lg 3 alusel mitte vabastada Leho Reesalut talle 24.07.2007.a Viru Maakohtu, Rakvere kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 aasta 9 kuu ja 8 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. KrMS § 426 lg 2 alusel arutada L.Reesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mitte varem kui 6 kuud enne karistusaja lõppu. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 2 Leho Reesalut on kriminaalkorras karistatud 11 korral. Karistatus on kustumata. Viimati karistati Leho Reesalut 24.07.2007.a Viru Maakohtu, Rakvere kohtumaja kohtuotsusega
ja
järgi
l g 1,
lg 2 alusel 1 aasta 9 kuu 8 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 29.05.2007.a. Hetkel kannab Leho Reesalu selle kohtuotsusega mõistetud karistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 16.01.2008.a kohtuistungil ära Leho Reesalu ja prokuröri arvamused, on seisukohal, et Leho Reesalut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Leho Reesalu karistatuse teatiselt nähtuvalt ja 24.07.2007.a kohtuotsusest nähtuvalt ei ole Leho Reesalu varasematest vangistuses viibimistest teinud järeldusi vabaduses seaduskuuleka eluviisi järgimiseks. L.Reesalut on kriminaalkorras karistatud 11 korral, neist viiel viimasel korral on Leho Reesalut karistatud mootorsõiduki juhtimisega seonduvate kuritegude eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest ajal, milliseks oli jõustunud kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud - KrK § 204 lg 3,
ja
Nendest kordadest vaid ühel korral peeti võimalikuks L.Reesalu karistuse kandmisest vabastamist, ülejäänud kordadel on L.Reesalut karistatud reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega. Nimetatud 5-st korrast 1-l korral vabastati L.Reesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt (Harju Maakohtu 11.10.2005.a määruse alusel vabastati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 25.10.2005.a – kandmata karistuse osa 5 kuud 8 päeva), kuid katseaja vältel pani L.Reesalu toime uue kuriteo ning uue kuriteo eest mõistetud karistusele liideti varasemalt ärakandmata karistuse osa – 5 kuud 8 päeva. Viimati karistati L.Reesalut 24.07.2007.a kohtuotsusega 27.04.2007.a toimepandu eest. 27.04.2007.a kuriteo pani L.Reesalu toime peale tema 10.-t korda kriminaalkorras karistamist – 06.03.2007.a Viru Maakohtu kohtuotsusega karistati L.Reesalut
,
ja
järgi
lg 1,
lg 2 alusel 1 aasta 3 kuu 8 päeva vangistusega ning
Seega peale 10.-t korda kriminaalkorras (06.03.2007.a kohtuotsusega
,
ja
järgi reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega) karistamist pani L.Reesalu 27.04.2007.a toime uue
ja
järgi
L.Reesalu 16.01.2008.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on tal alkoholi tarvitamisega seonduv probleem 2003.aastast. Vangistuses on L.Reesalu nimetatud probleemi lahendamiseks osalenud joovastivaba osakonna töös. Kohtu jaoks ei ole kinnipeetava isiklikust toimikust ja 16.01.2008.a peetud kohtuistungil ilmnenud asjaolusid, mis veenaksid kohut L.Reesalut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastama, sealhulgas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis paneksid kohut uskuma, et vabaduses viibides L.Reesalu rohkem kuritegusid toime ei 2 3 pane ja ta hakkab järgima seaduskuulekat eluviisi. Õiguskorra kaitsmise huvides on kohtu hinnangul eelmärgitud asjaoludel kogumis põhjendatud jätta L.Reesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. L.Reesalul esinev alkoholi kuritarvitamise probleem on nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest ja L.Reesalu enda avaldatust nähtuvalt niivõrd sügav, et selleks tuleks L.Reesalul vangistuses viibimise ajal joovastivaba osakonna töös koos psühholoogiga-psühhiaatriga pikemaajaliselt koostööd teha. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustusest nähtuvaga selle kohta, et L.Reesalu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisel on ohustatud ühiskond tervikuna, kuna joobes mootorsõiduki juhtimine seaks ohtu kaasliiklejad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei suuda L.Reesalu alkoholijoobes adekvaatselt hinnata ümbritsevat, samuti kaob igasugune piiride tunnetus. Kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt oleks suure tõenäosusega L.Reesalu vabadusse naastes alkoholi tarbimise vallandajaks L.Reesalu abikaasast lahutamisprotsess ja ebaselged suhted abikaasaga. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei pea ta võimalikuks L.Reesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna karistuse kandmistest kõrvalehoidumistest nähtuvalt esineb L.Reesalul suuri probleeme distsipliinist kinnipidamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt oleks L.Reesalu puhul otstarbekas kaaluda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist 6 kuud enne karistusaja lõppu, et parendada L.Reesalu sotsiaalset kohanemist. Kohus nõustub selle seisukohaga. Käesoleva ajahetke seisuga on ennatlik L.Reesalut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, sest kantud karistuse aeg on liiga lühike selleks, et sellest oleks võimalik järeldada, et L.Reesalu on teinud karistusest pöördumatud järeldused edasiselt vabaduses seaduskuuleka eluviisi järgimiseks. Eeltoodu alusel ja KrMS § 426 lg 2 alusel arutada L.Reesalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mitte varem kui 6 kuud enne karistusaja lõppu. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.