4-07-4537\1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-07-4537 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Ilmar Kalle haldusõiguserikkumine haldusõiguserikkumiste seadustiku (edaspidi HÕS) § 951 lg 3 p 2 järgi Taotluse esitaja Tartu kohtutäitur Anne Böckler asukoht: Tartu, Õpetaja 9-a; reg. nr: 3015-2001 Taotlus Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna 16.09.
3. a otsuse nr 0130961 täitmise aegunuks tunnistamine RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 203 lg-st 5, §-st 212, kohtunik määras: Rahuldada Tartu piirkonna kohtutäitur Anne Böckleri taotlus. Tunnistada aegunuks Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna 16.09.
4. a otsuse nr 0130961 täitmine, millega Ilmar Kallet karistati HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 410 krooni. Kohtumääruse koopia saata Ilmar Kallele ja Tartu piirkonna kohtutäiturile Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna 16.09.
5. a otsusega nr 0130961 karistati I. Kallet (elukoht: Tartu, Uus 36-2; isikukood: 36708062787) HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 410 krooni. 26.10.
6. a algatas Tartu Maakohtu täitevosakond kõnealuses asjas täitemenetluse. 22.11.
7. a väljastas täitevosakond võlgnikule täitekutse. Alates 01.03.
8. a kuni 31.09.
9. a oli toimik kohtutäitur Ero Marjaku menetluses, kuid toimikust ei nähtu, et sel ajal oleks täitetoiminguid teostatud. 05.07.
10. a väljastas kohtutäitur A. Böckler võlgnikule korduva teate. 24.08.
11. a esitas Tartu piirkonna kohtutäitur A. Böckler Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna 16.09.
12. a otsuse nr 0130961 täitmise aegunuks tunnistamist. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kohtutäitur A. Böckleri taotlus on põhjendatud. Karistusotsus käesolevas haldusõiguserikkumise asjas tehti 16.09.
13. a. Selle otsuse tegemise ajal tuli rahatrahvi otsuse täitmisel lähtuda HÕS §-dest 330-339 ning täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) sel ajal kehtinud redaktsioonist. Otsuse täitmise aegumist reguleeris HÕS § 334, mis sätestas, et halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud 3 kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Seega oli halduskaristuse täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest ning ei HÕS-i eelviidatud sätetest ega TMS-st ei tulenenud tähtaegu, mille jooksul täitmisele pööratud otsus ka tegelikult oleks tulnud täita. Alates 01.09.
14. a hakkas kehtima VTMS § 203 lg 5, mis sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Samal ajal jõustus ka TMS-i uus redaktsioon, mille § 804 kohaselt tuli täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu lõpetada, kui rahatrahvi ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (analoogne regulatsioon on olemas ka 01.01.
15. a jõustunud TMS-i § 202 lg-s 1, millest tuleneb, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul). VTMS-i ja TMS-i uue redaktsiooniga samal ajal kehtima hakanud KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
16. a kehtinud redaktsioon, millele nii VTMS § 203 lg 5 kui ka TMS-i § 804 viitasid, nägi ette, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kohtunik on seisukohal, et eelnimetatud sätted omavad isiku olukorda kergendavalt tagasiulatuvat jõudu, kuna kaitsevad teda olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik (kohtutäitur) ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Seega tuleb ka I. Kalle karistusotsuse täitmise aegumise kindlakstegemisel lähtuda neist normidest. Käesolevas asjas möödus otsuse jõustumisest üks aasta juba 16.09.
17. a ning selleks ajaks ei olnud I. Kallelt rahatrahvi sisse nõutud. Samas tuleb arvestada sellega, et aegumistähtaja hulka ei arvata aega, mil otsuse täitmine on peatunud. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et I. Kalle tegevust, mis seisnes täitekutse ignoreerimises, ei saa käsitleda rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumisena. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.02.
18. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-504), et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb 2 kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäituril oli oma eesmärgi - nõude sundtäitmise saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud (kuni 01.01.
19. a kehtinud TMS § 28 lg 1), nt pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda kohtult rahatrahvi arestiga asendamist. Nagu nähtub täituri avalduses toodud asjaoludest, täiteasja menetlenud kohtutäiturid oma kohustust täitnud ei ole ja seega ei ole otsuse täitmise aegumine käesolevas asjas vahepeal peatunud. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud rahatrahvi KarS § 82 lg 1 p 3 kuni 21.07.
20. a kehtinud redaktsioonis sätestatud 1-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud ning otsuse täitmise aegumine ei olnud vahepeal ka peatunud, siis oli Tallinna Liikluskorralduskeskuse parkimiskontrolli osakonna 16.09.
21. a otsuse nr 0130961 täitmine, millega I. Kallet karistati HÕS § 951 lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 410 krooni, aegunud juba siis, kui 01.09.
22. a jõustusid VTMS § 203 lg 5, TMS § 804 ja KarS § 82 lg 1 p
23. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus I. Kaldelt rahatrahvi sissenõudes TMS § 202 alusel lõpetada. Ingeri Tamm Kohtunik 3