on pööratud 3 trahvinõuet aastatest 1999. ja 2000.a Dimitri Metšnik. Kaebaja ei olnud teadlik sellest trahvinõudest. Kuid seadus ei näe enam aastaid parkimisnõuete rikkumise eest ette ei haldus- ega väärteo eest vastutust, mistõttu kuulub menetlus lõpetamisele. Kohtulikul arutelul kaebaja esindaja loobub õigusabikulude hüvitamise nõudest. Kohtuvälise menetleja esindaja Tallinna Transpordiametist selgitab, et Liikluskorralduskeskus kui asutus reorganiseeriti aastaid tagasi. Kuid nimetatud trahvinõue oli omal ajal õigeaegselt saadetud kohtutäiturile, kuid kohtutäituri reformiga jaotati nõudeid uutele kohtutäituritele, mistõttu ei ole täpselt teada, millal täitemenetlust jätkati. Kuid kohtuvälise menetlejana ei vaidle nimetatud haldusasjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab ülaltoodud asjaolusid silmas pidades, et antud asjas ei saa menetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Trahvinõude puhul on tegemist nn. anonüümotsusega, mille olemasolust sai isik teada praktiliselt viie aasta möödumisel peale otsuse tegemist, kui iseenesest haldusõiguserikkumine oli aegunud. Millal faktiliselt alustati trahvinõude täideviimist ei ole üheselt selge. 2000.a kehtinud HÕS § 334 järgi aegub otsuse täitmine, kui seda pole pööratud täitmisele 3 kuu möödumisel selle tegemise päevast. Otsuse täitmine peatub kuni kaebuse läbi vaatamiseni. Nn. anonüümmenetlus aga ei võimaldanud isikutel õigeaegselt realiseerida õigust kaevata otsusele, sest isik kelle suhtes täitemenetlust alustati ei olnud teadlik otsusest. Käesoleval ajal ei võimalda ei väärteo ega karistusseadustik karistada isikuid anonüümselt, sisuliselt on tegemist jõustumata otsusega. Kohus ei soostu kaebuse esitaja esindaja väitega Haldusõiguserikkumine § 95 1 lg. 2 tähenduses ei ole karistatav ei väärteona muu seaduse alusel ega karistusseadustiku järgi.
lg 1 (jõustunud 01.09.2002) sätestab vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liiklusvahendiga ette nähtud parkimiskorda või viisi rikkudes, lg. 2 sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ette nähtud parkimiskorda või viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Seega on samasisuline rikkumine sätestatud väärteona. Kuid trahvinõue nn. anonüümmenetlus ei saa olla väärteomenetluse objektiks juba seetõttu, et tuvastada süü või selle puudumine menetluses, mis käesoleval ajal ei ette nähtub väärteomenetluses. Nn. anonüümmenetlusega sarnaneb maksekorralduse seaduse alusel kehtestatud viivistasu. Teiseks on trahvinõude menetlus vastuolus nii haldusõigusrikkumise asjades menetlusnormidega kui ka väärteomenetlusenormide kohaselt ei saa seda isegi kiirmenetluse otsuse sarnaselt hinnata. Nimelt ei ole menetlusalust isikut küsitletud, üle kuulatud. Tuvastatud on rikkumise objektiivne koosseis, tõsi ka rikkumise kirjeldus ei ole üheselt mõistetav, kuid subjektiivne koosseis ja D. Metšniku süü on tuvastamata. Seetõttu ei saa antud haldusõiguserikkumise asjas käsitada trahvinõuet, kui karistusotsust, mis oleks tehtud menetlusnorme järgides. Seetõttu ei saa ka nimetatud trahvinõuet mehaaniliselt arvata viivistasuks. Menetlusnormide oluline rikkumine toob iseenesest kaasa otsuse tühisuse. Menetlusalune isik on saanud otsusest teadlikuks praktiliselt ajal, kui on möödunud haldusõiguserikkumise aegumistähtaeg. Otstarbekuse kaalutlusel ei saa lõpetada menetlust haldusõiguserikkumise asjas, kuna isiku süü pole ka tuvastatud, kaebaja viitab, et parkimiskorda rikkunud auto oli antud rendile. Nn. anonüümmenetlus on vastuolus elementaarsele haldusõiguse ja väärteomenetlusnormidega, mis iseenesest toob kaasa otsuse tühistamise, sisuliselt on täitmisele saadetud jõustumata otsus.
Seetõttu kuulub antud trahvinõue tühistamisele ja menetlus lõpetamisele haldusõiguserikkumise tunnuste puudumisel, mida käesoleval ajal sätestab VTMS § 29 lg 1 p 1 – on väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu. Kohtunik Katrin Puhkason
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.