KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.november 2007.a Paide Väärteoasja number 4-07-4868 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Taima Kits Väärteoa

) § 372 lg 1 järgi Menetlusalune isik Aivo Leppik, isikukood 36803124911, elukoht xxxxxx xxx xxxxx, töövõimetuspensionär Kohtuväline menetleja Esindajad Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskonna inspektor Maire Tasa kriminaaltalituse politseijuhtiv- RESOLUTSIOON 1. süüdi tunnistada Aivo Leppik

§ 372lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

1. Konfiskeerida 17 164 (seitseteist tuhat ükssada kuuskümmend neli) liitrit diislikütust, milline asub Mäo Põllumajandusühistu tanklas Tarbja külas Paide vallas Järvamaal.
2. Välja mõista Aivo Leppik’ult riigituludesse 1215.00 (üks tuhat kakssada viisteist) krooni ekspertiisitasu, 3407.85 (kolm tuhat nelisada seitse krooni ja 85 senti) krooni asitõendi hoidmisega seotud kulu ja 29.00 (kakskümmend üheksa) krooni postikulu.
3. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või a/a nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
4. Selgitusse märkida „Aivo Leppik, 4-07-4868, Ekspertiisitasu või Asitõendi hoiutasu või Postikulu väärteoasjas“. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Kui Aivo Leppik ei tasu eelmärgitud tähtaja jooksul menetluskulusid vabatahtlikult, suunatakse menetluskulu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, st alates 02.11.2007.a. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 15 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, st alates 02.11.2007.a. Apellatsiooniõigusest võib loobuda koheselt. VÄÄRTEOKIRJELDUS 15.08.2007.a väärteoasjas nr 2510.07.002384 tehtud väärteoprotokolli kohaselt avaldas Aivo Leppik 2007.a kevadel korduvalt internetis aadressil www.kuldnebors.ee/kuulutused ja ajalehes Kuldne Börs numbris 16 16-22.04.2007 ja numbris 17 23-29.04.2007 kuulutuse – müüa diislikütust sinine, kohaletoomisega, 8 kr/l. Kuulutustele vastamiseks oli märgitud kontakttelefoni numbriks Aivo Leppik’u telefoninumber xxx xxxx. Maksu-ja Tolliameti kontrolli tulemusel selgus, et Aivo Leppik hoidis oma vanemate elukohas xxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx erimärgistusega diislikütust realiseerimise eesmärgil. Kaubandustegevuse seaduse § 1 lg 2 p 1 kohaselt sätestatakse seadust majandustegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 3 lg 2 kohaselt võib diislikütust müüa või selle hoiuteenust osutada ainult majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. VKS § 13 järgi on kütuse müügil nõutav registreering. Aivo Leppik’ul puudub äriühing ning ta ei oma registreeringut majandustegevuse registris majandustegevuseks vedelkütusega. 27.04.2007.a Maksu-ja Tolliameti poolt toimunud läbiotsimise tulemusena leiti eelpoolnimetatud asukohas müümata diislikütust 17 164 liitrit, mis tõkestati Mäo PMÜ tanklas Tarbja külas Paide vallas. Majandustegevusega, so diislikütuse pakkumise ja müümisega, st registreeringuta tegut- Väärteoasi nr 4-07-4868 semise eest valdkonnas, kus registreering on nõutav, pani Aivo Leppik toime

§ 372lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KOHTUMENETLUS Kohtuväline menetleja palus Aivo Leppik süüdi tunnistada

§ 372

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest 10 päeva, konfiskeerida 17 164 liitrit diislikütust ning mõista A.Leppik’ult riigituludesse menetluskulud – 1215 krooni ekspertiisikulu ja 3407.85 krooni asitõendi hoidmisega seotud kulu (diislikütuse laadimise ja transpordi kulu). Menetlusalune isik tunnistas end väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises süüdi. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta küll pakkus diislikütust müügiks, kuid ei müünud seda. Raha ta diislikütuse eest ei saanud. Menetlusalune isik avaldas valmisolekut kanda toimepandud teo eest vastutust, kuid pidas aresti karistusena mõttetuks ning riigile kahjulikuks. Diislikütuse konfiskeerimise taotlust pidas ta enda jaoks liialt rängaks. Menetluskuludele menetlusalune isik vastuväiteid ei esitanud. TUVASTATUD ASJAOLUD

1. Nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, st avaldas 2007.a kevadel korduvalt nii internetis kui ajalehes Kuldne Börs kuulutusi, milles pakkus müüa sinist diislikütust hinnaga 8 krooni liiter. Kuulutustele lisas ta oma isikliku mobiiltelefoni numbri. Müügiks pakutud diislikütust hoidis ta vanematele kuuluval xxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx. Ta ei ole ettevõtja, tal pole äriühingut ega ka kütuse müügiks vajalikku registreeringut. Müügiks pakutud diislikütuse ta ostis ja see oli tema oma. Menetlusaluse sellekohaseid ütlusi toetavad muud asjas uuritud tõendid (sealhulgas väljatrükk ja koopiad diislikütuse müügipakkumistest internetis ja ajalehes Kuldne Börs, sündmuskoha vaatlusprotokoll, väljatrükid majandustegevuse registrist ettevõtja otsingu kohta, väljatrükk politseiameti andmebaasist menetlusaluse isiku seose kohta sidevahendiga, proovivõtu protokoll nr EE300/118, diislikütuse analüüsiakt, diislikütuse tõkestamise akt jm).
2. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 3 lg 2 kohaselt diislikütust müüa ainult majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. VKS § 13 p 3 kohaselt on registreering nõutav kütuse müügil. VKS § 2 lg 1 p 3 mõttest nähtub, et kütuse müük või müügiks pakkumine on vedelkütuse seaduse tähenduses kütuse käitlemine ning seaduses nimetatakse kütuse müüki ja müügiks pakkumist ühise nimetusega „müük“. Seega tuleneb vedelkütuse seadusest üheselt, et kütuse, sealhulgas ka diislikütuse müügi või müügiks pakkumisega, on õigustatud tegelema ainult äriühing ja sedagi vaid juhul, kui ta vastab seaduses sätestatud nõuetele, on registreeritud majandustegevuse registris ning omab seal registreeringut kütuse müügiks. Käesolevas asjas on tõendatud, et menetlusalune isik pakkus diislikütust müügiks füüsilise isikuna ja ilma nõutava registreeringuta. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik VKS § 3 lg 2 ja § 13 p 3 nõudeid.
3. Karistusseadustiku (

) § 372 lg 1 kohaselt majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Tuvastatud on, et menetlusalune isik pakkus müügiks diislikütust füüsilise isikuna ja registreeringuta. Diislikütuse müügiks pakkumine on käsitatav majandustegevusena

§ 372lg 1 mõttes.

Seega teostas menetlusalune isik majandustegevust valdkonnas, milleks oli vajalik registreering, ilma nõutava registreeringuta. Sellega pani menetlusalune isik toime

§ 372lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3.1. Menetlusaluse isiku väide, et ta reaalselt diislikütust ei müünud ning diislikütuse eest raha ei saanud, ei oma asja kvalifitseerimise seisukohast tähtsust.

§ 372

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu loetakse lõpuleviiduks majandustegevuse toimumisega, st diislikütuse müügiks pakkumisega. Tulu saamine ei ole vajalik. 3.2. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et diislikütust müügiks pakkudes sai ta aru, et poleks tohtinud seda teha ning et tema selline tegu ikka päris õige ei olnud (tl 79). Seega pidas menetlusalune isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda, st pani süüteo toime kaudse tahtlusega. 2

§ 372lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga. Menetlusalune isik leidis, et arest karistusena ei ole kasulik ei temale ega ka riigile 4.1.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul arvestab kohus asjaoludega, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult, kaudse tahtlusega ning et puuduvad raskendavad ja kergendavad asjaolud. Lisaks arvestab kohus ka asjaoluga, et karistusregistri andmetel on menetlusalune isik korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid, sealhulgas ka tubakaseaduse, alkoholiseaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse rikkumisi. Varasemate süütegude eest on menetlusalusele isikule senini karistuseks valitud rahatrahvid. Menetlusalune isik on rahatrahvid tasunud ja ikka jätkanud süütegude toimepanemist. See asjaolu annab ilmselget tunnistust sellest, et rahatrahv karistusena ei ole mõjutanud menetlusalust isikut hoiduma süütegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolud veenavad kohut, et õiguskorra kaitsmise huvides on, et käesolevas asjas valitakse A.Leppik’ule karistuseks alternatiivsetest karistusliikidest raskem, st arest. 4.

1. Kohtuväline menetleja palus mõista menetlusalusele isikule arest pikkusega 10 päeva arvestades, et tal on pere ja kaks väikest last. Menetlusalune isik leidis, et tema jaoks polegi vahet, milline karistus talle mõistetakse. Kuna menetlusaluse isiku tegu on piisavalt kõrge ühiskonnaohtlikkusega ning toime pandud tahtlikult, peaks menetlusaluse isiku karistus (arest) olema kohtu arvates seaduses sätestatud sanktsiooni keskmise määra piires. Samas – väärteomenetluses esindab kohtuväline menetleja riigi huve. Seega - kui kohtuväline menetleja leiab, et riigi õiguskorra kaitsmise huvid saavad tagatud ka mahult oluliselt väiksema karistusega (lühema arestiga), puudub kohtul alus asuda teisele seisukohale.
2. Kohtuväline menetleja palus konfiskeerida väärteo objektiks olnud 17 164 liitrit diislikütust. Menetlusalune isik leidis, et see on liiga ränk.

§ 372

lg 5 alusel võib kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt

§-s 83 sätestatule. Süüteo vahetu objekt on aine või ese, mille käitamisele on suunatud süüdlase tegevus. Antud juhul asus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas 17 164 liitrit diislikütust, milline käesoleval ajal on tõkestatud Mäo Põllumajandusühistu Tarbja tanklas Paide vallas. Nimetatud diislikütus kuulub menetlusalusele isikule ning selle diislikütuse käitlemisele (müügiks pakkumine) oli suunatud menetlusaluse isiku tegevus. Seega on eelnimetatud 17 164 liitrit diislikütust menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo vahetu objekt, mille kohus võib

§ 372lg 5 kohaselt konfiskeerida.

5.

1. Kohus on seisukohal, et kütuse käitlemise on Eesti Vabariik hinnanud kõrgendatud ühiskondlikku huvi puudutavaks majandustegevuseks ning sellest tulenevalt reguleerinud selle majandustegevuse erinormidega (sh Vedelkütuse seadus). Menetlusalune isik rikkus diislikütuse käitlemisel kehtestatud norme, st teostas ebaseaduslikku majandustegevust. Kahtlust ei ole selles, et igasugune ebaseaduslik majandustegevus häirib riigi majanduse normaalset toimimist, st on ühiskonna huve kahjustav. Menetlusaluse isiku varasem käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et diislikütuse tagastamisel võib menetlusalune isik seda taas õigusvastaselt käitlema hakata. Eeltoodust tulenevalt ning vältimaks ühiskonna majandushuvide edasist kahjustamist, peab kohus menetlusalusele isikule kuuluva 17 164 liitri diislikütuse konfiskeerimist õigeks ja õiglaseks. Asjaolu, et menetlusalune isik pidas sellist konfiskeerimist enda jaoks liiga rängaks võib isegi õige olla, kuid antud juhul peab kohus riigi majandushuvide kaitsmist enamoluliseks menetlusaluse isiku erahuvide kaitsmisest.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus menetlusaluselt isikult riigituludesse välja mõista 1214 krooni ekspertiisikulu ja 3407.85 krooni asitõendi, st diislikütuse, transpordikulu. Menetlusalune isik vastuväiteid ei esitanud ja avaldas, et küll ta need ära maksab. Väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1 mõtte kohaselt järgitakse nii kohtuvälises– kui kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p-de 3, 6 ja 10 kohaselt on menetluskuludeks ka ekspertiisikulud, asitõendi hoiukulud ja muud menetlejal tekkinud kulud. 3