lg 1 mõttes kirjalikus menetluses Andrey Kovalchuki kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 19.11.2007.a otsuse peale, taotlustega: • tühistada vaidlustatud otsus osas, mis käsitleb formuleeringut „põgenes sündmuskohalt“; • tühistada vaidlustatud otsus lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse 5-ks kuuks äravõtmise kohaldamist käsitlevas osas; • vähendada karistuseks mõistetud rahatrahvi suurust 26.10.2007.a konstaabel Natalja Sisasi (Sisas) koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis Andrey Kovalchuk 14.10.2007.a kella 03.18 ajal Tartu linnas, Jaama ja Puiestee tänavate vahel Aleksandr Kovaltšukile kuuluvat mootorsõidukit XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, ja tagurdamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses ning tagurdas külge seisvale sõidukile ja tekitas varalise kahju AS-le Hansa Liising Eesti Chrysler Voyageri, reg nr XXX XXX, taga parempoolse nurga deformatsiooni näol; juht koos sõidukiga põgenes sündmuskohalt enne asjaolude väljaselgitamist. Sellega Andrey Kovalchuk rikkus liikluseeskirja § 105 ja § 227 ning pani toime liiklusseaduse § 74-17, § 74-31 ja § 74-32 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Väärteoprotokoll 2 Vaidlustatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 19.11.2007.a otsus. Vaidlustatava otsuse sisu 14.10.2007.a kella 03.18 ajal juhtis Andrey Kovalchuk Tartu linnas, Jaama tänaval mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis külge taga paiknenud sõidukile Crysler Voyager reg nr XXX XXX. Liikluseeskirja nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Chrysler omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. A.Kovalchuk põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Sellise käitumisega rikkus Andrey Kovalchuk liikluseeskirja § 105 ja § 227 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 74-17 lg 1, § 74-31 lg 1 ja § 74-32 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 19.11.2007.a otsusega karistati A.Kovalchuki KarS § 56 lg 1 ja KarS § 63 lg 3 alusel: • liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 4500.- krooni; • liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000.- krooni. Liiklusseaduse § 74-31 lg 2 alusel võeti lisakaristusena A.Kovalchukilt ära juhtimisõigus 5-ks kuuks. Menetlusalune isik ANDREY KOVALCHUK isikukood 36005042726 elukoht X X-X, X töökoht väärtegude eest karistatud RESOLUTSIOON Andrey Kovalchuki kaebus rahuldada. Väärteomenetluse seadustiku 120 lg 1, § 134 lg 3 alusel tühistada kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsus osaliselt – see on: • A.Kovalchuki liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi süüdi tunnistamist ja talle liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi karistuse mõistmist ning liiklusseaduse § 74-31 lg 2 järgi lisakaristuse kohaldamist käsitlevas osas (
p 2,3 alusel) ja lõpetada selles osas
lg 1 p 1 alusel ja
p 3 alusel menetlus; 3 • • osas, mis käsitleb väärteo toimepanemise kohana Jaama tänavat (
p 2 alusel); väärtegude kirjeldusest järgnevas osas: „A.Kovalchuk põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik“ (
p 2,3 alusel) ja lõpetada selles osas
lg 1 p 1 alusel ja
p 3 alusel menetlus.
p 2 alusel teha väärteo toimepanemise kohta käsitlevas osas uus otsus ja lugeda liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise kohaks 26.10.2007.a väärteoprotokolli märgitud väärteo toimepanemise koht – Jaama ja Puiestee tänavate vahel, kuna see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ülejäänud osas jätta Lõuna Politseiprefektuuri 19.11.2007.a otsus muutmata. 19.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega Andrey Kovalchukile liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 4500.- krooni tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul (see on alates 28.12.2007.a 30 päeva jooksul) kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuses märgitud arvele (nr 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, kood 401) seal märgitud viitenumbrit
lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. Käesolev kohtuotsuse terviklahend edastada A.Kovalchukile ja kohtuvälisele menetlejale allkirja vastu. A.Kovalchukile edastada esmalt eestikeelne kohtuotsuse terviklahend ja kohtuotsuse terviklahendi vene keelde tõlkimise järgselt edastada A.Kovalchukile allkirja vastu ka vene keelde tõlgitud kohtuotsuse terviklahendi koopia. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 28.detsembril 2007.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
4
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 26.10.2007.a konstaabel Natalja Sisasi (Sisas) koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis Andrey Kovalchuk 14.10.2007.a kella 03.18 ajal Tartu linnas, Jaama ja Puiestee tänavate vahel Aleksandr Kovaltšukile kuuluvat mootorsõidukit XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, ja tagurdamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses ning tagurdas külge seisvale sõidukile ja tekitas varalise kahju AS-le Hansa Liising Eesti Chrysler Voyageri, reg nr XXX XXX, taga parempoolse nurga deformatsiooni näol; juht koos sõidukiga põgenes sündmuskohalt enne asjaolude väljaselgitamist (lk 18). Sellega Andrey Kovalchuk rikkus liikluseeskirja § 105 ja § 227 ning pani toime liiklusseaduse § 74-17, § 74-31 ja § 74-32 järgi kvalifitseeritavad väärteod (lk 18). Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 19.11.2007.a otsusest nähtuvalt juhtis Andrey Kovalchuk 14.10.2007.a kella 03.18 ajal Tartu linnas, Jaama tänaval mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis külge taga paiknenud sõidukile Crysler Voyager reg nr XXX XXX. Liikluseeskirja nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Chrysler omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. A.Kovalchuk põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik (lk 11). Sellise käitumisega rikkus Andrey Kovalchuk Lõuna Politseiprefektuuri 19.11.2007.a otsuse kohaselt liikluseeskirja § 105 ja § 227 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 74-17 lg 1, § 74-31 lg 1 ja § 74-32 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (lk 11). 19.11.2007.a otsusega karistati A.Kovalchuki KarS § 56 lg 1 ja KarS § 63 lg 3 alusel: • liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 4500.- krooni; • liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000.- krooni. Liiklusseaduse § 74-31 lg 2 alusel võeti lisakaristusena A.Kovalchukilt ära juhtimisõigus 5-ks kuuks (lk 11). Lõuna Politseiprefektuuri 19.11.2007.a otsuse peale esitas tähtaegselt kaebuse Andrey Kovalchuk (lk 1-2). Kaebuses esitas Andrey Kovalchuk taotlused: • tühistada vaidlustatud otsus osas, mis käsitleb formuleeringut „põgenes sündmuskohalt“; • tühistada vaidlustatud otsus lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse 5-ks kuuks äravõtmise kohaldamist käsitlevas osas; • vähendada karistuseks mõistetud rahatrahvi suurust. Kaebuses avaldas A.Kovalchuk, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta (lk 1-2). A.Kovalchuki kaebus on järgmine: „14.oktoobril 2007 aastal Tallinnast tagasiteel sõitsin ma vastu Jaama tänava puuviljakioskit. Tagurdades sõitsin ma vastu autot Chrysler, reg. numbriga XXX XXX. Põrge ei olnud tugev, sest auto, mille roolis olin mina, ei saanud üldse viga, aga Chrysleri vigastused olid vähe olulised. Ma ei eitanud oma süüd ja pakkusin 5 mõningast rahalist kompensatsiooni. Vajalikku summat ei olnud mul kaasas ja ma tegin Chrysleri juhile ettepaneku sõita minuga Anne tänava sularahaautomaadi juurde. Ma ootasin teda mõnda aega kokkulepitud kohas ja sõitsin siis minema, kuna teda ei tulnud. Nüüd ma saan aru, et olukord muutus keeruliseks sellepärast, et me ei saanud teineteisest aru – mina ei valda eesti keelt ja tema vene keelt. Selle kinnituseks võin öelda seda, et 19.10.2007.a. helistati minu abikaasale politseist (sellel ajal mul oma telefoni ei olnud) ja tehti ettepanek lahendada see konflikt. Ma oleksin pidanud hüvitama tekitatud kahju või pöörduma oma kindlustusfirma poole. Abikaasal, kas ei olnud võimalik või ta ei tahtnud seda mulle edasi öelda, sest ma ei elanud 1225.oktoobrini 2007.a. teatud perekondlikel põhjustel kodus. Ma ei ole nõus sellise formuleeringuga „põgenes sündmuskohalt“, kuna Chrysleri juhil olid minu isikuandmed olemas. Seega palun minuga juhtunu ja komissar Tormas Tuulik’u otsus veel kord ümber vaadata ja võimaluse korral tagastada mulle juhiload ning vähendada trahvimäära. Juhiload on mulle vajalikud lisateenistuse (4000
lg 1 alusel lahendab kohus A.Kovalchuki kaebuse kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei soovinud kohtuistungist osa võtta ja kohus saatis A.Kovalchuki kaebuse koopia ühes kõigi sellele lisatud tõenditest tehtud koopiatega kohtuvälisele menetlejale ning kohtuväline menetleja esitas kohtule enda kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Tunnistaja Tamar Metsoja ütlustest (lk 15), menetlusaluse isiku Andrey Kovalchuki ütlustest (lk 16,17), sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 13-14) ja liiklusõnnetuse aktist 7 (lk 12;
MS § 63 lg 1 alusel on liiklusõnnetuse akt tõendiks muu dokumendi tähenduses) ning Andrey Kovalchuki kaebusest (lk 1-2) kogumis sellekohaselt nähtuvaga on tõendatud, et Andrey Kovalchuk 14.10.2007.a kella 03.18 ajal Tartu linnas, juhtides mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis külge taga paiknenud sõidukile Chrysler Voyager reg nr XXX XXX ja tekitas varalise kahju sõiduauto Chrysler omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Kohtul puudub alus nimetatud tõenditest kogumis nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks, kuna neist tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes omavahel kooskõlas. Sellele järeldusele jõudis kohus kogumis alljärgnevatest tõenditest lähtudes: • • • • • Tunnistaja Tamar Metsoja ütlustest nähtuvalt tagurdas 14.10.2007.a Tartu linnas söögikoha Kuldvasikas parklas tema autole Chrysler Voyager reg nr XXX XXX külje pealt sisse tume auto XXX reg nr XXX XXX, mõlkides sellega ära Chrysler Voyageri taga parempoolse tiiva (lk 15). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt teostati Tartu linnas, Jaama-Puiestee tänaval asuva „Kuldvasika“ ees asuva sündmuskoha vaatlus 14.10.2007.a, ajavahemikus kell 03.25 – 03.40 (lk 13-14). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt: „Sündmuskoht asub Tartu linnas Jaama-Puiestee tänaval „Kuldvasika“ ees. On pime aeg, valgustus põleb. Ilm on pilvine. Sõidutee on kuiv, kaetud püsikattega. Sõidutee on korras. Sõiduauto Chrysler Voyager reg nr XXX XXX parempoolne esinurk asub Kuldvasika maja seinast 6,6 m kaugusel ja maja nurgast 9,2 m kaugusel. Sõiduki tagumine parempoolne külg asub Kuldvasika maja nurgast 6,8 m kaugusel“. Liiklusõnnetuse akt (lk 12) on
MS § 63 lg 1 alusel tõendiks on muu dokumendi tähenduses. 14.10.2007.a koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt sõitis tundmatu sõiduk 14.10.2007.a kella 03.18 ajal Tartu linnas, Jaama-Puiestee tänaval asuva Kuldvasika ees külge Chrysler Voyagerile reg nr XXX XXX ja lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on Tamar Metsoja kasutuses olnud sõiduki Chrysler Voyager reg nr XXX XXX omanikule, s.t AS-le Hansa Liising Eesti, põhjustatud kahju – deformeerunud on tagumine parempoolne tiib. Andrey Kovalchuki kasutuses olnud sõidukil XXX XXX reg nr XXX XXX vigastused puuduvad. Liiklusõnnetuse aktil olevalt liiklusõnnetuse skeemilt nähtuvalt asub söögikoht „Kuldvasikas“ Jaama ja Puiestee tänavate vahel ning selle söögikoha ees asuv sõiduk reg nr XXX XXX asub samuti Jaama ja Puiestee tänavate vahel, visuaalselt mõlemast tänavast võrdsel kaugusel, s.o tänavate vahelisele alale jääval osal - keskel. Liiklusõnnetuse akti on allkirjastanud nii Andrey Kovalchuk kui ka Tamar Metsoja. Liiklusõnnetuse skeemiga tutvumise järgselt on mõlemad juhid, s.o nii T.Metsoja kui ka A.Kovalchuk kinnitanud enda allkirjadega skeemiga nõustumist (lk 12 pöördel, peale skeemi). Menetlusaluse isiku Andrey Kovalchuki ütlustest nähtuvalt juhtis ta 14.10.2007.a kell 03.30 sõiduautot XXX XXX reg nr XXX XXX Tartu linnas „Kuldvasika“ ees, tahtis ringi pöörata, hakkas tagurdama ja juhtus kokkupuude (lk 16-17). A.Kovalchuki ütlustest nähtuvalt ei olnud tema juhitud autol mingeid vigastusi, kuid teisel sõidukil oli mõlk (lk 16-17). Kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale avaldas A.Kovalchuk: „14.oktoobril 2007 aastal Tallinnast tagasiteel sõitsin ma vastu Jaama tänava puuviljakioskit. Tagurdades sõitsin ma vastu autot Chrysler, reg. Numbriga XXX XXX. Põrge ei olnud tugev, sest auto, mille roolis olin mina, ei saanud üldse viga, aga Chrysleri vigastused olid vähe olulised.“ – lk 1-2. A.Kovalchuki esitatud kaebus (lk 1-2) on
MS § 63 lg 1 alusel tõendiks muu dokumendi tähenduses. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt esineb küll mõningaid vastuolusid kellaaja osas, millal A.Kovalchuki juhitud sõiduauto Tamar Metsoja kasutuses olnud sõiduautole Chrysler Voyager külge tagurdas, kuid siinkohal peab kohus kõige õigemaks lähtuda liiklusõnnetuse aktis kajastatud liiklusõnnetuse toimumise ajast. Nimetatud aktist nähtuvalt toimus sõiduautole Chrysler Voyager reg nr XXX XXX külgesõitmine 14.10.2007.a kella 03.18 ajal (lk 12). Kuna nimetatud liiklusõnnetuse akti on oma vabal tahtel allkirjastanud mõlema sõiduauto juhid, s.t nii Tamar Metsoja kui ka Andrey Kovalchuk, siis pole kohtul põhjust kahelda selles, et A.Kovalchuk tagurdas 8 enda juhitud sõiduautoga XXX XXX otsa T.Metsoja kasutuses olnud sõiduautole Chrysler Voyager 14.10.2007.a kella 03.18 ajal. Ka on liiklusõnnetuse aktis kajastatud ühe sõiduki poolt teisele sõidukile külgesõitmise kellaaeg 03.18 loogilises kooskõlas sündmuskoha vaatluse teostamise ajaga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt teostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel vaatluse 14.10.2007.a ajavahemikus kell 03.25 – 03.40 (lk 13-14). Kohtu hinnangul on loogiline, et aeg politseile teatamisest kuni politsei sündmuskohale saabumiseni ja seal vaatluse teostamisega alustamiseni võib hõlmata kokku ajavahemikku kell 03.18 kuni 03.
punktis 2 märgitud piiranguga – kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt tühistamisel võib kohus teha uue otsuse üksnes siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuna väärteoprotokollis on kajastatud õige väärteo toimepanemise koht – Jaama ja Puiestee tänavate vahel, siis kohtu hinnangul ei raskenda käesoleval juhul 19.11.2007.a otsuse tühistamine väärteo toimepanemise kohta käsitlevas osas ja selles osas uue otsuse tegemine menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusalusele isikule oli ja on väärteoprotokollist teada, et talle heidetakse liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ette Jaama ja Puiestee tänavate vahel ning kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuse tühistamine väärteo toimepanemise kohta käsitlevas osas ja selles osas uue otsuse tegemine, millesse märkida väärteo toimepanemise kohaks väärteprotokolli märgitud koht, s.o Jaama ja Puiestee tänavate vahel, ei saa olla menetlusaluse isiku jaoks üllatavaks asjaoluks ja seetõttu ei 9 halveneks ka menetlusaluse isiku olukord. Väärteo toimepanemise koha osas uue otsuse tegemisega ei asuks kohus ise uute asjaoludega etteheidetavat väärtegu sisustama, kuna tegelikkusele vastav väärteo toimepanemise koht on õigesti kajastatud väärteoprotokollis.
p 2 alusel teeb kohus väärteo toimepanemise kohta käsitlevas osas uue otsuse ja loeb liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise kohaks 26.10.2007.a väärteoprotokolli märgitud väärteo toimepanemise koha – Jaama ja Puiestee tänavate vahel, kuna see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 13-14), liiklusõnnetuse aktist (lk 12), tunnistaja Tamar Metsoja ütlustest (lk 15) ja menetlusaluse isiku Andrey Kovalchuki ütlustest (lk 16-17) ning tema kaebusest (lk 1-2) nähtub kogumis, et A.Kovalchuk põhjustas enda juhitud mootorsõidukiga taga paiknenud sõidukile Crysler Voyager reg nr XXX XXX külge sõitmisega varalise kahju sõiduauto Chrysler Voyager omanikule sõidukile Chrysler Voyager tekitatud vigastustega – tagumise parempoolse tiiva deformatsiooniga. Liikluseeskirja §-s 105 sätestatu kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. Enda juhitud sõiduautoga taga paiknenud teisele sõiduautole tagurdades külge sõitmisega jättis A.Kovalchuk täitmata liikluseeskirja §-s 105 sätestatu. Menetlusaluse isiku Andrey Kovalchuki ütlustest (lk 16-17) nähtuvalt jättis ta liikluseeskirja §-s 105 sätestatud nõude täitmata ettevaatamatusest - hooletusest. Menetlusaluse isiku Andrey Kovalchuki ütlustest (lk 16-17) nähtub, et ta veendus enne enda juhitud sõiduautoga tagurdama hakkamist takistuste puudumises, kuid ikkagi juhtus kokkupuude. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks A.Kovalchuk pidanud ette nägema, et ta sõidab tagurdamisel külge taga paiknenud sõidukile Chrysler Voyager. Enda juhitud sõiduatoga tagurdamisel ei veendunud A.Kovalchuk vajalikul määral enda tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis külge taga paiknenud sõidukile Chrysler Voyager reg nr XXX XXX. A.Kovalchuki poolt liikluseeskirja §-s 105 sätestatu täitmata jätmine on põhjuslikus seoses sõiduauto Chrysler Voyager omanikule põhjustatud varalise kahjuga - taga paiknenud sõidukile Chrysler Voyager reg nr XXX XXX külge sõitmisega tekitatud vigastustega, s.t tagumise parempoolse tiiva deformatsiooniga. KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Liikluseeskirja §-s 105 sätestatu järgimata jätmisega varalise kahju põhjustamine on kvalifitseeritav väärteona liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani A.Kovalchuk toime ettevaatamatusest – hooletusest. Liiklusseaduse § 74-17 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati varaline kahju, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. A.Kovalchuki süü ulatust iseloomustavaks on väärteo toimepanemine hooletusest. Väärteo toimepanemiseks puudus tahtlus. A.Kovalchuki süü ulatust iseloomustavaks on ka väärteoga kaasnenud varalise kahju väiksemapoolne ulatus – sõiduauto 1 10 tagumise poritiiva deformatsioon. Arvestades, et liiklusnõude ja /või liiklusnõuete rikkumisega on võimalik põhjustada palju suuremat varalist kahju kui seda on 1 poritiiva deformatsioon, ei ole põhjust hinnata A.Kovalchuki süüd suureks. Puuduvad A.Kovalchuki karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samal seisukohal karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise kohta oli ka kohtuväline menetleja oma 19.11.2007.a otsuses (lk 11). A.Kovalchuk on isik, keda on varasemalt väärtegude eest karistatud. Väärteokorras karistatuse õiendilt nähtuvalt on A.Kovalchukki karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest 2000.-st aastast arvates kokku 6 korral, kõigil kordadel rahatrahvidega, rahatrahvid on osaliselt tasutud (lk 19). Väärteokorras karistatuse õiendilt (lk 19) nähtuvalt ei ole A.Kovalchuki karistatus karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 mõttes kustunud. Kohtuväline menetleja on 19.11.2007.a otsusega karistanud A.Kovalchukki liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 4500.- krooni ehk sanktsiooni maksimummäärast 1/4 ulatuses. Arvestades eelnevalt käsitletud A.Kovalchuki süü vähest ulatust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatust omavat A.Kovalchukki õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna A.Kovalchukki edaspidi hoiduma uute väärtegude toimepanemisest, kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga ja seda sanktsiooni maksimummäärast ¼ ulatuses, s.o 75 trahviühikut ehk 4500.- krooni. Kuna kohus on kaebuse lahendamisel seotud
punktist 2 nähtuva piiranguga – kohtuvälise menetleja otsuses märgituga võrreldes ei tohi kohus raskenda menetlusaluse isiku olukorda, siis puudub kohtul siinkohal eraldi vajadus motiveerida karistusliigina aresti kohaldamise mittevajalikkust ja liiklusseaduse § 74-17 lõikes 2 sätestatud liskaristuse kohaldamise mittevajalikkust, kuna kohtuväline menetleja ei ole A.Kovalchuki suhtes aresti kohaldanud ja lisakaristust liiklusseaduse § 74-17 lg 2 alusel kohaldanud. ____________________________________ 19.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega tunnistati Andrey Kovalchuk süüdi liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi väärteo toimepanemises, millist A.Kovalchukile 26.10.2007.a koostatud väärteoprotokollis ei ole ette heidetud ja mille toimepanemises ei ole A.Kovalchukki 26.10.2007.a koostatud väärteoprotokollis süüdistatud. 19.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega tunnistati A.Kovalchuk süüdi liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi selles, et tema ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik ning selle eest karistati A.Kovalchukki rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000.- krooni ja liiklusseaduse § 74-31 lg 2 alusel võeti A.Kovalchukilt ära juhtimisõigus 5-ks kuuks. Selliselt toimides rikkus kohtuväline menetleja A.Kovalchuki kaitseõigust, kuna A.Kovalchuk sai alles 19.11.2007.a kohtuvälise menetleja otsusest teada, et lisaks väärteoprotokollis kajastatud väärtegude kirjeldustele on tema suhtes menetletud ka liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu selles, et A.Kovalchuk ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. 11 Tunnistades A.Kovalchuki liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi 19.11.2007.a otsuses süüdi ja karistades A.Kovalchukki liiklusseaduse § 74-31 lg 1 ja § 74-32 lg 2 järgi, jättis kohtuväline menetleja täitmata väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 punktis 7 sätestatud nõude, mille kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi. Kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuses puudub viide otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäevale ja selle koostaja nimele. 19.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuses on küll viidatud Natalja Sisas’i 26.10.2007.a koostatud väärteoprotokollile, kuid nimetatud väärteoprotokollis ei kajastu teokirjeldust ja sellest nähtuvat etteheidet ja süüdistust A.Kovalchukile selles, et A.Kovalchuk ei teatanud 14.10.2007.a kella 03.18 ajal toiminud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. 26.10.2007.a väärteoprotokollis on küll paragrahviliselt viidatud väärteo kvalifikatsioonile liiklusseaduse § 74-31 järgi, kuid nimetatud paragrahviga hõlmatud väärteo kohta käivat teokirjeldust
lg 2 p 1 mõttes 26.10.2007.a väärteoprotokoll ei sisalda.
lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt peab väärteoprotokolli põhiosas olema muuhulgas märgitud väärteo lühike kirjeldus. Antud juhul on kohtuväline menetleja 19.11.2007.a ostuse teinud A.Kovalchuki liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi süüdi tunnistamises ja tema liiklusseaduse § 74-31 lõigete 1 ja 2 järgi karistamises, omamata selle aluseks (
lg 1 punktis 7 märgitud nõutavat) väärteoprotokolli.
Kui isik on toime pannud mitu väärtegu, võib
lõikes 3 sätestatu kohaselt koostada ühe protokolli või vajaduse korral mitu protokolli.
lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt on üheks väärteoprotokolli põhiosa kohustuslikuks osaks väärteo lühike kirjeldus. Lisaks sellele, et A.Kovalchuk sai alles 19.11.2007.a otsusest teada, et teda on süüdistatud ka 26.10.2007.a koostatud väärteoprotokollis kirjeldamata väärteo toimepanemises ja ta selle toimepanemises ka liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi süüdi tunnistatud ja liiklusseaduse § 74-1 lg 1 ja 2 järgi karistatud, väljendub tema kaitseõiguse rikkumine ka selles, et tal ei ole olnud võimalik selle süüdistuse kohta ütlusi anda (
lg 2 p 3) ja vastulauset esitada (
lg 6), ning liiklusseaduse § 74-31 lg 1 rikkumist kajastava väärteo teokirjeldusega väärteoprotokolli koopiat allkirja vastu kätte saada (
Eeltoodud asjaoludel kogumis hindab kohus tervikuna menetluse osas, millises A.Kovalchuk tunnistati kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsusega süüdi liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi ja millises teda karistati liiklusseaduse § 74-31 lõigete 1 ja 2 järgi, ebaõiglaseks ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) artklis 6 sätestatud õigust – igaühel on õigus õiglasele menetlusele - eiravaks. Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) artklis 6 sätestatu kohaselt on igaühel õigus õiglasele menetlusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-75-03 tehtud 29.05.2003.a kohtuotsuses hinnanud olukorda, kui menetleja on menetlusalust isikut karistanud rikkumise eest, mida talle ei olnud menetluse käigus süüks arvatud, oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2006.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-53-06 on veelkordselt kinnistatud
§-s 87 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud 12 väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2007.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-71-07 märgitu kohaselt seab väärteoasja arutamisele piirid
, mille kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Nimetatud lahendis märgitu kohaselt tähendab väärteoasja arutamine väärteoprotokollis sätestatud ulatuses kohtu seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, mis tähendab omakorda seda, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-75-03 – RT III 2003, 21, 200; nr 3-1-1-53-06 – RT III 2006, 27, 246), samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-80-06 – RT III 2006, 36, 304; nr 3-1-1-38-07 – RT III 2007, 30, 244). Olles A.Kovalchuki kaebuse menetlemisel seotud
sätestatud väärteoasja arutamise piiridega (väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses) ning
punktis 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel ei tohi kohus uue otsuse tegemisel raskendada menetlusaluse isiku olukorda, tühistab kohus kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuse: • väärtegude kirjeldusest järgnevas osas: „A.Kovalchuk … ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik“ (
p 2,3 alusel) ja lõpetab selles osas
lg 1 p 1 alusel ja
p 3 alusel menetluse; • A.Kovalchukki liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi süüdi tunnistamist ja talle liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi karistuse mõistmist ning liiklusseaduse § 74-31 lg 2 järgi lisakaristuse kohaldamist käsitlevas osas (
p 2,3 alusel) ja lõpetab selles osas
lg 1 p 1 alusel ja
____________________________________________ Kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsusest nähtuvalt on karistus mõistetud KarS § 63 lg 3 alusel, s.o iga väärteo eest on mõistetud eraldi karistus. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest, s.o liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi A.Kovalchukki karistatud ei ole. Samas nähtub 19.11.2007.a otsusest, et väärteo kirjelduses on kajastatud ka liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi. Ühtegi viidet selle kohta, miks A.Kovalchukki liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi karistatud ei ole, 19.11.2007.a otsuses ei sisaldu. Väärteoasja toimikust, sealhulgas ka 19.11.2007.a otsusest nähtuvalt ei ole liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise süüdistuses liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi menetlust kohtuvälise menetleja poolt ka lõpetatud. Võimalus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks on sätestatud
§-des 29 ja 30. Neil asjaoludel, kuna A.Kovalchukki liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi 19.11.2007.a otsusega karistatud ei ole, käsitleb kohus 19.11.2007.a otsuses väärtegude kirjelduses kajastatud lause osa „A.Kovalchuk põgenes sündmuskohalt“ ekslikult otsusesse sisse jäänuks, kuna see lause osa ei haaku ja ei ole loogilises seoses kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuses kajastatud karistuse mõistmise osaga – osaga, millest nähtuvalt on KarS § 63 lg 3 alusel mõistetud iga väärteo eest eraldi karistus ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest A.Kovalchukki karistatud ei ole. Neil asjaoludel, olles A.Kovalchuki kaebuse menetlemisel seotud
punktis 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kohus otsuse tegemisel 13 raskendada menetlusaluse isiku olukorda, tühistab kohus kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuse väärtegude kirjeldusest järgnevas osas: „A.Kovalchuk põgenes sündmuskohalt“ (
p 2,3 alusel) ja lõpetab selles osas
lg 1 p 1 alusel ja
Kuna kohtuväline menetleja ei ole 19.11.2007.a otsuses A.Kovalchukki liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest karistanud ja kohtul puudub õigus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks, siis puudub kohtul vajadus ja tulenevalt ka
punktist 2 tulenevast piirangust ka õigus hakata tuvastama, kas A.Kovalchuk on liiklusseaduse § 74-32 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud või mitte. A.Kovalchuk on oma kaebuses ise avaldanud mittenõustumist sellega, et 19.11.2007.a otsuses on kajastatud formuleering „põgenes sündmuskohalt“. Kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuses kajastatud väärtegude kirjeldusest otsuse tühistamine järgnevas osas: „A.Kovalchuk põgenes sündmuskohalt“ ja selles osas menetluse lõpetamine
lg 1 p 1 alusel ja
Kokkuvõtvalt. A.Kovalchuki kaebuse menetlemisel lähtus kohus
lõikes 2 sätestatust selle kohta, et maakohus menetleb väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. A.Kovalchuki kaebus kuulub rahuldamisele, kuna kohus rahuldab kõik kaebuses esitatud taotlused: • tühistada vaidlustatud otsus osas, mis käsitleb formuleeringut „põgenes sündmuskohalt“; • tühistada vaidlustatud otsus lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse 5-ks kuuks äravõtmise kohaldamist käsitlevas osas; • vähendada karistuseks mõistetud rahatrahvi suurust. Kuna liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 9000.- krooni ei tule A.Kovalchukil tasuda selles osas kohtuvälise menetleja 19.11.2007.a otsuse tühistamise tõttu, siis väheneb tasumisele kuuluva rahatrahvi summa suurus ja see on käsitletav A.Kovalchuki kaebuse rahuldamisena. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.