← Eesti

4-08-191\2

4-08-191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril
  2. a Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-191 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi Jaanus Katkosilt ( elukoht XXXXXXX ) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 20.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2373,07,009637 VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 20.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2373,07,009637 jätta muutmata RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kohtunik Leili Raedla, vaatas läbi kirjalikus menetluses Jaanus Katkosilt kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 20.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2373,07,009637 Nimetatud otsusega karistati Jaanus Katkosilt’i Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut e. 2100 krooni ja lisakaristusena LS § 7422 lg 4 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Jaanus Katkosilt’i rikkumine seisnes selles, et 28.11.
  3. kell 11.30 Harku vallas, Harku tee 10 juhtis ta mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega , mis ületas lubatud sõidukiirust 31 km/h võrra, sõites kiirusega 84 +- 3 km/h millega rikkus LE § 124 p 1 nõudeid. Kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist asjaoluga, et menetlusalune isik on varem toime pannud mitu väärtegu, mille eest määratud karistused ei suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Sellel põhjusel ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldati isiku suhtes ka lisakaristust. Jaanus Katkosilt vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse Kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse tühistamist ning võimalusel lisakaristuse asendamist rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei saa isik tööülesandeid täita, kui tal puudub juhtimisõigus, mistõttu kannatab seeläbi tema perekond . Kaebuse esitaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja avaldab kahetsust kiiruse ületamise osas ja leiab, et väärteootsuses pole arvestatud tema puhtsüdamliku kahetsusega karistuse mõistmisel. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 24.01.2008.a. kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja palub kohtul jätta väärteootsus muutmata. Kohtuväline menetleja jääb karistamisotsuses toodud seisukohtadele. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, kontrollides väärteoasja nr 2373,07,009637 materjale VTMS § 123 lg 2 sätestatud ulatuses ja tutvunud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et Jaanus Katkosilt’le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, väärteo menetlemisel pole rikutud menetlusõigust. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna Liiklusjärelevalveosakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe 20.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2373,07,009637 jätta muutmata Kohus ei nõustu Jaanus Katkosilt väitega, mille kohaselt on lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ebaseaduslik ja õigustamatu. LS 7422 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS 7422 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega ei ole taoline lisakaristuse rakendamine mitte mingil juhul ebaseaduslik. Mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmise otstarbekusse, siis see on nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu diskretsiooniõigus. Kahtlemata tuleb kaalutlusotsust põhjendada ja kohtuväline menetleja seda teinud ongi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse valikut põhjendavate motiividega ega pea vajalikuks neid üle korrata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab vajalikuks rõhutada siinjuures asjaolu – kiiruseületamine toimus asulas, kus selle ohtlikud tagajärjed mõjutavad suuremal hulgal inimesi, sh. ka liikluses enamohustatud jalakäijaid. Isik näitas lisaks üleolevale suhtumisele liiklust reguleerivatesse normidesse ka agressiivsust kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on õiguskorra kaitsmise huvides põhjendatud Jaanus Katkosilt’lt juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu seisukohalt kaalub kaasliiklejate turvalisus siinjuures üle isiku ajutiselt äravõetud õiguse juhtida mootorsõidukit. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.