KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-07-5987 Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Kärdla konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa Kaebuse esitaja M. A. ja tema esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver Väärteo asi M. A. kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
- oktoobri
- a. otsuse väärteoasjas nr. 2390.07.001040 muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2008.a. Kaebuse eitaja M. A. – sündinud
- mail 1990.a. Xxxxxx, xxxxxxx, XX xxxxxx IK xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xx xxx, xxxxxxx xx xxxxxx, töökoht XX Xxxxxxxx xxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxx, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
- Jätta M. A. IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxxxx, kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
- oktoobri 2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2390.07.001040 muutmiseks rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati M. A. LS § 74 1 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 6000.- krooni suuruses summas kuna tema alaealisena juhtis
- septembril 2007.a. kell 12.30 Kärdlas Vabaduse tänaval mootorsõidukit Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga xxx XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei ole ära langenud, eirates seega avalikku korda kaitsva politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust, mitte asuda mootorsõidukit juhtima, kui LS § 23 lg. 2 nõuded ei ole täidetud. M.A. karistusega ei nõustu. Tema arvates on talle määratud karistus põhjendamatult raske. Ta on õppinud auto juhtimist ja võib seda teha täisealise staažika autojuhi kõrval. Seekord sõitis ta Kärdlasse oma ema kõrval ja kui ema bussile läks, siis pidi ise tagasi koju sõitma. Tema arvates oli tal sõiduks ema suuline volitus ja kirjaliku esitamist politseile ta vajalikuks ei pidanudki. Tema arvates ei ole tema poolt toimepandud rikkumine märkimisväärne ja kedagi ta ohtu ei seadnud. Kuigi ta on ka varem ja hiljem analoogseid rikkumisi toime pannud, ei tohiks tema karistus olla nii suur, kuna ta on alaealine ja õpib Xxxxxxxx E-gümnaasiumis. Ta käib küll ka ehitusel tööl, kuid sissetulek ei ületa siiani miinimumpalka. Seetõttu soovib ta kergemat karistust. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt ei olnud see M. A. esimene taoline rikkumine. Ta on varemgi liikluseeskirjade rikkumisega vahele jäänud ja teda on ilma lubadeta sõidu eest karistatud. Mingeid volitusi tal esitada pole olnud. Mingit volitust oma rooli lubamise kohta tal esitada ei olnud ja ema suulist volitust oleks võinud arvestada sellisel juhul kui ema oleks ka ise autos viibinud. Karistused ei ole talle aga mõjunud, sest ka pärast arutuse all olevat väärtegu on ta juba
- a. novembris uuesti juhtinud mootorsõidukit ilma loata, mille eest teda karistati veelgi suurema rahatrahviga ning seda ta ei vaidlustanud. Talle on mitmel korral selgitatud, mis tähendab juhiloata mootorsõiduki juhtimine ja juhtimiselt kõrvaldamine. Karistuse mõistmisel arvestas politseitöötaja M. A. alaealisust ja kahetsust ning seetõttu karistaski teda ainult kolmandiku sanktsiooni ulatuses. Tema karistus tuleks jätta jõusse täies mahus ja tema kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et M. A. on toime pannud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja temale mõistetud karistus vastab süüteo raskusele ning on põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu. M. A. on korduvalt rikkunud Liiklusseaduse nõudeid. Teda on korduvalt karistatud ilma loata mootorsõiduki juhtimise eest, kuid karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. M. A. varasemad ja ka hilisemad LE rikkumised näitavad tema liikluskultuuritust. Ta püüab oma teguviisi õigustada ega taha aru saada sellise teo ohtlikkusest, mis võib põhjustada alaealise täieliku juhtimisõiguseta isiku üksi rooli lubamine. Mingit volitust tal rooli istuda ei olnud, sest ema suulise volituse puhul oleks pidanud ka ema ise autos viibima. Selliste mõtlematute roolikeerajate pärast ongi olukord meie teedel muutunud äärmiselt eluohtlikuks ja võitlus selliste õigusrikkumiste vastu kõigi õiguskaitseorganite prioriteediks. Tuleb arvestada ka seda, et rikkumine on toime pandud päise päeva ajal saare pealinna ühel tihedama liiklusega tänaval, mis teeb sellise teo eriti ohtlikuks. Kohtuväline menetleja on õigesti arvestanud M. A. õiguserikkumise raskust ja laadi, tema varasemaid õigusrikkumisi ning isikut ja mõistnud talle õiglase karistuse, mida ta ka kanda suudab. M. A. on küll alaealine, kuid K. Ü. välja visatud ning õpib nüüd kaugõppes ja töötab ehitusel ning omab iseseisvat sissetulekut. Otsuse tegemisel on tema vastutust kergendavaks asjaoluks märgitud puhtsüdamlik kahetsus, kuid kohtus ta seda välja ei näidanud ning on ka veel hiljem toime pannud uue sarnase õigusrikkumise. Seetõttu tuleb tema suhtes tehtud otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, jätab maakohus M. A. kaebuse Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
- oktoobri 2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2390.07.001040 muutmiseks rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.