s teavitada, kui liiklusõnnetuses sai viga inimene, kui tekitati varaline kahju ning juht või juhid ning kahju saaja ei ole üksmeeles vastutuse küsimuses, või kui kahjusaaja ei ole teada. Väärteomenetluse protokolli alusel inimesi viga ei saanud ning kahju tekitati H AS-le. Menetlusalune isik kasutas sõiduautot XXX reg nr XXX volituse alusel, mille oli välja andnud OÜ J poolt ning on registreerimistunnistusele kantud kasutaja. Seega leiab kaitsja, et menetlusalune isik oli kahju saaja esindaja. Menetlusalune isik on liiklusõnnetuse põhjustamise omaks võtnud ning seega puudusid liiklusõnnetuses osalenud juhi ja kahju saaja vahel erimeelsused. Menetletaval juhul olid selged nii liiklusõnnetuses kahju saaja kui ka kahju eest vastutav isik ning puudusid muud väljaselgitamist vajavad asjaolud. Samuti nendib kaitsja veelkord, et kahju ei tekitatud AS-le S ega AS-le KH E. Sündmuskohal olev vigastatud liiklusmärk 152 „Ebatasane tee“ ei pruugi kaitsja arvates olla seotud nimetatud sündmusega. Kaitsja leiab, et liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel erimeelsusi ei olnud vastutuse küsimuses, teisi kahjusaajaid ei ole tuvastatud, seega polnud menetlusalusel isikul kohustust liiklusõnnetusest teatada ning Menetlus LS § 7431 järgi kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on seaduslik, põhjendatud ning puuduvad seaduslikud alused selle muutmiseks või tühistamiseks. Menetlusalune isik oma tegevusega põhjustas varalise kahju ning lahkus sündmuskohalt. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud menetlusosaliste seisukohti, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et ei ole tõendatud Zinaida Gaiduki poolt Liikluseeskirja § 123 rikkumine. Väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja esitanud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks rikkunud kehtivat sõidukiirust. Samuti ei ole tuvastatud erilisi tee- ja ilmastikuolusid, mis oleksid raskendanud või piiranud tavapärast sõiduki juhtimist. Arvestades sõidukogemust 34 aastat, ei ole alust kahelda ka menetlusaluse isiku sõidukogemuses. Erakordse asjaolu – koera ettejooks autole – ei ole ümber lükatud ei väärteoasja kohtueelsel menetlemisel ega ka kohtulikul uurimisel, seega esitatud väärtegu LS § 7417 lg 1 järgi kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja ning tema kaitsja seisukohaga, et Zinaida Gaiduk´i käitumises puuduvad väärteotunnused LS § 7431 lg 1 järgi. Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord (edaspidi kord) § 2 lg 1 sätestab, et juhul kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki, veose, tee, liikluskorraldusvahendi või muu ainelise väärtuse kahjustamise või hävimise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juht või juhid ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimustes ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult käesoleva
kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt Liikluskindlustuse seadusele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses eriarvamusel või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseil saada
lduse kohaselt. Zinaida Gaiduk ei teatanud toimunud liiklusõnnetusest politseile ning lahkus sündmuskohalt. Samuti ei teavitanud menetlusalune isik ei 01.05.2007 /liiklusõnnetuse toimumise päeval/ ega ka 02.05.2007 temale volikirja väljastanud tegelikku auto kasutajat OÜ J /tunnistaja T T ülekuulamise protokoll 07.05.2007/ liiklusõnnetuse toimumisest ning kahju tekitamisest. Eeltoodust järeldab kohus, et menetlusalune isik ei teavitanud mitme päeva jooksul kahju tekkimisest ning seega puudub ka alus, millega hinnata fakti, kas kahju tekitaja ja kahju saaja on ühel meelel ning puudub vajadus politsei sekkumiseks.
lg 1 p 2 alusel Politseiprefektuur registreerib varalise kahjuga liiklusõnnetused, millest politsei saab teada, v.a. käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ning
lg.3 sätestab, et politsei ei registreeri liiklusõnnetusi, milles osalenud juhid või kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimusel ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellel alla kirjutanud. Kohus leiab, et kuna
lg.3 sätestab üheselt millisel juhul ei registreeri politsei liiklusõnnetusi, siis antud juhul oli kohtuvälisel menetlejal täielik alus registreerida liiklusõnnetus ning alustada väärteomenetlust Zinaida Gaiduk’i suhtes ning seda alljärgnevatel põhjustel.
Üheks tingimuseks on, et liiklusõnnetuse osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult
kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt Liikluskindlustuse seadusele. Toimiku materjalidest ei nähtu, et Zinaida Gaiduk oleks kahju saajaga vormistanud arvamuse kirjalikult
Tegelikult andis Zinaida Gaiduk oma seletused 08.mail 2007 liiklusjärelevalve osakonnas, kuhu ta kutsuti välja tunnistajana väärteoasjas. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit millest nähtuks, et Zinaida Gaiduk põhjustades 01.05.2007 toimunud liiklusõnnetuse oleks kahju saajaga juhtumi põhjusi hinnates olnud vastutuse küsimusel ühel meelel, vastava arvamuse kirjalikult
p.1-13 kohaselt õnnetuses osalenud juhi ja kahju saajaga vormistanud ja sellele õnnetuses osalenud juhi ja kahju saajaga alla kirjutanud. Ka leiab kohus, et antud liiklusõnnetuse toimumisel oli Zinaida Gaiduk’il näha asjaolu, et on tekitatud kahju auto omanikule, sõidetud katki liiklusmärk ning kokkupõrge postiga on olnud tugev, seega kõigi asjaolude hindamiseks ning ka kahju saajate ringi väljaselgitamiseks oleks tulnud pöörduda politsei poole.
lg.2 sätestab üheselt millisel juhul peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseilt saadud
lduse kohaselt. Menetlusalune isik jättis aga varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetusest politseile teatamata, millega takistas ka liiklusõnnetuse objektiivsete asjaolude väljaselgitamist ning materiaalset kahju saajate ringi väljaselgitamist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Zinaida Gaiduk lahkus sündmuskohalt politseile teatamata, kuigi see oli kohustuslik, kuna tegemist oli materiaalse kahjuga lõppenud liiklusõnnetusega. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.