← Eesti

4-07-3496\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2007.a Paide Väärteoasja number 4-07-3496 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Taima Kits Väärteoasi Priit Mölder’i väärteoasi liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Menetlusalune isik Priit Mölder, isikukood 37712110244, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx, töökoht Conder Ehitus OÜ Ivo Kaurit volikirja alusel Kaitsja Kohtuväline menetleja Esindajad Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskonna politseikonstaablid Aivo Piisner ja Priit Söörd RESOLUTSIOON

  1. süüdi tunnistada Priit Mölder 22.06.2007.a toimepandud väärteo eest liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, st alates 15.10.2007.a. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 15 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, st alates 15.10.2007.a. VÄÄRTEOKIRJELDUS 22.06.2007.a väärteoprotokolli AB895250 kohaselt juhtis Priit Mölder 22.06.2007.a kell 22.44 Järvamaal Tallinn-Tartu maantee 87.kilomeetril mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Sellise tegevusega rikkus Priit Mölder liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 ja liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. TUVASTATUD ASJAOLUD
  2. LS § 20 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LE § 70 p 1 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, st juhtis protokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et mootorsõiduki juhtimise õigus oli tal juba varem karistusena ära võetud, ometi otsustas ta sõitma minna ja tegi seda teadlikult. Menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise kohta ühtivad tunnistaja Üllar Kütt’i ütlustega, mille kohaselt peatasid nad juhtimiskeskuselt saadud teate alusel menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto BMW ning tema küsimise peale esitas menetlusalune isik juhiload. Juht ütles, et need on tema load, kuid pildi järgi tekkis kahtlus, kas esitatud load kuuluvad ikka menetlusalusele isikule. Politseijaoskonnas kontrollimisel selgus et isikul, kelleks menetlusalune isik väitis end olevat, on kaelal tätoveering. Menetlusalusel isikul tätoveeringut kaelal ei olnud. Siis tunnistas menetlusalune isik üles, et tema on hoopis Priit Mölder ning et temal juhtimisõigust ei ole (tl 19). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut Harju Maakohtu 04.05.2007.a kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 15.06.2007.a (tl 5). Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et Priit Mölder juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit BMW 530 D, omamata juhtimisõigust, milline oli temalt karistusena ära võetud. Oma sellise käitumisega rikkus P.Mölder LS § 20 lg 1 ja LE § 70 p 1 nõudeid ning pani teadlikult ja tahtlikult, st süüliselt, toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasi nr 4-07-3496
  3. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et väärteoasja kohtueelsel menetlemisel on rikutud menetlusnorme sellega, et menetlusalusele isikule ei selgitatud õigusi-kohustusi, samuti ei küsitud tema käest, kas ta soovib kaitsjat. Kaitsja leidis, et menetlusnormide rikkumise tõttu tuleb väärteoasja menetlus lõpetada. 2.
  4. Väärteoprotokollis on märgitud, et kaitsja osalemist menetlusalune isik ei soovi. Samuti on menetlusalune isik allkirjastanud protokolli osa, kus on loetletud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (tl 2). Menetlusalune isiku kinnitas kohtuistungil, et tema juhitud auto peeti kinni Neste bensiinijaama vastas ning et jutt oli lubadeta juhtimisest. Protokoll selle kohta tehti politseijaoskonnas. Kas talle õigusi-kohustusi selgitati ja kas kaitsjast juttu oli, seda ta ei mäleta. Protokolli luges ta läbi, sai aru, mis seal kirjas oli ja peale lugemist kirjutas protokollile alla. Politseilt ta protokolli kohta midagi ei küsinud (tl 17-20). Tunnistaja Ü.Kütt’i ütluste kohaselt koostati väärteoprotokoll politseijaoskonna õues ning protokolli koostas Valdur Mõttus. Juba siis, kui auto Neste juures kinni peeti, oli juttu kaitsjast. Priit Mölder kaitsjat ei soovinud. Ta ütles, et juhtimise asjas tal mingeid pretensioone pole ning sellepärast kaitsjat ei soovi (tl 19). Väärteoprotokolli koostaja Valdur Mõttus kuulati tunnistajana üle, saamaks selgitusi väärteoprotokolli koostamise täpse käigu kohta. Menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana menetlustoimingu täpse käigu selgitamiseks ei ole Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-2905 kohaselt välistatud. Tunnistaja V.Mõttus selgitas, et väärteoprotokolli koostamine toimus Paide politseijaoskonna siseõuel, et protokolli vormistas tema ning tegi seda auto katusel. Enne protokolli koostamist tutvustas ta menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi, lugedes sõna-sõnalt ette protokolli taga oleva teksti. Menetlusalune isik ütles, et sai õigustestkohusustest aru ning kirjutas alla. Küsimusele, kas ta soovib kaitsjat, vastas menetlusalune isik eitavalt öeldes, et juhtimise osas tal mingeid küsimusi ei ole ning kaitsjat ta ei soovi. Pärast tutvus ka protokolliga ja mingeid küsimusi tal polnud (tl 32-33). 2.
  5. Uuritud tõendid kogumis ei kinnita kaitsja väidet selles, nagu oleks kohtuväline menetleja jätnud menetlusalusele isikule tutvustamata õigused-kohustused ning võimaldamata kaitsja. Vastupidiselt kaitsja väidetele ei väitnud menetlusalune isik kohtumenetluses kordagi, et talle poleks õigusi-kohustusi selgitatud ja/või et talle oleks kaitsja võimaldamisest keeldutud. Menetlusalune isik seletas vaid, et ta ei mäleta, kas talle õigusi-kohustusi selgitati ja kas temalt kaitsja soovi küsiti. Asjaolu, et menetlusalune isik ei mäleta õiguste-kohustuste selgitamist ja/või kaitsja soovi küsimist ei tähenda aga, et kohtuväline menetleja poleks neid menetlusnorme täitnud. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab kohus, et tunnistajate ütlused ei ole vastuolulised. Tunnistajad rääkisid lihtsalt kaitsja küsimisest erinevatel aegadel - tunnistaja Ü.Kütt ajast pärast sõiduki kinnipidamist Neste tankla juures, V.Mõttus aga sellest, et tema küsis kaitsja kohta siis, kui väärteoprotokolli koostama asus. Mõlemad kinnitasid, et menetlusalune isik väärteoasjaga seoses kaitsjat ei soovinud. Tunnistajate sellekohased ütlused on kooskõlas andmetega menetlusaluse isiku enda poolt allkirjastatud väärteoprotokollis. Kohus on seisukohal, et kaitsja tõstatatud kahtlused menetlusnormide rikkumise osas on tõendite uurimise ja hindamisega kõrvaldatud ning puudub alus sel põhjusel väärteoasja menetluse lõpetamiseks.
  6. Menetlusaluse isiku väide, nagu oleks väärteoprotokolli koostanud naisametnik, on arusaamatu ja vastuolus asjas uuritud tõenditega. Väärteoprotokolli kohaselt koostas menetlusalusele isikule väärteoprotokolli konstaabel Valdur Mõttus. Menetlusalune isik on nimetatud protokollile alla kirjutanud ja protokollile seletused andnud ning pole seejuures kordagi vaidlustanud sellesse kantud andmeid, sh protokolli koostaja isikut. Kaheldav on, et menetlusalune isik saanuks konstaabel Valdur Mõttus’t pidada naisterahvaks. Konstaabel V.Mõttus selgitas tunnistajana, kuidas täpselt toimus tema poolt väärteoprotokolli koostamine. Tunnistaja Ü.Kütt kinnitas, et nägi väärteoprotokolli koostamist ning et selle koostas V.Mõttus politsei õuel. 3.
  7. Menetlusaluse isiku võis segadusse ajada asjaolu, et lisaks väärteomenetlusele teostati P.Mölder’iga samal õhtul/ööse menetlustoiminguid ka tema suhtes algatatud kriminaalasjas KarS § 184 lg 1 tunnustel ning neid menetlustoiminguid teostas valveuurija Taivi Riispapp, st naisametnik. Samas – menetlustoimingud kriminaalasjas teostati ajaliselt pärast väärteoprotokolli koostamist, sh peeti P.Mölder kahtlustatavana kinni 23.06.2007.a kell 01.
  8. 2

(3)Väärteoasi nr 4-07-3496
  1. Kohus otsuse punktis 1 tuvastas, et menetlusalune isik on süüdi LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Oma õigusvastase käitumise eest peab menetlusalune isik kandma vastutust. LS § 741 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga, kuna ta on korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, talle varem karistusena määratud rahatrahvid on tasumata, varasemad karistused pole mõju avaldanud ning P.Mölder on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik palus talle karistuseks määrata rahatrahvi, põhjendades seda asjaoludega, et ta on hetkel pere ainus toitja, kuna ta naine taastub operatsioonist ning on haiguslehel ja tal on 7.a poeg, keda peab kooli viima ja sealt koju tooma. Aresti mõistmine poleks kasulik ka riigile, sest vabaduses viibides saab ta teha tööd ja maksta makse. Aresti paigutamisel jääb töö seisma, tellijad ütlevad lepingud üles ning ta võib sattuda „kuuse alla“. Lisaks on tal ka varasemad trahvid tasutud. 3.
  2. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mitte muud asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaoludega, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult, seejuures otsese tahtlusega, et puuduvad KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud ning et esineb karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab ka asjaoluga, et karistusregistri andmetel on menetlusalune isik korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, mille eest on talle korduvalt valitud karistuseks leebem karistuse liik, st rahatrahv. Seega on menetlusalusele isikule varem juba korduvalt antud võimalusi teha oma käitumisest järeldusi. Ometi annavad karistusregistri andmed tunnistust sellest, et varasemad karistused (rahatrahvid) ei ole mõjutanud P.Mölder’it hoiduma edasiste liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Vastupidi. Menetlusalune isik on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, sealhulgas käesoleva süüteo on ta toime pannud vaid nädal pärast kohtuotsuse jõustumist, millega mõisteti talle lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Need asjaolud annavad olukorras, kus liikluses hukkub ja saab vigastada järjest enam ja enam inimesi, põhjendatud aluse järeldada, et rahatrahvid karistusena ei mõjuta P.Mölder’it hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvides on, et käesolevas asjas valitakse P.Mölder’ile karistuseks alternatiivsetest karistusliikidest raskem, st arest. Rahatrahvi mõistmist ei pea kohus võimalikuks kohaldada isegi vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse ajaks oli menetlusalune isik tasunud varasemad trahvid. Kohtu arvates ei kaalu nimetatud asjaolu üles menetlusaluse isiku jätkuvalt õigusvastast käitumist liikluses ja sellega kaasnevat ohtu ühiskonnale. Arvestades KarS § 56 lg 1 sätestatud asjaolusid kogumis leiab kohus, et mõistetav karistus peab jääma veidi alla sanktsioonis sätestatud keskmist määra. Kohus on seisukohal, et õige ja õiglane karistus toimepandud õiguserikkumise eest on 12 päeva aresti. 3.
  3. Menetlusaluse isiku väited, et ta on pere ainus toitja, et ta peab poja kooli viima ja tagasi tooma ning et aresti mõistmisel kaotab ta töö ja võib sattuda „kuuse alla“ võivad küll iseenesest õiged olla, kuid sellise olukorra on sel juhul oma perele ja iseendale tekitanud menetlusalune isik ise. Esiletoodud asjaolusid pidanuks menetlusalune isik arvestama enne, kui ta asus järjekordset liiklusalast süütegu toime panema. Menetlusalune isik, asudes 22.06.2007.a teadlikult rikkuma teeliikluses kehtivaid norme/eeskirju, võttis endale ise riski ja vastutuse rikkumisega kaasnevate tagajärgede eest. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.