Väärteoasi nr. 4-07-3437 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 28.septembril 2007 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Terje Liebert Tõlk Marek Litnevski, Valeri Helmar juuresolekul Kohtuv

§ 7431lg1 ja § 7417 lg 1 järgi.

Pavel Ivanovile määrati karistuseks

§ 7431

lg1 ettenähtud väärteo eest 9000 krooni ja § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo eest 6000 krooni.

§ 7431

lg 2 alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära kuueks kuuks ja

§ 7431lg 2 alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära kolmeks kuuks.

Pavel Ivanov vaidlustas 27.06.2007 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,

1. Palub lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1p1 alusel. Liiklusõnnetuse põhjustas N.K . liiklusõnnetuse juhtumisel oli ta hädaseisundis ja kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole õiglane. Pavel Ivanov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitsid Paldiskist autoga Tallinna. Üks auto hakkas kaebajast mööda sõitma. Oli väike löök, peegel peegli vastu. Ehmus, tegi liigutuse rooliga paremale. Kuna, oli udu, vihmane, siis auto libises natuke paremale, sõitis auku ja välja teepervele ja seal ei saanud enam midagi teha. Auto rullus üle katuse. Tulid autost välja. Õnneks olid terved, kannatanuid ei olnud. Teine auto peatus, juht tuli välja nende juurde. Kohapeal leppisid kokku, see isik tunnistas oma süüd, et sooritas möödasõitu selleks keelatud kohas. Jõudsid kokkuleppele, et esmaspäeval lähevad kindlustusse. Selles majas, mille aia otsa sõitis, ei olnud kedagi. Koputasid akendele, helistasid uksekella, keegi ei tulnud välja, kedagi kodus ei olnud. Helistas infotelefonile, küsis autoabi numbrit ja seejärel kutsusid autoabi välja. Siis sai kaebaja ja ta sõbra telefoni aku tühjaks. Sadas. Teise auto juht ütles, et sõidab Tallinna ja võtab neid kaasa. Nõustusid, sest autoabi tuli Tallinnast ja vihma sadas. Esmaspäeva hommikul helistas politseisse ja teatas juhtunust. Öeldi, et kui vigastada saanud kannatanuid ei ole, siis tuleb kindlustusse minna ja seal asjad korda ajada. Kui rullus üle katuse, oli üsna šokis, ei mõistnud õieti, mis toimub, mida teha. Oli hirmu tunne, kõik käed rappusid ja süda peksis. Politseisse helistatakse siis, kui on füüsilisi kannatanuid või vaidlusküsimusi. Vaidlusküsimust ei olnud. Maja peremeest ei leidnud, sõitis hiljem sinna rääkima. Järgmisel nädalal pärast seda juhtunut. Seal kedagi ei olnud. Hiljem helistas politsei ja kutsus kohale. XXX omanik oli seal maatükil, aga ei tulnud uksele koputama. Käisid kindlustuses, kus rääkisid, et teiseks kannatanuks oli veel see kinnisvaraomanik. Ta ütles, et leiab selle omaniku üles. Sündmuskohal ei vormistatud dokumente, sest blankette polnud. Teine pool andis oma andmed, näitas dokumente, juhilube ja leppisid kokku, et lähevad koos kindlustusse. Ja sõitsid koos ära. Ei näinud selles rikkumist. Arvas, et kui teatab kindlustusele, siis on kõik korras. Esmaspäeval vormistati teade liiklusõnnetusest. Sõitis kiirusega 60-65 km/h umbes. Lubatud sõidukiirus oli seal 50 km/h. 90 märk on seal ja kohe peale seda tuleb 200 meetrit asula, seal vähendatakse kiirust ning põhimõtteliselt 50 km/h ei jõuagi see kiirus. Teine juht üritas mööda sõita sellel alal, kus on pidev valge joon. Selgitas politseile et oli kaks autot ja maja aed lõhuti ära selle liiklusõnnetuse tulemusena. Ning küsis mis teha. Öeldi, et kui ei ole vaidlusküsimusi, siis minge kindlustusse ja kui ei ole inimesi füüsiliselt kannatanud. Helistas enne politseisae helistamist K et veenduda kas ta ikka tuleb kindlustusse. Tunnistaja SS andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kaebaja on talle sõber. Sõitsid Paldiski maanteelt Tallinna poole. Auto tuli vasakult ja oli väike kokkupõrge ja lendasid teelt välja üle katuse. Kui tulid välja, siis teine auto ka peatus. Läksid tema juurde. Kaebaja ja teine isik hakkasid rääkima. Tunnistaja vaatas mis autol viga. Siis leppisid kokku, kutsusid autoabi ja läksid selle teise juhiga Tallinna, sest vihma sadas. Ei tea, kuidas nad kokku leppisid. Pavel ütles, et on kokkulepitud, et lähevad kindlustusse. Ei tea kas politsei kutsumist arutati. Tunnistaja ei käinud koputamas selle maja akendele, kus aeda sõideti. Ei oska öelda kas keegi käis seal maja juures, selline šokk oli. Valus oli, oli rihmadega kinni. Vaatas autot ja istus muru peale. Võib-olla nemad koputasid, ei tea. Ei näinud kas sündmuskohal mingeid pabereid täideti. Nad olid autos. Auto juures ei olnud mingeid pabereid. Kaebaja sõitis 60-50 km/h või 55 -60 km/h, ei tea, tukkus autos. Tundis, et on põrge ja auto hakka libisema, ei teadnud mida teha, auto käis ümber, ratas läks auku. Ei tea kas Ivanov tegi rooliga järske liigutusi. Peitis ennast tundes, et auto hakkab ära vajuma. Oli šokis. Arvab, et kaebaja püüdis autot teel hoida. Telefon aku sai tühjaks. Ivanov oli samuti šokis. Kõik oli arusaadav, et toimus selline asi ja vormistavad dokumendid. Teisel autol oli natuke ära kraabitud. Sõitsid rattaga nagu kivi otsa ja siis see auto keeras ümber. On automehaanik, vaatas selle pilguga, mis sellest autost saab. Ivanovi ja teise auto juht võisid käia selle maja juures ilma et oleks märganud. Tunnistaja AP andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kaebajat varem ei tundnud. Kaebaja võttis umbes kuu aja möödudes ühendust, et tunnistajal ei oleks tema vastu pretensioone. Ta tahtis, et tunnistaja kirjutaks mingi paberi, et ei ole pretensioone tema vastu.Ütles, et kui maksab aia kinni, siis võib kirjutada. Siis läksid laiali. Kindlustus maksis otse firmale aia kinni. Käis ise IF kindlustuses kohal. Kas see kindlustusfirma IF. Ei tea kas hüvitas kindlustusfirma, kes oli kindlustanud kaebaja auto või keegi kolmas kindlustusfirma. Käis kindlustuses, kaebaja tahtis omavahel seda asja lahendada. Kahju oli umbes 20 000 krooni. Kutsus politsei ja politsei ütles, kus oli avarii ja kes seda tegi. Tegi avalduse ja rohkem ei ole midagi teinud. Suhtles ainult politseiga. Liiklusõnnetusest sai teada järgmisel päeval. Politsei ütles, millal see oli toimunud ja mis juhtus. Maja juures ei pannud jalajälgi või muid märke tähele. Tunnistaja NK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunneb kaebuse esitanud isikut tuttavate kaudu. Ei ole sõbrad, aga on kaebajat sageli näinud viimase aasta jooksul. Ei mäleta mida tegi 13.mail 2007 aastal. Ei mäleta, millal see oli. Põrkas oma auto peegliga vastu kaebaja autot. 2 Kahe auto peeglid läksid kokku. See toimus Tallinnas Majaka tänaval. Kaebaja auto seisis tee ääres. Tuli autost välja ja rääkisid. Pöördusid kindlustusse. Tunnistaja autol pragunes peegel veidi. Kaebajal paindus peegel, kõverdus. Rohkem kaebajaga avariilist kokkupõrget temal olnud ei ole. Ei tea kas Pavel Ivanov on veel kuskil liiklusõnnetuses osalenud. Tunnistaja auto oli kindlustatud Inges Kindlustuses. Teda on palutud abistada Pavel Ivanovi mõne liiklusõnnetuse vormistamisel. Ise selles õnnetuses ei osalenud. Abistamise eest talle midagi ei makstud. Abi seisnes selles, et Pavel Ivanovi auto oli puruks sõidetud ja Ivanov tahtis teha nii, et näeks välja teistmoodi. Ei tea kus Pavel Ivanovi auto oli puruks sõidetud, aga kusagil linnast väljas. Abi seisnes selles, et just kui oleks tunnistaja auto jäljed jäänud peegli peale. Majaka tänava õnnetus, kus peeglid kokku puutusid, oli peale seda kui Pavel Ivanovi autoga suur õnnetus juhtus. Pavel Ivanov ise palus tunnistajal peeglid kokku sõita. Ivanovi auto oli avariijärgses seisundis. Puruks oli, üleni lömmis. Ivanovi auto peegel ei olnud terve. Peegel oli paigas, kuid pragunenud. Ivanov lubas kindlustus koefitsiendi tõusust tekkinud vahe kinni maksta. Paldiski maanteel ei ole Pavel Ivanoviga kokkupõrget olnud. Kaebuse esitanud isiku kaitsja palub otsus tühistada kaebuses toodud motiividel. Kaebaja ütlusi tõendas ka tunnistaja SS. Samuti kaebuse esitaja teatis, mis ta andis politseile
2. kuupäeval. Ta kinnitas, et toimus avarii ja mingeid vaidlusi selle avarii kohta ei ole. Tunnistaja N.K valetas. Ta kirjutas alla liiklusõnnetuse teatele või protokollile
3. mail. Sai nüüd ise sai aru, et kui ta oli süüdi selles avariis, siis see tähendab, et ta peab vastutama mitte ainult selle boonuse eest, mille kindlustus võib nõudma hakata, vaid ta peab vastutama ka politsei ees, et tegi selle avarii. Antud juhul ta ei ole midagi maksnud kannatanule aia eest, talle ei ole mingit karistust määratud, sellepärast ei saa kohtuotsuses tugineda NK ütlustele, mis on vastuolus esitatud asjaoludega. Kahjustati aeda, mis igal ajal on omal kohal ja kui antud mõlemad liiklusõnnetuses osalejad lahkusid sellest kohast, see tähendab, et igal ajal nad leiavad, kes on kahju saanud inimene ja igal ajal seda võib rääkida ja kõrvaldada. Kõik kahjud on hüvitatud. Ei ole mingit kannatanuid selles mõttes, et keegi ei ole füüsiliselt kannatanud. See, et kohe ei kirjutatud aktile alla on formaalne rikkumine. Sellega ei rikutud mingeid riigi huvisid. IF Kindlustus pöördus Inges Kindlustuse poole regressinõudega, sest nad arvavad, et nad hüvitasid aia parandamise summa valesti Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Fotodelt on näha, et sõiduk on kaotanud juhitavuse, sõitnud teelt välja ja paiskunud aeda. Pavel Ivanov on süüdi selles, et ta ei kohandanud oma kiirust selliselt, mis oleks vastav teeoludele ja ilmastiku tingimustele. Teekate on olnud märg. Ilmselt on olnud ka ilmastikutingimused niisked ja teekate libe ja ta ei ole sellega arvestanud ja see võib olla on ka põhjus, miks ta sõiduk kaotas sellise kiirusega juhitavuse ja teelt välja paiskus. Isik lahkus sündmuskohalt, ka see on tõend. Liikluseeskirjades § 227 ütleb üheselt, et kui ei ole õnnestuses kahjusaaja teada, siis tuleb teatada liiklusõnnetusest politseile. N P I ise ütles aia omanik talle tuttav ei ole. Täna ülekuulatud A Pi samuti kinnitas, et P I talle tuttav ei ole ja teab teda liiklusõnnetuse järgselt ja lisaks kinnitas ka seda, et mingeid dokumente sündmuskohal tema poolt allakirjutatud ei ole. Seega on rikutud liiklusõnnetusest teatamise nõudeid. Tunnistaja S ei mäletanud pooli asju. Enamustele olulistele küsimustele vastas ta, et ei mäleta. N K puudus vajadus anda kohtus valeütlusi. Leiab, et see oli lavastatud eesmärgiga välja petta kindlustuselt raha. Antud väärtegu on toime pandud. Kohus uuris: Otsus väärteoasjas nr 2314,07,019041 (lk 5-6); Tööleping nr 590 (lk 8-11); Palgatõend (lk 12); Liiklusõnnetuse akt (lk 27-30); Sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 31-32); Fototabelid (lk 43-48); 3 Teade liiklusõnnetusest (lk 49-50); Väärteoprotokoll AB 881339 (lk 51-52); õiend (lk 16-17); Hansapanga tõend (lk 67); Kõnede eristus (lk 100); Telefonikõne politseisse 14.05.2007 Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et temale süüksarvatud õiguserikkumises ei ole tema süüdi. Kaebuse esitanud isik ega tema esindaja ei vaidlusta asjaolu, et P.Ivanov 13.05.2007 kella 05.40 ajal Tallinn-Paldiski tee 35 km sõitis teelt välja vastu aeda ja lahkus sündmuskohalt aia omaniku A. P kohtumata. P.Ivanovi ütluste kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse N.K , kes sõitis oma auto peegliga vastu tema auto peeglit, mistõttu kaotas P.Ivanovi auto juhitavuse ja ta sõitis teelt välja. P.Ivanov ei eita asjaolu, et ta sõitis lubatust suurema kiirusega sõites lubatud 50 km/h asemel kiirusega 60-65 km/h. Tunnistaja S.S kinnitab P.Ivanovi ütlusi osaliselt. S ütluste kohaselt ta tukkus autos ja ei tea täpselt kui kiiresti kaebaja sõitis, ta tundis, et on põrge ja auto hakkab libisema. Ratas läks auku ja auto sõitis teelt välja. Seega kinnitavad tunnistaja S.Su ütlused, et P.Ivanov juhtis autot kui auto sõitis Paldiski maanteel teelt välja. Tunnistaja ei ole mingit kokku põrget näinud ega oska selle kohta midagi täpsemalt öelda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta tundis midagi alles siis kui auto hakkas teelt välja sõitma, seega ei oska tunnistaja öelda millise autoga ja millal võis P.Ivanovi juhitav auto kokku põrgata või mis üldse võis põhjustada P.Ivanovi juhitava auto teelt välja sõitmise. Tunnistaja ütluste kohaselt peatus pärast õnnetust nende auto juures veel üks auto. Tunnistaja ei tea millest P.Ivanov ja teise autojuht omavahel rääkisid. Nagu nähtub tunnistaja S. S ütlustest pärineb tema info õnnetuse ja kahe juhi omavahelise vestluse kohta Pavel Ivanovilt. Seega ei lükka S.S ütlused ümber ega kinnita P.Ivanovi väidet, mille kohaselt õnnetuse põhjustas N.Karetin, samuti ei välista S. S ütlused asjaolu, et sündmuskohal võis peatuda pärast avariid kolmas isik, kes toimetas P.Ivanovi ja S.S oma autoga linna. S.S ei mäleta, mis täpselt toimus pärast avariid ja kes mida tegi, mistõttu ei saa ta P.Ivanovi ütlusi ei kinnitada ega ümber lükata. P.Ivanovi ütlused selle kohta, et liiklusõnnetuse Paldiski maanteel põhjustas N. K on ümberlükatud N.K ütlustega, mille kohaselt ta tõepoolest on sõitnud oma auto peegliga vastu P.Ivanovi auto peeglit, kuid see toimus Majaka tänaval. P.Ivanovi auto oli sel hetkel üleni lömmis ja ta palus N. K , et see aitaks tal teha nii, et asi näeks välja teisiti. Seega kinnitab N. et ta tõepoolest sõitis oma autoga vastu kaebuse esitanud isiku auto peeglit, kuid see ei toimunud Paldiski maanteel. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja N.K ütlustes. N.K ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et oma ütlustega võttis N.K omaks kindlustuspettuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et P.Ivanov 13.05.2007 kell 05.40 ajal Tallinn-Paldiski tee 35 km sõitis teelt välja vastu aeda (P.Ivanovi enda ja tunnistaja S.S ütlused, samuti fototabelid lk 43-48). Tunnistaja N.K ütlustega on tõendamist leidnud, et tema ei põhjustanud 13.05.2007 kell 05.40 ajal Tallinn-Paldiski tee 35 km P.Ivanovi juhitava auto teelt välja sõitu. Kaebuse esitanud isiku P.Ivanovi ütluste ja tunnistaja S. S ütlustega on tõendamist leidnud, et P.Ivanov sõitis lubatust suurema kiirusega sõites lubatud 50 km/h asemel kiirusega 60-65 km/h. 13.05.2007 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on teekatte niiske ilma aukude ja kõrgemate kohtadeta. Vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest (lk 43) on näha, et teekate on niiske ja on tugevad autojäljed teelt paremale aia suunas. Seega on P.Ivanovi ja tunnistaja S. S ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega leidnud tõendamist, et P.Ivanov rikkus LE § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit … ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes 4 takistuse ees. Sõites vihmas, kurvis, lubatud kiirusest suurema kiirusega, ei arvestanud P.Ivanov oma sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning sõitis teelt välja. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et P.Ivanovile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 7417

lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju. P.Ivanovi ning tunnistajate S.S ja A. Pi ütlustega on tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati aia lõhkumisega A. P varaline kahju, mis hüvitati kindlustusseltsi poolt . Kaebuse esitanud isik ega tema esindaja ei vaidlusta asjaolu, et sündmuskohal ei vormistatud teadet liiklusõnnetusest. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et P.Ivanov lahkus sündmuskohalt politseisse helistamata ja välja selgitamata, kes oli avarii tõttu lõhutud aia omanik. Kaebuse esitanud isiku enda ja tunnistaja S. S ütlustest ja fototabelitest nähtub, et avariiga lõhuti aed. Seega tekitati liiklusõnnetusega kahju aia omanikule A. Pisannõile. Samuti nähtub nende ütlustest, et pärast avariid kutsuti puksiirabi ja seda ootamata lahkuti sündmuskohalt. Politseid sündmuskohale ei kutsutud. P.Ivanovi ütluste kohaselt käis ta aiaomaniku ukse taga, kuid kedagi ei olnud kodus. Kohapeal mingeid pabereid ei vormistatud. Tunnistaja S. S ei oska P.Ivanovi ütlusi selles osas ei kinnitada ega ümber lükata. P.Ivanovi sõnade kohaselt lahkus ta sündmuskohalt, sest oli šokis ja teatas juhtunust telefoni teel politseile esmaspäeval (s.o 14.05.2007) ning talle teatati, et kui ei ole vaidlusküsimusi ja inimesed füüsiliselt ei kannatanud, siis tuleb kindlustusse minna. P.Ivanovi ütlused on aga ümber lükatud helisalvestisega, mille kohaselt politseitöötaja küsis kas kohapeal vormistati dokumendid. P.Ivanov vastas, et jah, eile õhtul (pühapäeval) vormistati dokumendid. Alles P.Ivanovi vastuse peale, et dokumendid vormistati eile, vastas politseitöötaja, et siis tuleb kindlustusse pöörduda. Kohtuistungil väitis P.Ivanov, et teade liiklusõnnetusest vormistati esmaspäeval. Ka toimikus lk 49 olevast teatest liiklusõnnetuse kohta nähtub, et see on vormistatud alles 14.05.2007. Telefonikõnest ei nähtu samuti, et P.Ivanov oleks teatanud politseitöötajale, et aiaomanikku, kellele kahju tekitati, ei õnnestunud kohapeal välja selgitada. Eeltoodust nähtub, et P.Ivanov oma ütlustega andis politseitöötajale ebaõiget teavet ja politseitöötaja vastus põhines P.Ivanovi poolt edastatud infol. Tunnistaja A. P ütlustest nähtub, et P.Ivanov pöördus tema poole alles paari nädala möödudes, pärast seda kui ta oli ise juba politsei kohale kutsunud ja politsei teatas talle, millal avarii toimus. P.Ivanovi soov oli saada tõend, et tunnistajal ei ole tema vastu pretensioone. Hiljem maksis kindlustus aia parandamise eest otse parandajale. Seega võttis P.Ivanov A. P alles siis ühendust kui tema suhtes oli alustatud väärteomenetlust. Liikluseeskirja § 227 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada. Väärteoasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et liiklusõnnetusega tekitati kahju A. P (aia lõhkumine). A. P sündmuskohal ei viibinud, seega ei olnud teada kahju saaja ja oleks tulnud liiklusõnnetusest politseile teatada. Liikluseeskirja § 227 näeb ette, et õnnetuskohalt võib lahkuda alles siis, kui liiklusõnnetuse teate on täitnud ja alla kirjutanud kõik osapooled ning on kindlaks määratud liiklusõnnetuse põhjustanud isik. Kuna käesoleval juhul ei olnud selge, kellele tekitati aia lõhkumisega kahju ja sündmuskohal ei vormistatud teadet liiklusõnnetusest, rikkus P.Ivanov politseisse teatamata jätmisega LE § 227 nõudeid. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et P.Ivanovile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 227 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 7431

lg 1 järgi kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine on kohustuslik. 5

§ 7417

lg 1 santsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arest.

§ 7417

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 7431

lg 1 santsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arest.

§ 7431

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ja karistus on määratud

§ 7417

lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast väiksem ja

§ 7431lg 1 sanktsiooni keskmises määras.

Viimase 1,5 aasta jooksul karistati P.Ivanovi juba teist korda

§ 7417

lg 1 ja

§ 7431lg 1 järgi.

Esimesel korral ei kohaldatud P.Ivanovi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks on P.Ivanovi korduvalt karistatud ka teiste liiklusalaste väärtegude eest. P.Ivanov paneb jätkuvalt toime väärtegusid, varasemad karistused ei ole avaldanud tema suhtes soovitud mõju. P.Ivanov on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema karistusõiendist ja jätkuvast käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud P.Ivanovile soovitud mõju. Arvestades et P.Ivanov pani, enne kui ta tasus eelmise talle

§ 7417

lg 1 ja

§ 7431

lg 1 järgi määratud rahatrahvi, toime uue väärteo

§ 7417

lg 1 ja

§ 7431

lg 1 järgi, näidates sellega hoolimatut suhtumist varasemasse karistusse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Esitatud töölepingust nähtub, et P.Ivanov on võetud tööle transpordi koordinaatorina ja lepingust ei nähtu, et tema töö ülesannete täitmise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu. Arvestades et tegemist on korduva samaliigilise rikkumisega on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine pikkusega üle keskmise määra. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas

1. Jätta Pavel Ivanovi kaebus rahuldamata.
2. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak 27.06.2007 otsus väärteoasjas nr 2314,07,019041 jätta muutmata Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 22.10.2007 6