2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni ja
4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks, ning
1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 900 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Kristjan Sööt 12.10.2007.a. kell 14:10 Tartus Turu tänaval mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 32 km/h võrra; juhtis mootorsõidukit millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 126 p. 3; § 70 p. 1; § 127 nõudeid, pannes sellega toime
2; § 7435 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokollis nr AB 963328 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: olen nõus, et muu kiirus võis olla alla 70 km/h, kuid mitte rohkem, vabandan väga. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokolli järgi tuvastati kiirusmõõteseadmega JLS 37 Stalker II MDR AS004117 12.10.2007.a. kell 14:10 Kristjan Sööti juhitud auto sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 32 km/h. Seadme lugem on 88 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 6 km/h. Protokollis menetlusalune isik väidab, et tema auto kiirus oli 70 km/h, mitte rohkem Tunnistaja Anvar Vakki 12.10.2007.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 12.10.2007.a teenistuses olles koos vanemkonstaabli Aleksandr Gutiniga Tartu linnas Turu tänaval teostas liiklusjärelevalvet, mõõtes vastutulevate sõidukite liikumiskiirust. Kell 14:10 mõõtis ta läheneva sõiduki liikumiskiiruseks 88 km/h seadmega JLS 37 Stalker II MDR AS004117. Oli silmaga näha, et antud sõiduk milleks on Audi S6 Avant registreerimisnumbriga 216 TGT liikus teistest kiiremini. Auto peatamise järel selgus juht: Kristjan Sööt. Isikul puudus esitamiseks juhiluba. Isikul on B kategooria juhtimisõigus. Selgus, et juht on algajajuht ja tema sõidukil puudus nähtaval kohal algajajuhi tunnusmärk. Alguses väitis juht, et tema pole kiirust ületanud. Kuid hiljem oli oma rikkumisega nõus. Korrakaitseosakonna andmetel on 27.12.2007.a. seisuga Kristjan Sööt ajavahemikus 29.04.2004.a. kuni 22.10.2007.a. toimepandud väärtegude eest karistatud 14-l korral, neist 02.11.2007.a. kohtuvälise menetleja otsus on vaidlustatud ja jõustumata. Jõustunud karistustest 9 on seotud liikluseeskirjade rikkumisega, s.h. neli kiiruse ületamist, mis on kvalifitseeritud
lõigete 2 ja 3 järgi ning viis muud rikkumist
1 järgi. Neli karistust on määratud liikluseeskirjade rikkumiste eest, mis on toime pandud pärast arutatava rikkumise toimepanemist. Neist kaks on kiiruse ületamised ja kaks muud rikkumised. Määratud ja jõustunud karistustest kuus on tasutud 2 täielukult, üks osaliselt. Neljal korral on kiiruse ületamise eest määratud lisakaristus, neist kaks viimast pärast arutatavat tegu. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 21.11.2007.a. esitas Kristjan Sööt Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus mitte kohaldada lisakaristust, sest firma, Metroholm OÜ, püsimajäämine sõltub suuresti tema tööst, mis on seotud transpordiga. Samuti on ta ka ainuke juhtimisõiguse ja autoga inimene peres, kes peab hooldama raske vaimse puudega õde ning vanaema, kes on gruppi omav invaliid. Kristjan Sööt palub otsuse osalist tühistamist, lisakaristuse tühistamist ja rahatrahvi maksmist ositi. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu kergema karistuse kohaldamisega. Sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase väärateoga, millega on pandud ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ning tervis, ning on üks peamine põhjus, miks toimuvad liiklusõnnetused. Sõites 50 km/h asemel kiirusega 82 km/h pikeneb sõiduki pidurdusteekond vähemalt 2 korda. Selle koha peal, kus 50 km/h sõitev sõiduk äkkpidurdamise korral seisma jääks, oleks 82 km/h liikuva sõiduki kiirus veel ligikaudu 65-70 km/h. Tagajärg avarii korral oleks traagiline. Selline kiiruse ületamine ei saa olla juhi jaoks märkamatu. Seega menetlusalune isik pani teo toime teadlikult. Algaja juhi tunnusmärkide puudumine ja juhtimisõigust tõendava dokumendi mitte esitamine näitab juhi hooletut suhtumist. Seadusandja on kehtestanud antud rikkumiste eest sanktsiooni- rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistamisel on arvestatud rikkumise tahtlust ja toimepanemise viisi. Kohtuväline menetleja on arvesse võtnud ka Kristjan Sööt varasemaid kiiruse ületamisi, ning kõiki asjaolusid arvestades leidnud, et kergemat sanktsiooni ei ole võimalik kohaldada. Trahvi tasumisel on kohtuvälinemenetleja nõus KarS § 66 lg. 2, 3 kohaldamisega. Antud karistus peab mõjutama Kristjan Sööt tahet ja mõtlemist edaspidiseks- mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi.
2 järgi. Kristjan Sööt rikkus LE § 70 p. 1 nõudeid sellega, et ei olnud kaasas ning seetõttu tal ei olnud esitada politseiametniku juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning LE § 127 nõudeid sellega, et tema juhitud sõidukil puudus algaja juhi tunnusmärk. LE § 70 p. 1 ja § 127 rikkumisega kaasneb vastutus
Kohus ei tuvastanud Kristjan Sööti süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kristjan Sööti väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega
2 järgi üle keskmise määra ja
1 järgi alla keskmise määra. Lisakaristus on
S § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Kristjan Söötil karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis antud seletuses vabandanud teo pärast. Kaebuses ei ole ta teo asjaolude suhtes kahetsust väljendanud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult jätnud vabandamise arvestamata karistust kergendava asjaoluna. Korduvate varasemate samasuguste rikkumiste olemasolul ei ole uue rikkumise tuvastamisel vabandamine kahetsust väljendav asjaolu. Järgnevalt kohus analüüsib, kas Kristjan Söötile määratud põhikaristuse ulatus ja lisakaristuse määramine on olnud põhjendatud. Kristjan Sööt on varem karistatud isik. Ta on liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude eest karistatud 9-l korral, kusjuures karistatused lubatud kiiruse ületamise ja muude rikkumiste eest on määratud korduvalt nii enne kui ka pärast arutatavat rikkumist. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise süstemaatilisus. Seega on Kristjan Sööt jäänud ükskõikseks on tegude suhtes ja määratud karistused ei ole teda uutest liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest ära hoidnud. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv, 35 trahviühikut, on sanktsiooni maksimummäärast vähem. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega.
4 järgi lisakaristuse määramine ei ole kohustus, vaid menetleja õigus. Kristjan Sööti seletused on paljasõnalised ega ole asjakohased selles, et firma püsimajäämine sõltub suuresti tema tööst, mis on seotud transpordiga; ta on ainuke juhtimisõiguse ja autoga inimene peres, kes peab hooldama raske vaimse puudega õde ning vanaema, kes on gruppi omav invaliid. Kristjan Sööt on 4 kohtuvälisele menetlejale avaldanud ning kaebuses märkinud, et ta on EMÜ üliõpilane. Tema töösuhted Metroholm OÜ-ga ei ole millegagi tõendatud. Töösuhete olemasolu ja abivajavate pereliikmete olemaolu ei põhjenda liikluseeskirjade rikkumisi ega mõjuta karistamise aluseid. Kohustused teiste ees peaksid kohustatud isikut distsiplineerima õiguskuulekalt käituma. Lisakaristuse määramisel tuleb arvestada süü ulatusest ja karistuse preventiivse eesmärgi saavutamist. Menetlusalune isik on varem toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on tema suhtes põhjendatult kohaldatud lisakaristust sanktsiooni keskmises määras. Kristjan Sööt on üliõpilane. Arvestades tema sotsiaalset seisundit ja asjaolu, et püsivad sissetulekuallikad on tõendamata, on võimalik kohaldada KarS § 66 lg. 2 sätteid ja määrata rahatrahvi tasumine ositi sama paragrahvi 3. lõikes ettenähtud maksimumilähedase tähtaja jooksul. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.