Vastulauses selgitatakse väärteo toimepanemise asjaolusid ning palutakse miinimumkaristust. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 17.04.2007.a esitas Kuldar Timmusk kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt kutsus ta 03.03.2007.a Urmas Tiiski ennast sõbra sünnipäevalt koju toimetama. Tartus, Võru ja Ropka tn ristmikul peatas neid kinni politseinik, kes kontrollis läbi avatud autoakna juhi dokumente. Seejärel kutsus politseinik Urmas Tiiki endaga politseiautosse väärteoprotokolli vormistamiseks turvavööta auto juhtimise eest. Ta väljus autost ning läks vaatama, kuhu juht nii kauaks jääb. Politseiauto juurde jõudes avas politseinik autoakna ja ta pöördus otse oma sõbra poole lausega: „Ära kuhugi alla kirjuta!“. Selle peale ärritusid läheduses olevad politseinikud, küsides, et kes tal lubas sõidukist välja ronida. Kui ta automaatselt küsis politseinikelt töötõendeid, ärritusid politseinikud veelgi enam ja ta toimetati teise politsei sõidukisse. Autos käskis E.Virk tal teha alkoholitesti. Tulemiks oli 0,53% ühe liitri kohta väljahingatavas õhus. Enne näidu kinnitamist oma allkirjaga soovis ta näha selle vahendi näidu õigsust tõendavat paberit, mille peale talle öeldi, et sellist asja ei ole olemas. Vaidlus lõppes meditsiinilisse ekspertiisi minekuga. Pärast ekspertiisi andis politsei talle lugeda ühte paberit tema õigustest ja kohustustest. Kuna meditsiinilise ekspertiisi tulemus võtab aega, anti talle kutse ilmuda menetlusaluse isikuna väärteoasjas § 7436 lõike 2 punkti 1 alusel jaoskonda. Politseijaoskonnas vormistati tema kohta väärteoprotokoll, kuhu ta kirjutas alla. Siis sai ta teada, et talle on pandud ka süüks turvavööta autos sõitmist. Lõuna Politseiprefektuurile koostatud vastulauses ei vaielnud ta vastu joobeseisundis olemisele ning selgitas oma käitumist. Samuti väljendas ta kahetsust politseiga vaidlemise suhtes. Politsei on teda ebaõigesti karistanud
Nimetatud rikkumisest ei olnud 03.03.2007.a sõnagi juttu. Politsei oleks pidanud talle ütlema tema suhtes väärteotoiminguid läbi viima asudes, et talle heidetakse ette turvavööta sõitmist juhi kõrvalistmel. Politseinike ainsaks etteheiteks talle oli tollel hetkel ainult see, et ta ilma luba 2 küsimata oli sõidukist väljunud. Seda, et talle heidetakse ette kinnitamata turvavööga sõitmist, sai ta teada alles 10.0.2007.a. Kaebaja kinnitusel oli ta peatamise hetkel kinnitatud turvavööga, mida võib kinnitada ka juht. Kaebaja
iab, et lähtudes
lõppes kontrollimise hetk sellest momendist alates, kui politseinik kutsus juhi väärteotoimingute tegemiseks oma autosse. Tema autost väljumine ei
idnud aset kontrollimise momendil
Ühestki seadusest ei tulene nõuet, et kõrvalistuja peab jääma autosse ka sellel ajal, kui politsei teeb juhi suhtes väärteotoiminguid. Seega
iab kaebaja, et politsei on teda valesti karistanud
Ta kahetseb politseiga vaidlemist kogu südamest, kuid
iab, et töötõendi küsimise, autosse tagasi mitte minemise, kiirmenetlusega mittenõustumise ja meditsiinilise ekspertiisi soovimise eest on karistus 100 trahviühikuga ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Seoses eeltooduga taotleb kaebuse esitaja otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja kohtukulude jätmist menetleja enda kanda ning määrata talle riigi õigusabi esindamiseks kohtus. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Tunnistaja Anvar Vakk andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et märtsikuus Tartu linnas VõruRopka ristmikul liiklusjärelevalvet teostades lähenes neile sõiduk, mida nad otsustasid kontrollida. Nad olid kolmekesi, lisaks temale Toomiste ja Virk. Nad peatasid sõiduki ja nägid, et juhil ja sõitjal olid turvavöö lahti. Sõiduki juht kutsuti patrullautosse, kuna tal oli turvavöö lahti ja oli tarvis vormistada rikkumine. Ka sõitjal oli turvavöö lahti. Ta nägi selgelt, et nii juhil kui sõitjal oli turvavöö lahti. Juhti karistataksegi selle eest, kui kaassõitjal on turvavöö lahti. Nad otsustasid, et tol hetkel sõitjat ei ole vaja karistada. Kõrvalistmelt väljus kaassõitja, kellel oli ebakindel kõnnak. Ta tuli patrullauto juurde ja karjus, et Tiisk ei kirjutaks millelegi alla. Sõitja ei küsinud luba oma sõidukist lahkumiseks. Konstaabel Toomiste andis Timmuskile korralduse tagasi minna ja seepeale läks Timmusk patrullauto tagumise ukse juurde ja üritas seda lahti tõmmata. Toomiste pani ukse uuesti kinni. Koos Virkiga astusid nad lähemale ja Virk andis Timmuskile uuesti korralduse sõidukisse tagasi minna. Timmusk ei kuuletunud sellele ja Virk võttis tal käe alt kinni ning viis teise patrullautosse, mis oli kaugemal. Ta viibis tol hetkel juures, kui sooviti Timmuskile teostada alkokontrolli. Timmusk puhkus digitaalsesse mõõtjasse ja tal tuvastati joove. Meditsiinilisse kontrolli viidi Timmusk seetõttu, et viimane ei olnud näiduga nõus. Timmuskile selgitati ka õigusi, Virk luges talle õigused ja kohustused ette. Ta andis joobe tuvastamise protokollile ka allkirja. Ekspertiisi saatekirja peale fikseeriti, et õigused on tutvustatud. Virk kirjutas oma käega need sinna. Menetlusalune isik ei ole kohustatud oma allkirja sinna kirjutama. Tema ei alustanud menetlust kummagi autosolnu suhtes. Juhti menetles Toomiste ja sõitjat Virk. Tunnistaja Heiko Toomiste andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 02.03.2007.a kella 2 ajal öösel pidas ta auto kinni, kuna lähituli ei põlenud. Autoks oli Peugeot Partner. Käimas oli politseioperatsioonina alkokontroll. Tänavalaternate valguses oli näha, et mõlemal autosolijal olid turvavööd lahti. Ta andis peatumismärguande, auto sõitis tee äärde. Ta läks juhi dokumente kontrollima ja kuna juhil oli turvavöö lahti, alustas väärteomenetlust. Ta otsustas väärteomenetluse läbi viia juhi suhtes, kuna ta ei saa menetlust läbi viia mitme kodanikuga korraga. Ta kutsus juhi oma autosse, tutvustas õigusi ja kohustusi ja selgitas, miks väärteomenetlust alustatakse. Tema istus politseiautos kõrvalistuja istmele ja menetlusalune isik istus autos taha istmele keskele. Virk ja Vakk jäid välja. Ta ei öelnud kellelegi, et nad hakkaksid tegelema teise isikuga. Mingil hetkel lähenes autole Timmusk, ta lasi autol akna alla ja Timmusk hõikas menetlusalusele isikule, et ärgu kuhugi alla kirjutagu. Ta käskis Timmuskil tagasi oma autosse minna, kuna keegi ei olnud talle sealt lahkumiseks luba andnud ning pani akna kinni. Kui ta akna kinni pani, siis tõmbas Timmusk 3 tagumise kõrvalistuja poolse ukse lahti. Ta käskis ukse kinni panna ja oodata oma autos. Ukse tõmbas Timmusk lahti ühel korral. Timmusk pani ukse kinni ja selle aja peale tulid auto juurde juba Virk ja Vakk. Kui aknad ja uksed olid kinni, siis ta enam ei kuulnud, mis väljas räägiti. Tunnistaja Urmas Tiiski andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sündmus toimus 03.03.2007.a Võru-Ropka ristmikul, võis olla peale 12 öösel. Väljas oli pime, aga tänavavalgustus oli korras, nähtavus oli hea. Tema oli autojuht ja Timmusk istus kõrval, kes kinnitas turvavöö kohe, kui autosse istus. Timmusk rääkis telefoniga sellest ajast, kui ta sõitis mööda Võru tänavat linna sisse. Neid peeti kinni politsei poolt ja küsiti, miks turvavööd kinni ei ole. See oli põhjuseks, miks tunnistaja kutsuti politsei autosse. Tal ei olnud turvavöö kinnitatud. Teda on selle eest ka varem karistatud. Politseinik tahtis rääkida peale peatamist ka Timmuskiga, aga viimasel oli telefonikõne ja ta ei tea, kas Timmusk saigi aru, et temaga räägiti. Auto juures oli 3 politseitöötajat. Tema juurde tuli ainult üks politseinik. Timmusk jäi autosse telefoniga rääkima. Kui ta istus politsei autos, siis mingi hetke pärast tuli Timmusk autost välja politsei auto esiukse juurde ja ütles, et ära ole kiirmenetlusega nõus. Ta ei pannud tähele, millal Timmusk autost välja tuli. Siis tulid teised politseinikud ka auto juurde. Ta ei mäleta, kas Timmusk avas auto tagumise ukse või mitte. Ta vastas, et ära sega, asi on juba lahendatud. Tal olid veel allkirjad anda. Talle selgitati õigusi enne menetluse alustamist. Kiirmenetlus oli tema vaba tahe. Ta ei kuulnud, mis teised politseinikud Timmuskiga rääkisid ja ei oska öelda, kui kaua nad Timmuskiga väljas rääkisid enne, kui too viidi teise autosse. See rääkimine võis olla minut või paar. Seda politseinikku, kes Timmuskit autosse viis, ei ole praegu kohal. Teine politseinik jäi välja. Ta ei kuulnud, kas politseinikud omavahel vestlesid sellest, et kaassõitjal oli turvavöö lahti. Talle heideti seda ette, miks kaassõitja ei allu politsei korraldustele. Korra küsiti, kas kaassõitjal oli ka turvavöö kinnitamata. Seda küsis see konstaabel, kes temaga tegeles. Konstaabel küsis Timmuskilt üks või kaks korda midagi ja kuna too ei teinud välja, siis kutsuti tema politsei autosse ja tehti protokoll selle kohta, et tal oli turvavöö kinnitamata. Timmuskile tehti joobekontroll Raja tänaval vereproovi võtmisega. Kohapeal tehti Timmuskile kontroll teises autos, mitte selles, kus tema oli. Kontrolli tegi teine konstaabel. Menetlusalune isik Kuldar Timmusk andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sündmus oli 03.03.2007.a peale 12 öösel. Ta oli sõbra sünnipäeval Võru-Põlva ristmikul ja kutsus endale järele Urmas Tiiski. Kui ta sisenes autosse, palus Urmas kinnitada tal turvavöö, sest kartis, et ta võib autost välja kukkuda, kuna varem oli ta sõidu ajal ust kogemata lahti teinud. Kuskil linna piiri peal hakkas ta rääkima telefoniga. Nad läksid Võru-Aardla nurgal olevasse tanklasse, kus Urmas ostis omale tubakat. Tanklas tema autost väljas ei käinud. Kui nad väljusid tanklast, peatas neid järgmisel ristmikul politsei. Politseinik tuli auto juurde, juht laskis akna alla ja politseinik ütles, et teil ei põle üks esituli. Rohkem ta ei kuulnud, sest rääkis telefoniga edasi. Juhile öeldi, et palun tulge kaasa politseiautosse. Kuldar Timmuskile ei heidetud mingit rikkumist ette. Ta ei pannud tähele, kas juht pani peale tanklas autosse istumist turvavöö kinni. Samuti ei mäleta ta, et politseinik oleks tema käest peale peatamist midagi küsinud. Ta nägi oma autost, kuhu politseiautosse Urmas viidi, kuhu istus politseinik ja kuhu istus juht. Ta lõpetas telefonikõne, mis kestis veel 3-4 minutit ja siis vaatas, et kuhu Urmas Tiisk nii kauaks jääb. Ta tahtis autost väljuda, kuna ta oli napsitanud ja tal oli paha. Luba autost väljumiseks ei olnud kellegi käest küsida. Kui ta läks politseiauto juurde, tegi politseinik akna lahti, aga temale midagi ei öelnud. Ta ütles sõbrale, et ärgu alla kirjutagu. Selle peale tormasid tema juurde teised politseinikud ja küsisid, kes tal lubas autost lahkuda. Tal kästi minna autosse tagasi, mida ta loomulikult ei teinud. Politseiauto tagumist ust ta päris kindlasti ei avanud. Siis tulid ka teised politseinikud tema juurde küsimusega, et kes lubas autost välja ronida. Seda küsiti kaks korda ja sellisel toonil, mis teda ärritas. Ta küsis, kas selleks peab luba olema. Kui talle oleks ilusti öeldud, et mine autosse tagasi, oleks ta tagasi läinud. Ärritus tekkis seetõttu, et politseinikud olid üleolevad ja ründavad. Samas ei osanud menetlusalune isik öelda, milles rünne seisnes. Ta küsis politseinike käest töötõendit ja seepeale politseinikud vist solvusid ja viisid ta politseiautosse. 4 Politseiautos näitas talle tõendit Enn Virk. Autos kästi tal puhuda, ta puhus ja alkomeeter näitas 0,53. Küsis, kas seade on korras ja soovis näha seadme kalibreerimistunnistust. Sellele vastati, et seda ei ole olemas ja seda ei peagi olema. Kuna seda ei näidatud, siis ta keeldus alla kirjutamast. Seepeale ütles Virk, et lähme meditsiinilisse ekspertiisi, millega ta oli nõus. Ta ei oska öelda, mis paberile tal enne puhumist kästi alla kirjutada. Talle ei selgitatud, millele ta peab alla kirjutama. See oli väike
ht. Ta keeldus allkirja andmast näidu kohta. Talle tutvustati tema õigusi ja kohustusi peale ekspertiisi, politseiautos ja sellele ta kirjutas alla peale seda, kui talle oli ette loetud, mis seal kirjas oli. Ta ei ole keeldunud allkirjast enne meditsiinilist ekspertiisi. Ta viidi Raja tänavasse, kus tehti vereproov. Kui nad väljusid Raja tänavas haiglast, kutsuti ta politseiautosse, tutvustati õigusi ja kohustusi ja anti kutse politseisse ning öeldi, et tehakse tema kohta väärteoprotokoll. Kui ta läks politseisse, siis selgus, et protokollis on kirjas, et tal oli kinnitamata ka turvavöö. Kui ta küsis Virki käest, miks ta viidi politseiautosse, siis talle öeldi, et ta väljus autost ilma luba küsimata. Talle näidati ka seda paragrahvi, mille järgi tuleb jääda oma kohtadele selleks ajaks, kui teostatakse kontrolli. Neil tekkis arutlus teemal, millal on kontroll läbi ja temal oli arusaamine, et kontroll lõppes siis, kui Urmas viidi politseiautosse kiirkorras väärtegu menetlema. Alkoholitesti tegemise juures peatamiskohal olid nad kahekesi koos Enn Virkiga. Kokku oli politseinikke kolm. Üks oli koos Urmas Tiiskiga, teine oli koos temaga ja kolmas oli väljas, kes vahepeal tuli selle auto juurde, kus tema oli ja politseinikud vestlesid omavahel midagi. Anvar Vakk oli Võru tänava ääres ja peatas teisi sõidukeid. Enda arvates ei rikkunud kaebuse esitaja sellel kohal ühtegi seadust. Esimene politseinik, kellega ta autost väljumise järel kohtus, oli Toomiste. Ta ei kasutanud võimalust küsida Toomistelt luba autost väljumiseks. Autosse ta tagasi ei läinud seetõttu, et politseinikud lähenesid talle ründavalt. Ta nägi menetluse toimumist siis, kui oli juba sellesse sekkunud. Ta mäletab, et Urmas ütles, et kõik on korras ja mine ära. Ta ei jõudnud minna oma autosse, sest enne jõudsid teised politseinikud juba tema juurde. Tema suhtes on toimunud varem kiirmenetlus väärteomenetluses. See võttis aega päris pikalt. Ta ei teadnud sõidukist väljudes, et juhti karistatakse turvavööta sõidu eest. Ta soovis, et ei oleks menetlust ja ei järgneks vastutust, sest teab, et Urmasel on varasemast ajast palju rikkumisi. Väärteoprotokolli (tl. 8, 25) nr AB 832108 andmetel 03.03.2007.a. kella 02.00 ajal Tartus, Võru ja Ropka tänavate ristmikul sõitja, olles alkoholijoobes, ei olnud sõidukis nõuetekohaselt kinnitatud turvavarustusega ja lahkus sõidukist kontrollija loata või korralduseta. Isik eiras korduvalt politseiametnike poolt antavat seaduslikku korraldust. Rikkus
S § 276 järgi. Menetlusalune isik märkis protokollis, et kinnitab alkoholijoobe seisundit ning väljus sõidukist luba küsimata, segades sellega ametnike tegevust. Ta avaldas kahetsust ja palus kergemat karistust. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. Joobeseisundi tuvastamise protokolli (tl. 26) kohaselt tuvastati Kuldar Timmuskil 03.03.2007.a kell 02.00 ajal Tartus Võru tänaval alkomeetriga Lion 500 alkoholijoove 0,59 mg/l. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti (tl. 30-31) kohaselt oli Kuldar Timmuskil 03.03.2007.a kell 02.25 keskmine alkoholijoove – etüülalkoholi kontsentratsioon veres 1,9‰. Kohtuvälise menetleja esindaja jõudis kohtuistungil seisukohale, et menetlusalune isik rikkus
.
Aeg, mil menetlus toimub on aeg juhi autost väljumisest kuni tema tagasiminemiseni autosse. Selle aja vältel tuleb kaasreisijatel jääda oma kohale. Menetlusalune isik seda nõuet ei täitnud, lahkus autost ja ei täitnud korraldusi. Sellega rikkus Kuldar Timmusk KarS § 276. See, et Kuldar Timmusk on rikkunud
Kontrollimise hetkest ei ole seaduses juttu. On kirjas, et juht annab läbi avatud akna dokumendid ja juht koos kaasreisijatega ei lahku loata autost.
Autost väljudes rikkus ta
. Kuldar 5 Timmuskit karistati väärteokorras LS § 7436 lg 2 p1 alusel, kuna ta oli joobes. Korralduste mittetäitmine on karistatav KarS § 276 alusel. Korraldus oli antud
Menetlusaluse isiku kaitsja taotles kohtuistungil otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg. 1 p 1 järgi. Kaitsja arvates on õige seisukoht, et sõiduki kontroll lõppes siis, kui sõidukist kutsuti välja juht Urmas Tiisk ja talle oli selgitatud liikluseeskirjade rikkumist. Sõiduki kontrollimine oli lõppenud Urmas Tiiski poolt autost väljumisega, et minna politseitöötajate juurde väärteoprotokolli koostamiseks. Siis, kui Kuldar Timmusk lahkus sõidukist, oli ülevaatus juba lõppenud ja tal ei olnud tarvis selleks luba küsida. Korraldus autosse tagasiistumiseks ei olnud tema arvates seaduslik korraldus. On ette heita kohtuvälisele menetlejale ka menetlusnormide rikkumist. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et joobeseisundi tuvastamine toimus ainult ühe politseitöötaja poolt ja joobeseisundi tuvastamise aktile on Anvar Vakk alla kirjutanud hiljem. Kui toimub indikaatorvahendiga joobe tuvastamine, tuleb isikule enne tutvustada tema õigusi. Väärteomenetluse protokollist ja otsusest on näha, et on viidatud LS § 42 sätetele. Kuna istungil on sellest loobutud, siis
iab kaitsja, et süüdistuse maht on vähenenud ning sellest tulenevalt kuuluks menetlus lõpetamisele seoses koosseisu puudumisega. Kohtu järeldused.
järgi kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. LS § 7436. Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt
rikkumisega seotud väärtegudes on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud. Väärteoprotokolli kättesaamise järel on menetlusalune isik esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles soovis oma väärteoprotokolli kirjutatud seletust täpsustada. Vastulauses on väljendatud samad asjaolud, mis on väljendatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kuldar Timmusk nõustus, et rikkus sõidukist väljumisel
Ta rõhutas, et autost väljumise põhjuseks oli alkoholi tarvitamisest tekkinud halb enesetunne. Politsei käitumine tema suhtes oli ülbe ja üleolev ning seetõttu ei läinud ta autosse tagasi. Asjaolu, et Kuldar Timmuskile andis politsei korralduse autosse tagasi istumiseks tõendavad menetlusaluse isiku ning tunnistajate Anvar Vakki, Heiko Toomiste ja Urmas Tiiski ütlused. Samad tõendid tõendavad ka teo toimepanemise aega ja kohta. Teod on toime pandud samas kohas lühikeste ajavahemike järel. Ütluste hindamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi korralduse andmise 6 korrektsuses ja selguses. Kohtuistungil kaebuse esitaja ei osanud seletada, milles politseiametnike ülbe ja üleolev käitumine seisnes. Temale politseinike poolt antud korralduse - autosse tagasi minna – täitmata jätmist pidas Kuldar Timmusk loomulikuks. Ta asus nõudma politseiametnike töötõendit ja seadust, mille alusel korraldus anti. Tema nõudmised rahuldati töötõendi näitamisega ja liikluseeskirja selgitamisega. Autost väljumise järel tekkis Kuldar Timmuskil esimene võimalus luba küsida, kui tema poole pöördus politseiametnik küsimusega, kes lubas? Kohatu on politseinikele sellises käitumises ebaviisakust ette heita. Kuldar Timmusk asus oma käitumist õigustama ja see asjaolu tõi kaasa korduva samasuguse korralduse andmise ja antud korralduse eiramise. Alkoholi tarvitamisest põhjustatud halva enesetunde kõrval oli Kuldar Timmuskil teinegi põhjus autost väljuda – kannatamatus ära oodata autojuht. Kui ta oli autost väljunud ja
idnud autojuhi politseiga menetlustoimingut tegemas, asus ta aktiivselt menetlustoimingust osavõtjaid segama oma nõuannetega. Ka menetlusest osavõtva sõbra manitsus ei mõjutanud teda tagasi pöörduma autosse. Uuritud tõenditest on alust järeldada, et Kuldar Timmuskile ei antud korraldust autost väljuda ja temaga ei alustatud menetlust samades asjaoludel nagu Urmas Tiiskiga: turvavööta sõitmine. Kuldar Timmuskil oli varasem kogemus väärteomenetluses menetlusaluse isikuna ja ta sai hinnata väärteomenetluse alustamiseks ja esimeste menetlustoimingute tegemiseks kuluvat aega. Tema telefonikõne kestus pärast kinnipidamist 3-4 minutit ei olnud piisav aeg esimesteks menetlustoiminguteks.
teise lause mõtte kohaselt sõltub kontrollimise järgselt oma kohal püsimise aeg kontrollijate korraldustest või vastavatest lubadest ning kestab loani sündmuskohalt lahkuda. Antud juhul olid kontrollijad politseiametnikud, kes vastavat luba või korraldust said anda. Kuldar Timmuski joobeseisund tema autost väljumise ajal ning korralduste täitmata jätmise ajal on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja dokumentaalsete tõendiga: joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga ja bioloogiliste vedelike uuringu aktiga. Joobe meditsiinilisele tuvastamisele eelnes tuvastamine indikaatorvahendi kasutamisega, mida tõendab vastav protokoll (tl. 26). Menetlusaluse isiku joobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetamine on toimunud saatekirja alusel (tl. 27). Meditsiiniasutusest on menetlusalusele isikule väljastatud teatis tulemuste teatavakssaamise aja kohta (tl. 29). Kohtuväline menetleja on 03.03.2007.a. Kuldar Timmuskile kätte andnud kutse politseiprefektuuri menetlustoimingule ilmumiseks 10.03.2007.a. (tl. 28). Kohus ei tuvastanud Kuldar Timmuski suhtes alustatud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumist.
nõude rikkumise, autost väljumise järel asus Kuldar Timmusk aktiivselt nõuannetega segama teise isiku suhtes toimetatavat väärteomenetlust ning nõudma seaduste selgitamist. Nimetatud asjaolud on seletatavad tema alkoholijoobe seisundiga Tema suhtes alustatud menetluses on ta keeldunud esimestele menetlusdokumentidele allkirju andmast. Pärast meditsiinilist joobeseisundi tuvastamiseks tehtud vajalikke meditsiinilisi toiminguid on ta ennast menetlusele allutanud ja kinnitanud allkirjaga kutse kättesaamist edasiseks menetlustoiminguks. Saatekirja koostamisel on temale õigusi tutvustatud menetleja poolt ettelugemisega ja kutsega on ta saanud õigustest teada kirjalikus vormis. Menetlustoimingute nõuetekohane teostamine on tõendatud tunnistajate Vakki ja Toomiste ütlustega. Kuldar Timmuskile väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses etteheidetud
Väärteoprotokollile esitatud vastulause sisust järeldub, et Kuldar Timmusk sai kuni otsuse tegemiseni aru oma rikkumisest, mille sisuks oli
rikkumine.
S § 276 ettenähtud väärteokoosseisu sisu. Vastutust raskendavaks koosseisuliseks asjaoluks LS § 7436 lg. 2 p.1 järgi on alkoholijoobes teo toimepanemine. Politseiametnike korraldus tulenes seadusest ja oli antud Liiklusseaduse § 3 lg. 2 alusel kehtestatud liikluseeskirjade § 72 alusel. Kohus ei tuvastanud Kuldar Timmuski süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Korrakaitseosakonna andmetel (tl. 45) on Kuldar Timmuskil 23.05.2007.a. seisuga neli varasemat liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegu, mille eest on kolmel korral karistatud rahatrahviga ja 7 ühel korral piirduti suulise hoiatusega. Väärteod on toime pandud ajavahemikus 26.11.2002.a. kuni 15.06.2006.a. Viimati määratud trahvi tasumisest on arutatava teo toimepanemise ajaks möödunud enam kui üks aasta. Kohus ei tuvastanud Kuldar Timmuski karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. LS § 7436 lg. 2 p.1 järgi on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla keskmise määra. KarS § 276 järgi on määratud kergemaliigiline karistus keskmises määras. Karistused on põhjendatult määratud KarS § 63 lg. 3 järgi. Sama eeskirja rikkumisega seotud süüteod on toime pandud erineval ajal ja seetõttu järgneb vastutus ja karistus iga rikkumise eest eraldi. Karistused on määratud KarS § 56 ettenähtud karistamise aluseid arvestades. Arvestades süütegude kordumist on karistamisel arvestatud süüdlase mõjutamise võimalustega hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Samuti on arvestatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuldar Timmusk esitas kohtule kaebusega dokumendid tema majandusliku olukorra kohta: 1) Tartu
nnukolledži tõend magistriõppes õppimise ja õppemaksu kohta 15 000 krooni ulatuses semestris (tl. 14); 2) üürileping, millest nähtuvalt on menetlusaluse isiku üüritasu 4000 krooni kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud (tl. 15-17); tõend Air Maintenance Estonia AS-s töötamise ning 6 kuu keskmise töötasu kohta 11 370 krooni kuus (tl. 18); Hansapanga tõend õppelaenu kohta jäägiga 84 500 krooni (tl. 19). Menetlusalune isik seletas, et võrreldes kohtule esitatud õiendiga on tema keskmine palk vähenenud. Tal on tunnipalk ja suvel tööd ei olnud. Ta elab üksinda, ülalpeetavaid ei ole. Kohustustest on õppemaks 30 000 krooni aastas ja õppelaen, mis oli võetud bakalaureuse õppeks. Arvestades kaebuse esitaja maksevõimet, mida iseloomustab sissetulekute ja väljaminekute suhe, peab kohus vajalikuks kohaldada KarS § 66 lg. 2 sätteid ja määrata trahvi maksmine ositi KarS § 66 lg. 3 sätestatud tähtajaga üle keskmise määra. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 02.04.2007.a. otsusega Kuldar Timmuskile LS § 7436 lg. 2 p.1 järgi ja KarS § 276 järgi määratud rahatrahvid tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr. 10220035028018 Eesti Ühispangas, viitenumber 2602070042730023. Menetluskulud ja nende hüvitamine VTMS § 38 lg. 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 1557.60 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.