4-07-4788\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.november 2007.a Paides Väärteoasja number 4-07-4788 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Rimm Ehaste kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.08.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510.07.003688 Menetlusalune isik (kaebaja) Rimm Ehaste, isikukood 37612156530, elukoht xxxxxx xxxx xxxxxx Kohtuväline menetleja Esindaja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Ülle Koha Kohtuistungi aeg ja koht 30.oktoobril 2007.a avalikul kohtuistungil Paides RESOLUTSIOON

1. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.08.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510.07.003688 muutmata.
2. Rimm Ehaste kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, st alates 15.11.2007.a. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 15.08.2007.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.07.003688, millega karistas Rimm Ehaste’t rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistus määrati selle eest, et R.Ehaste 19.07.2007.a kell 23.00 Järvamaal Tallinn-Taru-Võru-Luhamaa tee 96.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 36 km/h võrra, sõites kiirusega 110 +/- 4 km/h. Otsuse kohaselt rikkus Rimm Ehaste sellega liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 74’22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Rimm Ehaste vaidlustas eelmärgitud otsuse lisakaristuse osas. Kaebuse motiivide kohaselt on määratud lisakaristus ebaproportsionaalselt koormav, kuna arvestamata on jäetud mitmed karistust kergendavad asjaolud. Kaebaja arvates aitas ta endapoolsete ütlustega aktiivselt kaasa väärteo avastamisele ja menetlemisele ning sellist tegevust tulnuks karistusseadustiku (KarS) § 57 lg 1 p 3 kohaselt arvestada karistust kergendava asjaoluna. Arvestamata on jäetud, et kiirust ei ületanud ta mitte tahtlikult, vaid kergemeelse ettevaatamatuse tõttu. Arvesse tulnuks võtta, et kaebaja tööülesannete täitmine eeldab kehtivate autojuhilubade olemasolu ning et juhtimisõiguse puudumisel ei pea tööandja otstarbekaks jätkata temaga töösuhteid. See omakorda seab kaebaja olukorda, kus tema majanduslik kindlustatus on ohustatud. Kaebaja viimane karistus pärineb 22.06.2006.a ja tegemist oli madala raskusastmega rikkumisega. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei oma kaebaja varasemad karistused asjas tähtsust. Väärteo toimepanemise hetkel ei olnud tal ühtegi kehtivat karistust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodud asjaoludel palus kaebaja vaidlustatud otsus lisakaristuse osas tühistada. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et süü tunnistamine menetlusaluse isiku poolt ei tähenda, et ta väärteo avastamisele aktiivselt kaasa aitas. Antud väärtegu avastati sõidukiiruse mõõtmisega, milline on vormistatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Paika ei pea, nagu oleks kaebaja sõidukiirust ületanud ettevaatamatuse tõttu. Väärteoprotokollis on kaebaja põhjendanud Väärteoasi nr 4-07-4788 sõidukiiruse ületamist lohakusega, sest ta ei vähendanud sõidukiirust piirangu alale sõites. Seega sai kaebaja hästi aru, et ületas lubatud sõidukiirust. Tegemist pole mitte ettevaatamatuse tõttu, vaid tahtlikult toimepandud väärteoga. Kaebaja tegelik sõidukiirus oleks olnud rikkumine ka alas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 100 km/h. Enne 70 km/h piiranguala oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks kaebuse väide, et enne kiirusepiirangu ala sõitis ta asulavälisel teel lubatud sõidukiirusega. Kaebajat on korduvalt karistatud liiklusnõuete eiramise, sealhulgas ka sõidukiiruse ületamise eest. Kaebajale määratud varasemad rahatrahvid on tasumata, st varasemad karistused ei ole kustunud. Kaebaja on jätkanud liiklusnõuete eiramist. Seetõttu on kaebaja ajutine kõrvaldamine liiklusest, st lisakaristuse määramine, põhjendatud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et sõitis otsuses märgitud ajal ja kohas kiirusega 110 km/h, lubatud oli 70 km/h. Kiirus oli piiratud liiklusmärgiga. Kiirust piiravat märki ta nägi. Menetlusaluse isiku ütlused teo toimepanemise asjaolude osas ühtivad kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud andmete ja menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis (tl 19,20,32-33). Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et Rimm Ehaste ületas vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat sõidukiirust otsuses märgitud ulatuses. Sellega rikkus R.Ehaste LE § 126 p 3 nõudeid. R.Ehaste selline tegevus on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse (LS) § 74’22 lg 2 järgi.
4. Menetlusalune isik leidis, et ei ületanud lubatud sõidukiirust mitte tahtlikult, vaid oli hooletu ja hindas asjaolusid valesti. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused sellist seisukohta ei kinnita. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et nägi kiirust piiravat märki 70 km/h; teadis, et selle märgi piirkonnas tohib sõita kiirusega kuni 70 km/h ning et juhi kohustus on teha kõik, et sõiduki kiirus ei oleks suurem kui 70 km/h; et ta oleks pidanud pidurdama, aga ei teinud seda; et ta teadis, et pidurdamata ei pruugi sõidukiirus langeda 70 km/h, kuid lootis et langeb ning et juba enne rikkumise toimepanemist teadis ta, et võib kiiruse ületamise eest saada karistada, sh et temalt võib juhtimisõiguse ära võtta (tl 32-33). Seega annavad menetlusaluse isiku enda ütlused tunnistust, et ta teadis ja sai aru, et sõites kiirusepiirangu alas liiklusmärgil näidatust suurema kiirusega, rikub ta kehtestatud nõudeid ning et tema selline tegevus on õigusvastane. Menetlusalune isik teadis ja sai ka aru, et pidurdamata ei pruugi sõidukiirus langeda lubatud kiiruseni. Siiski ei pidurdanud ta, st ei teinud vajalikku saavutamaks lubatud sõidukiirust. Need asjaolud annavad tunnistust, et menetlusalune isik teadis täpselt, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, st pani rikkumise toime tahtlikult, otsese tahtlusega.
5. Vaidlust ei ole selles, et toimepandud õiguserikkumise eest peab menetlusalune isik kandma vastutust. Seadusandja on LS § 74’22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 74’22 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 74’22 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Õige on kaebuse väide, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda isiku süüst ning võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvidest. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud asjaoludega, et kergendavad ja raskendavate asjaolud puuduvad, et menetlusalune isik on varem korduvalt toime pannud liiklusalaseid rikkumisi ning et talle varem määratud karistused ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud teeliikluses valitsevat olukorda ning vajadust kaitsta teiste liiklejate turvalisust. Neid asjaolusid hinnates on kohtuväline menetleja pidanud õigeks karistada Rimm Ehaste’t põhikaristusega keskmisest kõrgemas määras ning kohaldada ka lisakaristust sanktsiooni keskmises ulatuses. Hinnates kaebuse väiteid kogumis kohtumenetluse poolte seisukohtade ja asjas uuritud tõenditega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on Rimm Ehaste’le määranud karistuse kooskõlas KarS 4.peatükis sätestatud karistuse kohaldamise põhimõtetega.
6. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, nagu oleks tema poolt kiiruse ületamise mittevaidlustamine (rikkumise tunnistamine) käsitatav süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes, st kergendava asjaoluna, mida tuleb karistuse määramisel arvestada. 2