1-07-5826\8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-5826 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margus Lellep Kriminaalhooldusametnik Liisi Traus Kriminaalasi Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne tingimusliku karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Priit Haljaste isikukood 38208012719, elukoht: xxx Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 2 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Priit Haljastele Tartu Maakohtu 12.04.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-04-43 mõistetud liitkaristuse 1 aasta 3 kuu 4 päeva pikkuse vangistuse kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. Välja mõista Priit Haljastelt riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu
4. 40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 12.04.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-04-43 P. Haljaste süüdi KarS § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 1,3, § 142 lg 2 p 4 ja § 263 p 1 järgi ning mõistis liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 5 kuud vangistust, millest loeti kantuks 8 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.03.
6. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu 12 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg 12.04.
7. a. 17.05.
8. a rahuldas kohus Murru Vangla direktori esildise ja vabastas P. Haljaste tingimisi ennetähtaega talle mõistetud karistusest, määrates talle KarS § 76 lg 4 alusel katseaja pikkuseks 1 aasta ja kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS §-s 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 ja 4 alusel määrati P. Haljastele katseajaks järgmised lisakohustused:
9. registreerida kriminaalhooldusametniku juures esimese kuue kuu jooksul kaks korda kuus;
10. asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest;
11. osaleda sotsiaalabiprogrammides juhul kui kriminaalhooldaja seda pakub;
12. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
13. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata;
14. võlanõuete kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga kuu jooksul alates vabanemise päevast ja igakuiselt hüvitada rahalisi nõudeid ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend.
15. pöörduda narkoloogi poole ja kuu jooksul läbida ravikuur alates vabanemisest. Kohtumäärus jõustus 29.05.
16. 14.12.
17. a esitas Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande, milles taotleb P. Haljaste kandmata vangistuse osa täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. 13.09.
18. a toime pandud rikkumise eest on teda karistatud AS § 70 järgi 600 krooni suuruse rahatrahviga. Ettekandest nähtub, et kõiki muid kohustusi ja kontrollnõudeid on P. Haljaste täitnud korralikult. Ta töötab XXX. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vangistuse taaskohaldamine ei ole P- Haljaste suhtes otstarbekas. Käitumiskontrolli teostamine võimaldaks P. Haljastel jätkata oma elukorralduses positiivsete muutuste tegemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus seisukoha juurde, et P. Haljaste puhul ei ole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning tema suhtes võiks jätkata kriminaalhooldust. P. Haljaste tunnistas, et alkoholitarbimisele õigustust pole. Samas selgitas ta, et see oli keeruline periood tema elus: ta läks oma tüdrukust lahku, vanemal õel, kelle juures ta elab, on samuti käsil lahutusprotsess. P. Haljaste kinnitas, et see oli ühekordne juhtum, ta ei tarbi üldse alkoholi. Ta on valmis jätkama vabaduses kõigi nõuete täitmist, tal läheb elus järjest paremini. Prokurör on seisukohal, et P. Haljaste karistuse kandmisele saatmine ei ole otstarbekas, kuid kuna ta on rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja seadus muud võimalust ei anna, siis tuleb karistus täitmisele pöörata. 2 Kaitsja vaidles karistuse täitmisele pööramisele vastu ja leidis, et kuna P. Haljaste on kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täitnud, see rikkumine on ainult ühekordne, ei ole karistuse kandmisele saatmine õiglane, proportsioonis rikkumise raskusega ega kasulik ühiskonnale. Selle ühekordse eksimusega nullitakse ära kõik tema püüdlused end parandada. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täide, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Kohus leiab, et Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus P. Haljaste poolt kandmata vangistuse osa täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud. Sisuliselt ei toeta seda ka kriminaalhooldusametnik ise. P. Haljaste on kogu katseaja jooksul alates
19. maist 2007 täitnud korralikult kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud arvukaid lisakohustusi, rikkudes ühel korral kohustust mitte tarbida katseajal alkoholi. Kohtunikul ei ole alust kahelda P. Haljaste selgitustes, et see on ühekordne juhtum, millest ta on õiged järeldused teinud ja järginud karsket eluviisi. P. Haljaste on kriminaalhooldusametniku hinnangul pärast vangistuse ärakandmist edukalt kohanenud eluga vabaduses, ta töötab, täidab rahalisi kohustusi jm kohustusi. Kohtunik nõustub kriminaalhooldusametniku hinnanguga, mida on toetanud nii prokurör kui kaitsja, et P. Haljaste karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Selline ühekordne lisakohustuse rikkumine ei takista kriminaalhoolduse jätkamist ning P. Haljaste on oma positiivse käitumisega selle rikkumise korvanud. Samas võib karistuse täitmisele pööramine anda tugeva tagasilöögi P. Haljaste motivatsioonile elada seaduskuulekalt ja teha olematuks selle nimel elukorralduses tehtud positiivsed muutused. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb P. Haljastelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 3