järgi, t u v a s t a s: Aimi Ploom süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 05.septembril 2005.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 9000 krooni, juhtis 19.aprillil 2007.a. kella 22.00 ajal Tartu linnas Pepleri – Vanemuise tänavate ristmikul mootorsõidukit Mazda 6 reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Aimi Ploom toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalasjas asitõendeid ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada Aimi Ploom süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 230 päevamäära (üks päevamäär on 87 krooni) s.o kokku 20 010 krooni.
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Aimi Ploomi süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendite kasutamisel (tl 1); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 0001440 (tl 3-6); tunnistaja Kalmer Mägi ütlustega (8-9); Lõuna Politseiprefektuuri 05.septembri 2005.a. otsusega väärteoasjas (tl 10) ja kahtlustatava Aimi Ploomi ütlustega (tl 11-12).
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Aimi Ploom juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega on talle süüdistus esitatud õigesti ja ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aimi Ploom on kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 2-l korral: 05.septembril 2005.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni ja 03.augustil 2006.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 7415 alusel rahatrahviga 1200 krooni (tl 23). Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Aimi Ploomi käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aimi Ploomi on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest kergeima, s.o rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära ulatuses. Kohtunik leiab, et Aimi Ploomile on põhjendatud mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni keskmisele lähedas määras.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Teatisest Aimi Ploomi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 87,99 krooni (tl 26) ja seega tuleb talle rahaliseks karistuseks mõista 20 010 krooni. Aimi Ploomilt tuleb välja mõista menetluskuludena sundraha 5400.- krooni, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise maksumus 207.- krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 28.70 krooni ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aimi Ploom
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.