1-05-2155\1

M Ä Ä R U S 1/5 –360/05

1. novembril 2005.a. Harju Maakohtu kohtunik K.Olentšenko sekretäri T.Petuhhova juuresolekul, vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri A.Sild osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru vangla direktori esildise Sergei Dratšenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks l e i d i s: 12.06.2002 Rootsi Kuningriigi Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtu otsusega tunnistati S.Dratšenko süüdi ja karistati 10-aastase vangistusega raske narkokuriteo eest. Eesti Vabariiki on S.Dratšenko karistuse kandmiseks üle viidud 2003.a.sügisel. 06.02.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega kvalifitseeriti S.Dratšenko süütegu ümber KrK § 17 lg 4 - § 76 lg 3 p 2 - § 15 lg 2 järgi ja asendati Rootsi Kuningriigi 12.06.2002 Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtu otsusega mõistetud 10-aastane vangistus vangistusega 8 aastat. Karistuse algus 16.10.2000 ja lõpp - 15.10.
2. Murru vangla direktor taotles Sergei Dratšenko ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toetanud taotlust. Ära kuulanud Sergei Dratšenko, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse leiab kohus, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Teo toimepanemise ajal kehtinud seadus (KrK) sätestas kuritegude raskusest lähtudes 3astmelise süsteemi, mis pole vastavuses praeguste raskusastmetega ning omas erinevat kriminaalõiguslikku tähendust. Kuriteo raskusastmel Kriminaalkoodeksis, erinevalt praegu kehtivast Karistusseadustikust, ei olnud tähtsust vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Vana seaduse järgi, so KrK § 55 lg.4 ja lg.5 alusel oli tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks mõistetud karistusaja pikkus, mitte aga kuriteo raskusaste. Kohus asub seisukohale, et Sergei Dratšenko ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg.2 kohaselt on võimalik üksnes pärast 2/3 karistusest ärakandmist (vangla esildises märgitud ½ karistusest), sest ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Sergei Dratšenko kannab karistust süüteo eest, mida kvalifitseeriti KrK § 76 lg.3 p.2 järgi ja milline käesoleval ajal on kvalifitseeritav KarS § 392 lg.2 p.2 järgi. Kriminaalõiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et KrK § 76 lg.3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu nimetati II astme kuriteoks, sest kehtisid veel ka III astme kuriteod. KrMS § 3 lg.2 ja endise KrMK § 1’ lg.2 kohaselt menetlustoimingu ajal kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat menetlusõigust. PS § 23 toodud põhimõte, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt, välja arvatud juhul, kui hilisem seadus on isiku suhtes leebem, 2 mistõttu tuleb seda tagasiulatavalt kohaldada, kuulub teo karistatavuse aluspõhimõtete hulka ja kehtib üksnes materiaalõiguse kohta. Vaidluste puhul menetlusõiguslike aspektide üle ei ole KarS § 5 lg.3 relevantne, sest nagu eelpool viidatud, kehtib menetlusõiguses põhimõte, et kohaldatakse menetlustoimingu tegemise aja seadust. Ennetähtaegse vabastamise taotlemine ei ole seotud karistuse mõistmisega, see on kohtuotsuse täitmise valdkonda kuuluv küsimus, seega on menetlustoiming. Ennetähtaegse tingimisi vabastamise regulatsioon ei muuda karistuse olemust, vaid reguleerib selle täideviimise korda. Isik, kes pani kuriteo toime peab arvestama asjaoluga, et ära tuleb tal kanda kogu temale mõistetud karistus. Riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need võiksid hiljem toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega, kui kriminaalkoodeksi regulatsiooni asemel tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise eelduste osas (sh kuriteo astme määramisel) rakendatakse pikemaid tähtaegu sätestatud karistusseadustikku, ei ole vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga. KarSi jõustumisel muutusid nii formaalsed ehk tähtaegu puudutavad alused kui ka sisulised eeldused. Kuni 31.08.2002.a. - Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal oli nimetatud kuritegu tõesti II astme kuritegu, kuid siis KrK § 72 kohaselt jagunesid kuriteod esimese, teise ja kolmanda astme kuritegudeks ja siis kehtisid ka teised ennetähtaegse vabanemise alused: KrK § 55 lg.5 kohaselt pidi isik, kellele oli tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud karistus üle kolme aasta, ära kandma vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. KrK kehtivuse ajal nimetati narkootiliste ainete salakaubavedu teise astme kuriteoks, mis aga ei anna alust nimetada seda teise astme kuriteoks käesoleva ajal, sest kuritegude liigitamine KarSi § 4 kohaselt on teistsugune – need jagunevad ainult kahe astme kuritegudeks. Et määrata kuriteo raskus tuleb võrrelda toimepandud tegu kehtiva seadusega. Kuni KarSi jõustumiseni KrK sätete järgi pidi Sergei Dratšenko, kes sai karistuseks 8.aastat vangistust (üle kolme aasta) ära kandma vähemalt 2/3 karistusajast. Alates 01.09.2002.a. kehtiv KarS sätestab teistsugused ennetähtaegse vabanemise alused (KarS § 76 lg.3 kohaselt tuleb esmalt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, KrK § 55 lg.2 kohaselt määravaks oli aga käitumine vanglas) ning tegeliku karistusaja ärakandmise pikkus sõltub kuriteo astmest. Sergei Dratšenko poolt toimepandud kuritegu vastab koosseisuliste tunnuste poolest KarS §-le 392 lg.2 p.2, mis menetlustoimingu (ennetähtaegse vabastamise otsustamise) ajal on esimese astme kuritegu, sest on karistatav kuni 10-aastase vabadusekaotusega. Seega nii varem kehtinud KrK kui ka käesoleval ajal kehtiva KarS kohaselt ei ole seaduse kohaselt võimalik Sergei Dratšenko vabastamine enne, kui ta on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest. Peale selle leiab kohus, et S.Dratšenko ennetähtaegne vabastamine on enneaegne ka sisuliselt. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmisel ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega taotluse läbivaatamisel võtab kohus arvesse kõik Sergei Dratšenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Esitatud taotlusest nähtub, et Sergei Dratšenko on ära kandnud 1/2 karistusest, teda iseloomustatakse positiivselt, õppimisest vabal ajal ja loeb ja teeb sporti, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu, nende arvates ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist. Samuti S. Dratšenko siiani eitab oma süüd antud asjas, seega ei ole oma süülistest tegudest aru saanud. Ka tema käitumine karistusajal ei ole olnud eeskujulik: 2003.a. rikkus ta vangla sisekorraeeskirju ja sai distsiplinaarkaristuseks 27 päeva aresti selle eest, et omas keelatud eset - mobiiltelefoni. Ka kriminaalhooldaja arvamusel on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, vältida tuleks suhtlemist kuriteokaaslastega. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu vabanedes ennetähtaegselt hoiduks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et antud juhul karistuse mõistmise eesmärgid ei ole veel saavutatud ja Sergei Dratšenko karistusest tingimisi vabastamine on enneaegne. Sergei Dratšenko puhul on karistuse eesmärkidest esiplaanil see, et vähemalt karistusaja jooksul on tema tegevus narkootiliste ainete edasitoimetajana takistatud. Kohus ei nõustu sellega, et kinnipeetav, kes karistusaja jooksul ei ole töötanud ja keda pole mingite saavutuste eest ergutatud ega kohaldatud soodustusi, väärib käitumise poolest vanglas esiletõstmist. Ei ole asjakohane Dratšenko väide, et kandes karistust Rootsis oleks ta ammu vabanenud: isikliku toimiku lk.21 asuvast otsusest nähtub, et tingimisi vabastamise kõige varasem kuupäev oleks olnud 17.06.2007.a. S.Dratšenko tervislik seisund võib olla ennetähtaegse vabastamise aluseks KarS § 79 kohaselt. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et S.Dratšenko tervislik seisund võimaldab tal õpingutest vabal ajal sporti teha. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432, 383, 384 kohus m ä ä r a s: Jätta Murru vangla direktori taotlus Sergei Dratšenko tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: