Obsah (6)

§ 66§ 57§ 82§ 63§ 424§ 56

Ärakiri 4-07-3964 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-3964 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbiv

§ 66

lg 2 ja 3 alusel määrata kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 12 000 (kaksteist tuhat) krooni, s.o 200 trahviühikut, tasumine ositi igakuiste maksetena 1 000 (üks tuhat) krooni kuus 12 kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub trahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse 1 Ärakiri 4-07-3964 kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri A. Laanemaa’le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. KAEVATAV OTSUS Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 20.07.2007 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,002367 karistati A. Laanemaa’d Liikluseeskirja § 76 p 3 ja § 124 p 2 rikkumise eest – 26.06.2007.a kell 12.20 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Haapsalu-Laiküla tee
2. kilomeetril, liikudes Laiküla suunas, juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem ning juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/- 4 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3, § 124 p 2 nõudeid, pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 ja LS § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on A. Laanemaa’le Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut, lisakaristusena Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks KAEBAJA TAOTLUS 02.08.2007.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Aaro Laanemaa kaebus väärteootsusele nr 2570,07,002367, mille palub kohtul läbi vaadata temale koostatud rahatrahvi ja lisakaristuse määramise otsus. Kaebuse esitaja tunnistab, et eksis seaduse suhtes ja kahetseb seda. Palub vähendada temale määratud rahatrahvi, kuna sissetulek ei ole nii suur. Peres on kaks last, kellele lisandub septembri kuus veel üks laps. Kuna abikaasa on rase ning kohe varsti sünnitamas, sooviks kaebuse esitaja säilitada juhtimisõigust või kui see on võimatu, rakendada seda hiljem. Samas juhtimisõiguse säilimine mõjutab ka tema tööd ja sissetulekuid, mis kergendab rahatrahvi maksmist ja pere ülalpidamist. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, samuti ei soovi endale kaitsjat ega tunnistajate kutsumist kohtuistungile. MENETLUSE KÄIK 28.08.2007.a määrusega jättis kohus A. Laanemaa esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja määruses kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks – kaebuses esitatud asjaolude kohta tõendite esitamiseks. 14.09.2007.a esitas A. Laanemaa kohtule abielutunnistuse nr AL 0128966 koopia, ülalpeetava A. L passi koopia, ülalpeetava A. N sünnitunnistuse koopia, ülalpeetava J. L sünnitunnistuse koopia ning enda palgatõendi koopia. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis 24.09.2007.a kaebuse koos esitatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtuks, kes oma 10.10.2007.a koostatud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 26.06.2007.a koostas Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Ahti Viispert väärteoprotokolli AB 910823, selle kohta, et 26.06.2007.a kella 12.20 ajal juhtis Aaro Laanemaa 2 Ärakiri 4-07-3964 mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga 887 AXC alkoholijoobes kiirusega 122 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Antud teelõigul lubatud max 90 km/h. Seega pani A. Laanemaa toime väärteo, milline on karistatav liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi. Menetluse käigus on A. Laanemaa’le teostatud joobeseisundi tuvastamine indikaatorvahendiga, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli 0,38 mg/l. Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel A. Kleeman on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku A. Laanemaa poolt 26.06.2007.a antud ütlusi, kui ka puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, seades ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. (Menetlusalune isik ei ole kohtuvälisele menetlejale esitanud tõendeid ega taotlusi). Seega arvestades teo ohtlikkust, kus alkoholijoobes juht ületas piirkiirust, valis kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahatrahvi koos lisakaristusega ja seda minimaalmääras. Iseloomustavaks on menetlusaluse isiku varasem sarnane väärtegu, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,07,002367 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks A. Laanemaa’le määratud rahalist karistust, mis on 12 000 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,002367 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning ise kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll väärteoasja nr 2570,07,002367 toimikus /edaspidi VTT/ tl 2, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel VTT tl 3, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VTT tl 4, on tõendamist leidnud, et A. Laanemaa 26.06.2007.a kell 12.20 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Haapsalu-Laiküla tee
3. kilomeetril, liikudes Laiküla suunas, juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem (vastavalt protokollile oli indikaatorvahendi näit 0,38 mg/l kohta) ning juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/- 4 km/h. Seega rikkus A. Laanemaa Liikluseeskirja § 76 p 3 ja § 124 p 2, mis sätestavad, et juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem ning suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. A. Laanemaa pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 ja LS § 7422 lg 2 järgi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) § 19 lg 1 p 2 järgi on tegemist kerge alkoholijoobega kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav. Menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,38 mg/l kohta, mis on kerge alkoholijoove joobeseisundi tuvastamise korra § 19 lg 1 p 1 järgi. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis VTT tl 3 on joobeseisundile viitavate tunnusena kohtuvälise menetleja poolt välja toodud alkoholi lõhn suust. Kontrollitavaga suhtlemisel tehtud tähelepanekutes on märgitud füüsilise eripärana higistamist ning 3 Ärakiri 4-07-3964 märjad ja läikivad silmad. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega A. Laanemaa nõustus, mida on kinnitanud oma allkirjaga alkoholijoobe tuvastamise protokollis. Lähtudes eelkirjeldatust, leiab kohus, et A.Laanemaa poolt talle süüks arvatud väärtegude toimepanemine on tõendmaist leidnud. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A. Laanemaa puhul on tuvastatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 26.06.2007.a on A. Laanemaa tunnistanud alkoholi tarbimist eelmisel õhtul ja on selle kohta andnud järgmisi ütlusi: 26.06.2007.a kella 12.15 paiku hakkasin Haapsalust sõitma Martnasse ja sealt edasi Kirimäele. Pidin Kirimäele naisele järgi minema. 25.06.2007.a jõin õhtul hilja kodus õlut Saku Rock. Ma ei lugenud, palju ma õhtul õlut jõin. Täna hommikul jõin kodus kohvi ja vett ja enne kui rooli istusin ja sõitma hakkasin, tundsin, et kõik on korras. Juhtisin sõiduautot 887 AXC. Kahetsen juhtunut. Seega asus A. Laanemaa autot juhtima, teades, et on varem alkoholi tarbinud, kuid lootis, et joove on organismist kadunud või arvestas võimalusega, et teda ei kontrollita. Seega on rikkumine pandud toime kaudse tahtlusega. Lisaks ületas A. Laanemaa lubatud sõidukiirust 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/- 4 km/h alas, kus maksimaalne lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Kohus on seisukohal, et A. Laanemaa poolt toime pandud kiiruse ületamine on toime pandud tahtlikult, sest selline kiiruse vahe on mootorsõiduki juhile tuntav ja arusaadav. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik on tunnistanud ennast süüdi kõne all oleva väärteo toimepanemises ning ühtlasi kahetseb toimepandut, mis on väärteoasjas karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt VTT tl 7-8 olevale teatisele on A. Laanemaa varasemalt väärteomenetluse korras karistatud kolmel korral: 13.10.2003.a LS § 7419 (mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis) alusel rahatrahviga 13 020 krooni (tasutud 30.06.2006); Lääne Politseiprefektuuri poolt 06.01.2004.a LS § 741 lg 2 (mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud) alusel rahatrahviga 4 200 krooni (tasutud 06.09.2004) ning Lääne Politseiprefektuuri poolt 27.04.2004.a LS 7417 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus) alusel rahatrahviga 3 000 krooni ja LS § 7431 (liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik) alusel rahatrahviga 3 000 krooni. Karistusregistri seaduse § 3-1 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karisutsregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni Karistusregistri seaduse § 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta, lõike 1 p 8-1 kohaselt aga kustutakse karistusandmed registrist ka siis kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt

§ 82

.

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. VTMS § 203 lg 5 sätestab omakorda, et lähendit ei pöörata täitmisel ega täideta, kui on möödunud

§ 82

lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi 4 Ärakiri 4-07-3964 sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõustud

§ 82sätestatud tähtaja jooksul.

Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Lähtudes eelkirjeldatud seadusesätetest leiab kohus, et A.Laanemaa poolt 26.09.2003 toime pandud LS § 74-19 järgse väärteootsuse täitmine oleks aegunud 28.04.2005 ja karistusandmed oleks tulnud registrist kustutada Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Kuna aga A.Laanemaa pani enne karistusandmete registrist kustutamist toime uued väärteod – 16.12.2003 ja 07.04.2004, siis kõik eelnimetatud väärteod oleks tulnud Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1, § 25 lg 1 p 8 ja § 26 lg 5 alusel karistusregistrist kustutada 05.09.2005, s.o. peale viimase väärteo eest määratud põhikaristuse – rahatrahvi ärakandmist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et 26.06.2007 kui A.Laanemaa pani toime käesolevas asjas arutuse all oleva väärteo, oli ta isikuks, kes ei olnud eelnevalt karistatud. Kohtuväline menetleja on A.Laanemaa`d karistanud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistanud isikut õieti LS § 74-19 lg 1 alusel, kuid kohtuvälise menetleja otsusest ei tulene, miks on A.Laanemaa`le mõistetud üks karistus, kuigi tõendamist on leidnud kahe väärteo toimepanemine – kiiruse ületamine ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seetõttu tuligi karistada A.Laanemaa`d liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi, kuna selles ette nähtud karistus on raskem kui LS § 74-22 lg 2 (kiiruse ületamise eest) ette nähtud karistus. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud väärteoasjas A. Laanemaa karistamine LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 12 000 krooni s.o 200 trahviühikut, on põhjendatud, arvestades just õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et üle keskmise määra rahatrahvi mõistmine on põhjendatud just õiguskorra kaitsmise huvidest, sest isik, kes juhib alkoholijoobes autot ning samal ajal ületab oluliselt piirkiirust, on tõsiseks ohuks nii iseendale kui ka kaasliiklejatele. A.Laanemaa palub vähendada rahatrahvi suurust, kuna sissetulek ei ole suur ja tal on ülapeetavaid. Seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust ega ülalpeetavate olemasolu. Küll aga sätestab

§ 66lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Vastavalt A. Laanemaa poolt esitatud tõenditele (tl 9-11) on käesoleva hetke seisuga A. Laanemaa ülalpidamisel kolm alaealist last. Lisaks on kohtule esitatud A. Laanemaa tööandja Kodukaupade Grupp OÜ väljastatud palgatõend, millest lähtuvalt on kohus seisukohal, et ühekordne rahatrahvi tasumine paneb isiku ja tema ülalpeetavad majanduslikult raskesse olukorda ja seetõttu tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse esitaja palub säilitada juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on otsuses karistuse mõistmisel leidnud, et olukorras kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määrtaud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Kohus käsitles eelpool küsimust A.Laanemaa eelnevate väärtegude eest mõistetud karistuste aegumise kohta ja leidis, et käesoleva väärteo toimepanemise ajal oli A.Laanemaa isikuks, kes ei 5 Ärakiri 4-07-3964 olnud väärteo korras karistatud. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et kui kohtuväline menetleja leidis, et A.Laanemaa eelnevad väärteo karistused on kehtivad, siis ei oleks tulnud mitte mõista lisakaristust, vaid sel juhul oleks A.Laanemaa olnud isikuks, kes on eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja tema suhtes oleks tulnud käesoleva süüteo puhul alustada kriminaalmenetlust

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise faktis.

Kohus leiab ,et LS § 7419 lg 2 alusel määratud lisakaristus kuulub tühistamisele, kuna A.Laanemaa on eelnevalt karistamata isik ja õiguskorra kaitsmise huvisid on arvestatud rahatrahvi määramisel, sest just õiguskorra kaitsmise huvid tingisid rahatrahvi üle keskmises määras kohaldamise, sest esines ju karistust kergendav asjaolu – kahetsus ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Lähtudes eeltoodust tuleb A.Laanemaa kaebus rahuldada osaliselt ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 20.07.2007 otsus väärteoasjas nr 2570,07,002367 tühistada määratud lisakaristuse osas ning määrata A. Laanemaa’le määratud rahatrahvi 12 000 krooni tasumine ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksena 1 000 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 204 lg 3 sätestatud asjaolule - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3,

§ 56lg 1, 63 lg 1, 66 lg 2, 3 ja Liiklusseaduse § 7419 lg-st 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6