4-05-5\1

4-05-5 KOHTUO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-05-5 Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi Dimitri Metšnik kaebus Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna parkimiskontrolör Arvo Aroni trahvinõudele nr. 0195638 29.05.2000.a parkimiskorra rikkumise eest Tallinnas HÕS § 951 lg 3 p 2 alusel määratud rahatrahvi 420.00 krooni tühistamiseks Kaebuse esitajamenetlusalune isik tema esindaja Dmitri Metšnik , isikukood 36806170232 elukoht: XXX Sven Soeson OÜ A Õigusbüroo OÜ XXX Tallinn Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Kohus Tallinna Transpordiameti jurist Talvo Rüütelmaa Juhindudes §- dest, 29 lg.1 p.1, 132 p 3 O t s u s t a s:
2. T ü h i s t a d a Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna parkimiskontrolöri Arvo Aroni trahvinõudele nr. 0195638 29.05.200.a HÕS § 95 1 lg.3 p 2 alusel Dimitri Metšniku karistamisest rahatrahviga 420- krooni ja lõpetada menetlus haldusõiguserikkumise asjas koosseisu ( väärteo) tunnuste puudumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Tallinna Linnakohtule 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse sisu ja kohtuotsuse põhjendus: Dimitri Metšniku esindaja kaitsja Sven Soeson esitas kaebuse Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna parkimiskontrolöri Arvo Aroni trahvinõudele nr. 0195638 29.05.200.a HÕS § 95 1 lg.3 p 2 alusel Dimitri Metšniku karistamisest rahatrahviga 420- krooni sõiduauto XXX parkimise eest 29.05.2000 kella 12.48 ajal tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata Tõnismägi 5 ees. Nimetatud trahvinõudest sai D. Metšnik teadlikuks 11.01.2005.a, kui kaitsja kohtutäiturilt sai trahvinõude koopia, peale seda esitas ka kohtule kaebuse. Kaebuse esitaja esindaja taotleb palub tühistada nimetatud trahvinõue ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus, kuna 01.01.2003.a muutus Liiklusseaduse §-is 501 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud tasulise parkimisala ja LS § 502 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmisel või aja ületamise korral määratakse viivistasu, seega pole tegemist haldusõiguserikkumisega, see tähendab et selline tegevus n.ö. dekriminaliseeriti ja rikkumise puhul on tegu maksuga. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt vabastatakse füüsiline ja juriidiline isik karistusest, kui kellele on määratud karistus haldusõiguserikkumise eest, mis karistusseadustiku või muu väärteokoosseisu sätestava seaduse järgi ei ole karistatav väärteona või kuriteona. Alates 1.02.2001.a kehtiv liiklusseadus ei näe ette sõiduki omaniku ega juriidilise isiku vastutust parkimisnõuete rikkumise eest. Kaebaja leiab, et trahvinõudes puudub põhjendus, millise õiguserikkumise eest halduskaristus määrati, samuti leiab kaebaja, et trahvinõudes puudub materiaalõigusnorm, mida rikuti. Trahvinõudes puudub viide LE vastavale sättele.. Tol ajal kehtinud Liiklusseaduse § 35.2 kohaselt vastutas parkimisnõuete rikkumise eest juht vaid siis, kui sõiduki juhti ei olnud võimalik kindlaks teha, siis sõiduki omanik. Kaebaja leiab, et trahvinõude puhul ei olnud kohustust märkida rikkuja nime, ei võta Liikluskorralduskeskuselt kohustust kindlaks teha parkimisnõuete rikkuja isikut. Kaebaja esindaja kaebuse juurde. Ta selgitab, et nimetatud trahvinõuete sisust said nad kaebajaga teadlikuks 11.01.2005.a, mil ta täituri käest sai nimetatud trahvinõude koopia. Kaebaja ei olnud teadlik sellest trahvinõudest. Kuna neil oli kohtus Liikluskindlustuse seaduse alusel kohtuasi, hakkasid nad vaatamata registrist teisi võimalikke nõudeid ja avastasid, et täitmisele on pööratud 3 trahvinõuet aastatest
3. ja 2000.a Dimitri Metšnik. Kuid seadus ei näe enam aastaid parkimisnõuete rikkumise eest ette ei haldus- ega väärteo eest vastutust. Kohtulikul arutelul kaebaja esindaja loobub õigusabikulude hüvitamise nõudest. Kohtuvälise menetleja esindaja Tallinna Transpordiametist selgitab, et Liikluskorralduskeskus kui asutus reorganiseeriti aastaid tagasi. Kuid nimetatud trahvinõue oli omal ajal õigeaegselt saadetud kohtutäiturile, kuid kohtutäituri reformiga jaotati nõudeid uutele kohtutäituritele, mistõttu ei ole täpselt teada millal täitemenetlust jätkati. Kuid kohtuvälise menetlejana ei vaidle nimetatud haldusasjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab antud haldusõiguserikkumise asjas ei saa ei saa menetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kuigi LS § 74 38 sätestab vastutuse avalikul parkimiskohal parkimistasu mittemaksmise eest. Trahvinõude puhul on tegemist nn. anonüümotsusega, mille olemasolust sai isik teada praktiliselt viie aasta möödumisel peale otsuse tegemist, kui iseenesest haldusõiguserikkumine oli aegunud, millal faktiliselt alustati trahvinõude täideviimist ei ole üheselt selge. 2000.a kehtinud HÕS § 334 järgi aegub otsuse täitmine, kui seda pole pööratud täitmisele 3 kuu möödumisel selle tegemise päevast. Otsuse täitmine peatub kuni kaebuse läbi vaatamiseni. Nn. anonüümmenetlus aga ei võimaldanud isikutel õigeaegselt realiseerida õigust kaevata otsusele, sest isik kelle suhtes täitemenetlust alustati ei olnud teadlik otsusest, sisuliselt ei ole otsus jõustunud. 01.09.2002.a ei näe väärteomenetlus ette anonüümmenetlust. Käesoleval ajal ei võimalda ei väärteo ega karistusseadustik karistada isikuid anonüümselt. Kohus ei soostu kaebuse esitaja esindaja väitega Haldusõiguserikkumine § 95 1 lg. 3 p 2 tähenduses ei ole karistatav ei väärteona muu seaduse alusel ega karistusseadustiku järgi. Liiklusseaduse § 7438 sätestab vastutuse sõiduki parkimise eest avalikul parkimiskohal selle eest tasu maksmata. Seega on samasisuline rikkumine sätestatud väärteona. Kuid trahvinõue nn. anonüümmenetlus ei saa olla väärteomenetluse objektiks juba see tõttu, et tuvastada süü või selle puudumine menetluses, mis käesoleval ajal ei ole ette nähtub väärteomenetluses, vaid viivistasuna maksekorraldusseaduse järgi, väljas pool seadustiku reguleerimisala. Teiseks on trahvinõude menetlus vastuolus nii haldusõigusrikkumise asjades menetlusnormidega kui ka väärteomenetlusenormide kohaselt ei saa seda isegi kiirmenetluse otsuse sarnaselt hinnata. Nimelt ei ole menetlusalust isikut küsitletud, üle kuulatud. Tuvastatud on rikkumise objektiivne koosseis, tõsi ka rikkumise kirjeldus ei ole üheselt mõistetav, kuid subjektiivne koosseis ja D. Metšniku süü on tuvastamata. Seetõttu ei saa antud haldusõiguserikkumise asjas käsitada trahvinõuet, kui karistusotsust, mis oleks tehtud menetlusnorme järgides Menetlusnormide oluline rikkumine toob iseenesest kaasa otsuse tühisuse. Menetlusalune isik on aga saanud otsusest teadlikuks praktiliselt ajal, kui on möödunud haldusõiguserikkumise aegumistähtaeg. Otstarbekuse kaalutlusel ei saa lõpetada menetlust haldusõiguserikkumise asjas, kuna pole tuvastatud konkreetse isiku süü. Nn. anonüümmenetlus on vastuolus elementaarsele haldusõiguse ja väärteomenetlusnormidega, mis iseenesest toob kaasa otsuse tühistamise, sest pole tuvastatud teo subjektiivne koosseis. Sisuliselt on täitmisele saadetud jõustumata otsus. Liiklusseaduse terviktekst, sealhulgas § 01.09.2002.a. Seega võib antud rikkumist jätkuvalt käsitleda 7438 jõustus aga õiguserikkusena. Kuid samas on samasisuliste rikkumiste eest anonüümmenetlus maksekorralduse seaduse alusel viivistasu kehtestamise aluseks. Kuivõrd väärteomenetluse ei tunne anonüümmenetlust, tuvastamata on konkreetse isiku süü, mis saab olla karistamise aluseks. Seetõttu antud trahvinõue kuulub tühistamisele ja menetlus lõpetamisele haldusõiguserikkumise tunnuste puudumisel, mida käesoleval ajal sätestab VTMS § 29 lg 1 p 1 – on väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu. Kohtunik Katrin Puhkason