Obsah (5)
§ 18§ 17§ 5§ 15§ 161-06-8492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2007. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06- 8492 (05260100469) Kohtuni
) alusel grillkiigele õiguskaitset. Grillkiige avalikustamise kuupäev oli Maamessil 24.04.2003.a ning R.H. oleks
-st tulenevalt pidanud esitama Patendiametile taotluse toote registreerimiseks hiljemalt 23.04.2004.a. Tööstusdisainilahenduse tunnistusel nr 00969 (tl 10-27) ei ole ühtegi sõna grillkiigest. Patenteeritud on „ Kapteni-grillmaja“. Viimane on eksitav nimetus, sest jätab tootest mulje kui grillmajast, mitte kiigest. Kui internetti sisestada R.H. e nimi ja grillkiik, ei saa mingisugust infot. Ka Patendiameti andmebaasist on võimatu käsitletavat registreeringut leida. Kohtuistungil väitis R.H. , et 2003.a esitletud kiike on muudetud ja täiustatud, mistõttu on tööstusdisainilahenduse kaitse saanud hoopis teistsugune toode, millel on metallkinnitused. Ekspertiisiakti kohaselt on R.H. e poolt registreeritud grillkiige tööstusdisainilahendus ja Arne Sterni poolt valmistatud grillkiige tööstusdisainilahendus sarnased kõigi oluliste parameetrite poolest. Kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et Arne Stern oleks valmistanud sepistatud lisatugevdusi rohkem kui T. Forellipüügis ülespandud kiigele. Kaitsja on seisukohal, et Arne Sternile kuulus
§ 18
kohaselt varemkasutusõigus, kuna ta heauskselt tegi ettevalmistusi kiikede tootmiseks, teadmata, et tööstusdisainilahenduse kohta kavatsetakse esitada registreerimistaotlus. Arne Sternil oli R.H. ega 2004.a aprillis suuline kokkulepe kiikede tootmiseks ja sellest lähtudes hakkas Arne Stern valmistama hooneid ja tellis seadmed. Seega tekkis Arne Sternil
§ 18lg 1 järgi varemkasutusõigus.
Arne Sterni tegevuse eesmärgiks oli 2004.a aprill-august valmistuda alltöövõtjana kvaliteetse toodangu tootmiseks, tegu oli katsetuste ja proovitööga. Grillkiige ülespanek T. Forellipüügis ei ole tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõigusi rikkuv tegevus.
§ 17
lg 3 lubab tööstusdisainilahenduse ärieesmärgita kasutamist isiklikuks otstarbeks. Kõnealust grillkiike said kasutada vaid omaniku pereliikmed. Kriminaalasja materjalides puuduvad dokumendid, mis tõendaksid Arne Sterni ja OÜ S. ostu-müügi dokumentide olemasolu ja rahaliste vahendite liikumist, mida eeldab äriline tegevus. Kannatanu esindaja on seisukohal, et Arne Stern valmistas kiikesid ärilisel eesmärgil, olles teadlik kiikede tööstusdisainilahenduse õiguskaitsest, millega rikkus teadvalt tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõigust. Ebausaldusväärsed on Arne Sterni ütlused selle kohta, et tal ei olnud võimalik saada tööstusdisainilahenduste andmebaasist infot grillkiige kohta, kuivõrd ta ei teadnud disainilahenduse nimetust „Kapteni Grill“. Elektroonilisi andmebaase või spetsialisti abi kasutades on võimalik teha otsinguid mitte ainuüksi disainilahenduse nime, vaid ka toote liigi, disainilahenduse omaniku jm. oluliste omaduste järgi. Arne Sterni ütlused, et ta ei saanud 3
(14)Patendiameti kodulehelt teada, et grillkiik on patenteeritud, osundab asjaolule, et Arne Stern oli teadlik kiikede kaitstusest, tal pidi mingi info põhjal tekkima kahtlus grillkiikede õiguskaitse kohta. Kuna R.H. on kirjeldanud läbirääkimisi Arne Sterniga, mille teemaks oli litsentsitasu, pidi Arne Sternil olema selgus, et R.H. el on ainuõigused grillkiikede valmistamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et Arne Sterni korraldusel valmistatud kiiged on äravahetamiseni sarnased tööstusdisainilahenduse reproduktsiooniga (
§ 5lg 3).
Erisused on üksikutes detailides. Tööstusdisainilahenduse ainuõiguse kaitse puhul ei oma tähendust asjaolu, kas toode on kvaliteetne või mitte ja kas tegemist on proovipartiiga või mitte. Tähendust ei oma ka see, kas Arne Stern valmistas kiige detaile või pani neist ka kiikesid kokku.
kohaselt on ainuõigust rikkuv tegevus see, kui keegi seda objekti valmistab. Millal ja kus toimub toote lõplik komplekteerimine ei oma
kohaselt tähendust. Lisaks on ilmne, et Arne Stern asus kiikesid tootma ärieesmärgil. Isiklikeks vajadusteks tootmise välistab valmistatud kiikede kogus – kuus tükki. Tähelepanuväärsed on Arne Sterni ja tema elukaaslase ütlused selle kohta, et ühte kiike sooviti paigutada veel forellitiigi juurde, s.o mitte isiklikeks vajadusteks, vaid äritegevuse huvides. Usaldusväärseks ei saa pidada Arne Sterni ütlusi, et andis Soomes elavale tuttavale praakdetaile nn. nalja pärast. Kiikede valmistamist ja paigaldamist kinnitavad ka tunnistajad. Süüdistatava ütluste kohadelt tõi R.H. 2003.a suvel neile T. orgu näidisena grillkiige. 2004.a tuli R.H. T. Forelli ja kurtis, et on suur tellimus Euroopasse ja on vaja kedagi, kes toodaks või müüks palki. Ta hakkas uurima võimalusi seadmete ostmiseks. R.H. oli sellest teadlik ja ütles, et parem on, kui nad teevad kiige osad valmis ning tema garanteerib kogu toodangu väljaostmise. R.H. andis ka fotod. Läbi tuttavate pakkus ennast tööle E.S. , kellega ta leppis kokku, et tuleb suur tellimus. Tal oli abis ka V.M. . Süüdistatav tunnistas, et valmistas 2004.a juunis-juulis H. vallas K. külas (Roiul) asuvas angaaris kiige detaile, mille mõõdud ja joonised ta võttis R.H. e poolt T. Forelli toodud kiigelt. Need joonised ja fotod olid tal laual kuni läbiotsimiseni. Kokku valmistati maksimaalselt nelja kiige detaile. Mingeid detaile võis olla viiele-kuuele kiigele, mingeid osi võib-olla ainult kahe-kolme komplekti jaoks. Tegu oli proovitööga, see ei olnud tootmine. Metallosad valmistas ta ise abikaasa õemehe juures garaažis. Ühe kiige said nad ka tervikuna kokku, selle komplekteerisid nad kõige parematest detailidest. Oli praakjuppe, mis said ära antud nalja pärast Soomes elavale tuttavale. Soomes käis ta vaid tuttavatel külas, kiikesid üles panemas ei ole ta käinud. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et tegi valmis kolme grillkiige osad, millest kaks kinkis enne jaanipäeva 2004 ära oma peretuttavale Soome. Soomes oli tal kaasas M.K. , kes käis kiikedele rookatust paigaldamas (tl 165 alt II ja III lõik). Kohtuistungil ütles süüdistatav, et eeluurimisel öeldu ei vasta tõele ning uurijale rääkis ta kiikedest võib-olla seetõttu, et oli šokis. Kohtus väitis süüdistatav, et esimest korda sai ta kiikede patendist teada, kui tehti läbiotsimine. Vahetult peale kodu läbiotsimist käis ta Käosaare büroos, et teada, kas tõesti on kiigel kaitse. Siis nägi ta esmakordselt patendi olemasolu. Eeluurimisel kinnitas süüdistatav, et 2004.a augusti lõpp või september sai ta R.H. elt teada, et grillkiiged on patenteeritud (tl 165 I lõik). Kohtus seletas süüdistatav, et nii võis olla, kuid ta ei võtnud seda juttu tõsiselt. Ta ei leidnud sellekohast infot ka Patendiameti kodulehelt. N.D. küsis talt hinnapäringut analoogsele kiigele nagu oli T. orus, saates kiigest foto. Ta arvas, et N.D. on fotod saanud R.H. elt. Ta ütles R.H. ele, et üks klient on tundnud huvi hinna vastu ja küsis, mis võiks olla hind. R.H. e hulgihind oli 15 000, nad leppisid kokku 17 000 peale. Hinnapakkumistele vastas ta 2004.a oktoobrisnovembris. 2004.a augustis tootsid nad aiamööblit Itaaliasse N.D. vahendusel. OÜ V. sai loodud 2004.a augustis koos V.M., eesmärgiga leida tellija, kes ostab kogu toodangu ära. See ettevõte sai loodud R.H. e jaoks. Ta ei oleks hakanud investeerima ja seadmeid ostma, kui oleks teadnud, et keegi on võtnud patendi. Nad ostsid paberipuitu, osa läks saematerjaliks. Materjali maksumus oli umbes 20 000 krooni. R.H. e väitel pidi kiige omahind kujunema 7000 krooni kanti. Nad pidid valmistama grillkiige osad ja R.H. pidi selle kokku komplekteerima ning ostma kogu komplekti. R.H. ega oli suusõnaline kokkulepe, ta usaldas R. R.H. leidis, et nad võiks teha ka tapid ja üldse kiigeosad, et temal jääks tootmine vähemaks ja saab nende käest kiiged. Hind tõusis topelt, kuskil 4
(14)15 000 krooni kanti. See jutt oli mais. R.H. elt ühtegi tellimust ei tulnud. Ta oli pettunud, augustis lõi ta oma firma ja hakkas tegema aiamööblit. 2004.a septembris tuli R.H. Saksamaalt öeldes, et oli saanud lepingule allkirja väidetavalt suurtellijalt ja et ta peab ka teisi tootjaid otsima. Selleks ajaks oli tema palju investeerinud. Süüdistatava arvates rääkis E.S. viimase kiige Roiult salaja äratoimetamisest seetõttu, et teda tööle ei võetud. Ta läks E tülli, kui R.H. elt ei tulnud ühtegi tellimust ja tal ei olnud E lubatud mahus tööd anda. E.S. tarvitas tablette ja oli väga närviline. Isegi loopis asju ja ähvardas, et maksab talle kätte. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas ta juba 2004.a maikuus rääkima, et grillkiigel on juba patent olemas tööstusdisainilahenduse kohta. Talle oli oluline, et kõik sellest teaksid, sh Arne Stern ja L. AS. Vahetult peale 2004.a Maamessi avaldas ta selle T. Forellis Arne Sternile. AS L. tegi talle ettepaneku osta tema käest litsents, mille kasutamise eest makstaks talle 10 000 krooni kuus. Ta rääkis seda ka Arne Sternile. Arne Stern oli huvitatud, et ta saaks tootmisest osa ja pakkus koostööd. Ta oli nõus, et Arne Stern hakkab tegema kiige detaile. Arne Stern ei olnud sellega nõus ja pakkus talle iga kiige pealt 1000 krooni. Tema ei olnud sellega nõus. Samuti ei meeldinud talle, et Arne Stern hakkab kiikesid oma firmas tootma, kuna sellisel juhul oleks tal puudunud ülevaade, kui palju kiikesid tegelikult toodetakse ja kui palju talle laekub. Hiljem rääkisid nad sel teemal veel väga tihti – peale maikuud keskmiselt iga nädal või üle nädala kuni septembrikuuni. Arne Stern sai täpselt aru, et ilma tema loata ei tohi kiikesid valmistada. Jutuajamiste juures viibisid ka Arne Sterni kompanjonid, üks firmast S. ning teine, kellega koos Arne Stern peab forellikasvandust. Samuti oli jutuajamiste juures tema kompanjon L.L. . Vestlused lõppesid sellega, et nad ei saanud kokkuleppele, kuna Arne Stern ei leppinud variandiga, et tema osaks jääb detailide ettevalmistamine. Läbirääkimised lõppesid rahulikult.
- aasta jaanuaris sai ta M.K. i käest, kellega ta koos töötas, juhuslikult teada, et viimane on käinud koos Arne Sterniga Soomes analoogseid kiikesid paigaldamas. Ta sai tuttavaks Arne Sterni juures töötanud E.S. ga, kes rääkis, et selle aja jooksul on tehtud kuus kiike, mida ta isiklikult oli teinud ja kokku pannud. Kolme kiige juures oli E.S. abistanud M.K. ja teiste juures J.B.. Kiikesid valmistati
- aasta juunist oktoobri või novembrini Roiul ühes angaaris, kus Arne Stern oli endale soetanud palgitreimismasina. Arne Stern on tema teada kokku valmistatud kuus kiike, millest üks jäi müümata ja mille politsei arestis ning kaks kiike on läinud ühele kliendile Soome. R.H. kinnitas, et Arne Sternile ta ühtegi kiige joonist ei andnud. Ta sai teada, et firma N.D. müüb internetis „Kapteni grilli“, juuresolev pilt oli tema üllatuseks tema enda tehtud, selle pildi oli ta andnud eelnevalt Arne Sterni kätte. Ta küsis N.D., kelle kaudu see pilt tuli ja käskis pildi maha võtta. N.D. ütles, et pilt tuli S. firmast ja selle üks esindajaist on Arne Stern. Arne Stern kasutas oma firmas tema poolt laenatud seadmeid. Kui ta 2005.a veebruaris läks Roiul olevasse angaari oma seadmete järele, viidi E.S. sõnul sel hetkel, kui ta saabus, kiik ära ja Arne Stern olevat öelnud, et selleks ajaks, kui R.H. tuleb, peab kiik olema kadunud. Toimiku lehekülgedel 68 ja 71-73 olevatel piltidel on kiige varasem variant puidust külgtugedega. Need pildid on ta ise teinud ja ta andis need Arne Sternile reklaamiks arvatavasti
- aasta sügisel. 2004.a mais, kui ta töötas välja metallosad, võttis ta näidiselt puutoed ära ja paigaldas metallkonsoolid. Arne Sternile rääkis ta kohe, kui tuli mõte panna metallkonsoolid, et näidisele on vaja teha muudatused. Toimiku lehekülgedel 57-67 olevad joonised, mis võeti ära Arne Sternilt, ei ole tema tehtud. Joonised käivad tema kiige detailide kohta, see on uuema kiige variant. Arne Stern on kiige joonised teinud selle kiige järgi, mis oli T. Forellitiigi juures näidiseks. Lehekülgedel 74-93, kus on vaadeldud T. Forellipüügist leitud ja arestitud kiike, on näha esimene variant, kus on metallkonsoolid ja puuduvad all lisatoed. Lehekülgedel 127-130 asuvad joonised on tema enda tehtud. Käesoleval hetkel on kiige hind 41 995 krooni pluss transport. Tunnistaja L.L. a ütluste kohaselt oli ta teadlik, et R.H. ele kuulub alates 2004.a maist ainuõigus disainilahendusele “Kapteni grill”. Esimesel kohtumisel R.H. ütles, et grillkiik on kaitstud tööstusdisainilahendusega ning rõhutas seda paljudele. R.H. rääkis sellest alates ka Arne Sternile 5
(14)nii Võrumaal K, kus Arne Stern viibis korduvalt 2004.a suvel kui ka hiljem septembris Arne Sterni juures T. orus, kus on forellipüük. Kuupäevaliselt tunnistaja neid vestlusi ei mäletanud, see võis olla mais või juunis. Arne Sternil oli elav huvi lüüa kiikede tootmises kaasa ja pakkus, et ta võiks teha terved kiiged ja kui keegi teine toodab, siis R.H. saab iga kiige pealt 1000 krooni. R.H. ei tahtnud seda, kuna siis oleks kadunud kontroll. Sellest oli juttu juuli lõpus või augustis, kui R.H. sai teada, et tal on kinnitus tööstusdisainilahenduse kohta. Seega pidi Arne Stern 2004.a augustis olema teadlik, et R.H. el on kiikede disainilahendusele kaitse. Ta nägi neid kiikesid ka internetis N.D. kodulehel. Ta helistas sinna ja sai teada, et OÜ S. oli kiikesid N.D. pakkunud. Ta informeeris S.M. disainilahendusest ja mõne päeva pärast olid fotod kadunud. Tänasel päeval teab ta, et Arne Sterni eestvedamisel on Roiul valmistatud grillkiikesid, millel lasub tööstusdisainilahenduse kaitse, kuus tükki ning suurem osa neist on läinud välismaale. Tunnistaja E.S. ütluste kohaselt valmistati Arne Sterni angaaris 2004.a juulist septembrini kokku kuus kiike. Arne Stern viis ta T. Forelli, kust võeti mõõdud seal asunud kiigelt. Arne Stern tõi enne fotod ja enda tehtud joonised. Esimese kiige tegid nad prooviks, selle saatust ta ei tea. Teisele kiigele tulid järgi soomlased musta džiibiga. Kolmest viimasest kiigest kaks laadisid nad rekka peale ja need läksid Soome. Arne Stern ja M.K. läksid kaasa neid kokku panema. See oli septembri lõpus 2004.a. Tunnistaja ei osanud öelda, kas need kiiged müüdi ära. Viimase kiige käskis Arne Stern ära peita, öeldes, et paneme kiige auto peale, kuna R.H. tuleb. Oma silmaga ta ei näinud, et see kiik T. Forelli viidi, aga jutt oli, et Arne Stern paneb selle T. Forelli kuuri alla. See juhtus sügisel peale seda, kui Arne Stern ja M.K. tulid Soomest tagasi. Kiikesid valmistas ta koos J.B. . Abiks oli ka M.K. . Metallkonstruktsioone ei pandud kokku kohapeal, need läksid kiikedega kaasa. Tööstusdisainilahenduse registreerimistunnistuse lisal (tl 12) on tegemist sama kiigega, mida nad valmistasid ja mis viidi T. Forelli, ainult sepiseid ei olnud. Kiikesid tegid nad Arne Sterni juurest läbiotsimisel äravõetud jooniste (tl 60-67) järgi. Tunnistaja sõnul on teda käesoleva kriminaalasjaga seoses mõjutanud Arne Stern ja V.M. , kes tulid tema praegusesse töökohta ja kutsusid ta välja. Tekkis vaidlus kiikede arvu pärast, et kuidas ta sai kuus kiike, kui valmistati neli. Sekkus V, kes hakkas teda ähvardama, et ärgu ta Tõrvandis oma nägu näidaku. Ta pidas neid ähvardusi reaalseks. Tunnistaja V.M. kohtus antud ütluste kohaselt kuulub talle Roiul angaar, kus nad 2004.a juulisaugustis valmistasid detaile. R.H. tõi tsehhi fotod ja ta sai aru, et neid detaile valmistatakse kiikede jaoks. Ta nägi ka mingeid valgeid pabereid läbimõõtudega, kuid ei pööranud neile tähelepanu. Kiikesid ehitasid E.S. ning M.K. . Kokku valmistati umbes kolm detaili, ühtegi valmis kiike ta ei näinud. Detailid on siiamaani tsehhis, ühed detailid olid T. Forellipüügis. Ta ei oska öelda, kas detaile saadeti välismaale. Tunnistaja ei osanud kohtus selgitada, miks ta eeluurimisel ütles, et R.H. ega oli ühel korral juttu grillkiikede ehitamisest. Kohtus väitis tunnistaja, et isiklikult ta patenditunnistust näinud ei ole ega tea ka, mis ajast see on. Tunnistaja kinnitas eeluurimisel öeldut selle kohta, et Arne Stern rääkis talle augustis või septembris 2004.a, et R.H. võttis patendi grillkiigele. Nad käisid koos Arne Sterniga 2005. aastal E.S. juures ja ta küsis E, et miks too valetab, et nad valmistasid palju kiikesid. Seepeale vastas E, et ta on psühhiaatria kliinikus arvel ja teda ei saa karistada. Ta küsis ka J.B., miks too valetab, et Arne Stern tegi palju kiikesid. Juri vastas, et kardab E ja R. E.S. ja R.H. olid käinud Juri juures ja öelnud, et kirjutagu nii nagu nad ütlevad ja siin kirjas on, et siis ei juhtu temaga midagi. Uurijale ta seda ei rääkinud, kuna sai sellest kõigest teada alles peale J.B. ülekuulamist. Tunnistaja M.K. i kohtus antud ütluste kohaselt viibis ta 2-3 korda Arne Sterni kasutuses olevas angaaris Roiul, et teha endale sauna lava ja kolm lauda. Ta ei oska öelda, kas seal grillkiikesid valmistati, kiikede valmistamist ja tootmist ta seal ei näinud. Samuti ei näinud ta seal mingeid projekte või jooniseid. Tunnistaja kinnitas kohtus eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et nägi kahte kiike osadena Roiul angaaris enne jaanipäeva 2004.a, milledest üks seisab T. oru 6
(14)veskihoones, tegemist oli kiige osadega. Ta aitas ka ise mõnikord kiikede osi tõsta. Kiige osasid valmistasid E.S. ja teine mees, kes oli umbes 50-aastane. Tunnistaja väitel on tema teada Arne Stern valmistanud kokku 2 või 3 kiike, üks asub T. orus, teise kohta ei tea, võib olla Soomes. Kohtus kinnitas tunnistaja eeluurimisel antud ütlusi. Selle kohta, et üks grillkiik oli üleval Arne Sterni perekonnatuttavate juures Soomes, kus ta käis kiigele koos Arne Sterni ja veel ühe mehega rookatust peale panemas 2004.a augustis või septembris (tl 149, 151). Tunnistaja väitis eeluurimisel antud ütluste kohta, mille kohaselt Soome viidud grillkiik oli veel kokku panemata (tl 151), et ta kiike ei näinud, aga kuna pakid olid maas, siis ta järeldas seda. Tunnistaja ei osanud öelda, mis ajast ta teadis, et R.H. el on kiikedele patent. Tunnistaja Juhan Toom andis kohtus ütlusi selle kohta, et Arne Stern on tema tuttav. Tal on Tartus Sepakuru 36 garaaž, kus Arne Stern remontis autot ja tegi sepistöid. 2004.a suvel tegi Arne Stern samuti midagi tema garaažis. Grillkiikesid ta näinud ei ole. Tunnistaja A.L. kohtus antud ütluste kohaselt on ta näinud kahte grillkiike – üks oli T. Forellipüügis üleval näidisena ja teine kiik toodi sealt, kus Arne Stern neid treis. Ta on seal käinud ja nägi, kuidas ümarpalke treitakse, aga mille jaoks, seda ta ei tea. Ta ei tea, kas Arne Stern veel mõne kiige on teinud. Ta on kiikesid näinud ka R.H. e kataloogides. Lähemalt tal R.H. ega grillkiikedest juttu ei olnud. Maamessil Tartu Näitustel 2003.a kevadel nägi ta grillkiike. R.H. käis seal nende reklaamplakatit välja panemas ja istus oma kiigel. See võis olla sama grillkiik, mis T. orus oli, kuna R.H. ütles, et tõi selle Tartust. R.H. e patendist ei ole ta midagi kuulnud. Tunnistaja A.P. on Arne Sterni elukaaslane. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt tõi R.H. 2003.a juunis või juulis neile T. Forellipüüki kiige ja leppis Arne Sterniga kokku, et paneb selle näidisena üles reklaami eesmärgil. Arne Stern ostis kiige 2004.a märtsis välja. R.H. andis neile ka kiige pildid. 2004.a rääkis Arne Stern, et R.H. oli kurtnud, kust saab osta freesitud ümarpalki, kuna Saksamaal on klient, kes tahab osta 400 kiike kuus. Siis tekkis mõte, et kuna V on angaar, mis seisis tühjana, oleks võimalik pakkuda sellist palki, kui soetada treipink. Kuna selline puidutöötlemismasin on väga kallis, sai R.H. elt mitu korda üle küsitud, kas tuleb kokkulepe, et ta ostab palki ja kas ta on nõus. R kinnitas, et on huvitatud ja lubas anda joonised. Koostöö ei hakanud toimina. Arne Stern ostis proovimaterjali, mis ei pidanud minema müüki ja harjutas õppetööna masinal palgi läbilaskmist. Oktoobris ja novembris kasutas R.H. seda treipinki enda tarbeks. Kiige ettevalmistamiseks freesiti palke. Õpiti kiike tegema, valmistati detaile. Neid tehti R.H. e suulise õpetuse järgi. Valmistajaks oli E.S. , kes käis tegemas proovitöid. Tunnistaja teada Arne Stern kiikesid ei tootnud ja freespinki selle jaoks ei ostnud. Arne Sterni eesmärk oli läbi paari kiige, mida ta proovis teha, olla kindel, et on valmis tootmiseks. Detailid olid hunnikus, prooviti kokku panna ja kui ei sobinud, võeti uus palk. Pool angaari oli ka katuseroogu täis. Üks Arne Sterni tuttav tellis seda katuseroogu ja viis ka osa detailidest kaasa. Arne Sternil neid kiige osi vaja ei olnud ja andis need ära. Ta küsis Arne Sternilt, kas nendest detailidest on võimalik üks korralik kiik ka kokku panna. Arne Stern vastas, et saab ja nii see kiik sinna T. orgu toodi, kuid jäi üles panemata. Kui 2005.a algatati kriminaalasi, ei tohtinud seda kiike enam puutuda. See kiik, mis T. Forelli toodi, seisis sissesõidutee juures maas, R.H. käis septembris seal mitme korral ja pidi seda nägema. Sel ajal ei rääkinud R.H. patendist midagi. Esimest korda kuulis ta patendist, kui R.H. rääkis 2004.a oktoobris T. Forellis, et on vihane L. ehituse peale, kes tahab tootmise Eestist välja viia, kuid seda ei saa teha, kuna tal on patent. Ta on püüdnud otsida internetist informatsiooni selle kiige kohta, kuid see on suhteliselt võimatu. Grillkiike ei leia ühegi firma alt. Neid müüakse OÜ S kaudu, kelle kodulehelt selle leiab ja ainuke märge on, et see on kaitstud kaubamärk. Tunnistaja M.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et töötas 2004-2006 OÜ-s E. , mis tegeles erinevate puitehitiste vahendamise ja ehitusega. Firmal oli kaks veebilehte – E. ja N.D.. Toimiku 7
(14)leheküljel 156 on tegemist sama kodulehega. Pilt võis pärineda OÜ K. hinnapakkumiselt. Ta pöördus arvatavasti sügisel 2004.a Arne Sterni poole hinnapäringuga grillkiige valmistamiseks. Arne Stern esitas hinnapakkumise, kuid see oli väheatraktiivne toode ja nad ei tegelenud sellega eriti palju. Peale seda uuendati veebilehel olnud pilti, kuna mõned pildid said üles pandud vale resolutsiooniga. Arne Sternil oli veebilehel analoogne asi olemas. Tunnistaja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi, et kuna hind ei olnud atraktiivne, ta Arne Sternile tellimust ei esitanud. 2005.a aprillis võttis OÜ S esindaja nendega ühendust ja küsis, miks neil see kiik üleval on, et see on tema oma ja tal on selle peale patent ning palus selle maha võtta. Nad võtsid selle maha, neil ei olnud infot, et toode on kaitstud. S esindaja tundis huvi ka selle vastu, kas neil on Arne Sterni käest võetud grillkiige hinnapakkumine, ta vastas jaatavalt. See inimene soovitas neil internetist vaadata Kapteni Grilli. Peale seda kadus asja vastu huvi. Kiikede tootjaid oli kaks – OÜ K. ja OÜ S. Kodulehel oleva grillkiige hind 21 186 krooni on nende firma poolt välja pakutud, hind tekkis S. pakkumise alusel. Grillkiige pilt on illustratiivne. Pildilt on näha kiige idee ja võimalik detailid välja lugeda. Arne Sterniga neil lepingut polnud, vaid oli koostöö. Tunnistaja J.B. andis kohtus ütlusi selle kohta, et töötas Arne Sterni juures umbes 3 aastat tagasi, 2004.a maist kuni septembri-oktoobrini, otsene tööandja oli V.M. . Ta tegeles keevitustöödega ja aitas Arne Sternil tööseadet üles panna ning palke tõsta, et ette valmistada toorikuid. Ta on näinud ka kiige pilte ja jooniseid. Tunnistaja eeluurimisel antud ütluste kohaselt töötasid temaga koos E.S. ja M.K. , kes aitas valmistada kiikesid ja käis neid Soomes paigaldamas. Nad valmistasid ümarpalkidest kiikesid fotode järgi, mille andis neile Arne Stern. Kohtus ütles tunnistaja, et kiikesid ta ise ei valmistanud, vaid aitas palke tõsta ja seda, mis materjalist välja tuli, ta ei tea. Detailid pandi kokku, kuid mõõdud ei klappinud ja välja tuli praak. Mis nendest tehti, ei oska ka ta öelda. Tunnistaja on eeluurimisel rääkinud, et temaga koos valmistasid Roiul angaaris kiikesid E.S. ja M.K. , kes käis Soomes neid müümas ja paigaldamas. Kiikesid valmistati 2004.a suvel, esimene kiik valmis juuli lõpus. Kiikesid valmistati kolmel korral: esimesel korral ühe kiige, teisel korral kaks kiike ja kolmandal korral kolm kiike korraga. Kiiged toetusid nelja jala peale, keskel rippus liikuv platvorm, millel olid laud ja toolid. Nad valmistasid palkidest osas, värvisid ja peitsisid ning puurisid augud. Seejärel panid kiige kokku, et kontrollida kiige töökorras olekut. Kui kiik töötas, nummerdasid nad osad ja võtsid kiige jälle lahti. Nad valmistasid just selliseid kiikesid, mis on kujutatud tööstusdisainilahenduse tunnistuse koopial. Ainuke asi, mida nad ei paigaldanud, oli lille- ja pudelihoidja ning grill. Nad paigaldasid ka metallist rippkonstruktsioonid, mis olid Arne Sterni toodud. Samuti valmistasid nad kiigele katuseosad, mis saadeti kiigega kaasa. Kiige osad ladusid nad ühel korral veoautole ja kolmel korral järelkärule, mida vedas džiip. Kuna ta sai töö eest palka ja nägi, kuidas kiiged pandi auto peale ja viidi ära Soome, siis ta eeldas, et kiikesid ikkagi müüakse. Tema teada ostsid soomlased kõik kiiged ära ja kiiged viidi Soome. M.K. käis grillkiike koos Arne Sterniga paigaldamas arvatavasti 2004.a augustis. Seda, kas Arne Sternil oli õigus kiikesid valmistada, ta ei tea. Et Arne Sternil kiikede valmistamise õigust ei olnud, kuulis ta hiljem R.H. e käest. Kohtus ütles tunnistaja, et rääkis seda uurijale, kuna teda ähvardati. E.S. koos teise mehega Võrust käisid tema juures kodus ja käskisid tal kirjutada nii nagu nad talle ütlevad, kui ta tahab, et kõik korras oleks. Ta kartis oma naise ja tütre pärast. E ja mees Võrust käisid tema pool ka peale avalduse kirjutamist ja ütlesid, et ta kutsutakse politseisse ja selgitasid, mida ta peab politseis rääkima. E.S. t ta kartis, kuna too tarvitas tablette, viskas kirveid seina sisse ja ähvardas, et kui ta lahti lastakse, siis näitab Arne Sternile, et vähe ei ole. Kiikede valmistamist ja palkide värvimist ta näinud ei ole, ta värvis ainult metallseina. Õige on eeluurimisel antud ütlustest see osa, et ta aitas osasid auto peale laadida, aga mis sai edasi ja kuhu detailid viidi, ta ei tea. Ühtegi detaili ta angaaris ei näinud. Ta on näinud lehekülgedel 84-85 olevaid fotosid kiigest, need tõi Arne Stern. Need olid laua peal, s.o joonised, pildid. Tunnistaja ei osanud öelda, miks ta prokurörile ega uurijale ähvardamisest ei rääkinud. 8
(14)Patendiameti poolt väljastatud tööstusdisainilahenduse tunnistuse nr 00969 (24.08.2004) kohaselt on tööstusdisainilahenduse nimetusega „Kapteni-grillmaja“ autor ja omanik R.H. , kes on esitanud registreerimistaotluse 07.05.2004.a. Tööstusdisainilahenduse registreerimise päev on 15.07.2004, registreeringu kehtivuse alguse kuupäev on 07.05.2004 ja kehtivuse lõppemise päev on 07.04.2009.a (tl 10-27). Läbiotsimise protokollidest nähtuvalt leiti Arne Sterni elukohast 3 fotot, millel kujutatud grillkiiged ja nende osad (tl 34-35); T. Forellipüügi territooriumil asuvast veskihoonest osadeks lahtivõetud grillkiik (tl 36-37); Arne Sterni kasutuses olevast angaarist Roiul (K. küla, H. vald) A4 ruuduline euroblok kaustik, milles käsitsi koostatud grillkiige joonised (tl 38-39). Nimetatud asitõendite vaatlusprotokollide (tl 57-93) ja fototabelitel põhineva ekspertiisiakti (tl 52-55) kohaselt sarnanevad R.H. e poolt registreeritud tööstusdisainilahenduse ja Arne Sterni poolt valmisatud grillkiige tööstusdisainilahendus teineteisele kõigi oluliste parameetrite poolest ning tegu on olulise sarnasusega, mida võib hinnata ligikaudu 95%-le. Eksperdi hinnangul on tegu on teadliku järeletegemisega. Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Arne Sternile esitatud süüdistus KarS § 226 lg 1 järgi on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Arne Sternile oli esialgu esitatud süüdistus KarS § 226 lg 2 järgi, s.o patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ja mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse teadev rikkumine kaubanduslikul eesmärgil. Nimetatud lõige on alates 15.03.2007.a dekriminaliseeritud ning seega tuleb Arne Stern süüdi mõista KarS § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 226 lg 1 sätestab vastutuse tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse teadva rikkumise eest. Selle paragrahviga kaitstavaks õigushüveks on disainilahenduse omaniku ainuõigus, mis seisneb vabaduses keelata kõigil ülejäänud isikutel vastava kaubamärgi kasutamist, arvestades seaduslikke piiranguid ja välistavaid asjaolusid. Kuna § 226 sätestatud süüteokoosseis on formaalne ja blanketne, tuleb selle sisustamiseks pöörduda tööstusdisainilahendi kaitse seaduse (
) poole.
§ 15
kohaselt tööstusdisainilahenduse omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud tööstusdisainilahenduse üle ja kes on tööstusdisainilahenduse omanikuna kantud registrisse.
§ 16
lõigete 1 ja 2 kohaselt on tööstusdisainilahenduse omanikul ainuõigus valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid ning õigus keelata teistel isikutel ilma loata valmistada identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. Ainuõigust mitterikkuvad toimingud on kirjeldatud
§-s 17. Antud kriminaalasja raames tuleb tähelepanu pöörata § 17 punktides 3 ja 4 sätestatule, mille kohaselt omaniku õiguste rikkumine ei ole tööstusdisaini-lahenduse ärieesmärgita kasutamine isiklikeks vajadusteks ning tööstusdisainilahenduse õppeotstarbeline ärieesmärgita kasutamine, kui seejuures on viidatud tööstusdisainilahenduse omanikule ja kasutamine ei kahjusta viimase huve. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et R.H. esitas Patendiametile 07.05.2004.a grillkiige tööstusdisainilahendusena registreerimise taotluse ning 15.07.2004.a on nimetatud tööstusdisainilahendus registreeritud nimetusega „Kapteni-grillmaja“. Registreering sai kehtivuse tagasiulatuvalt 07.05.2004.a. 9
(14)Kaitsja on seisukohal, et R.H. el puudus õigus saada tööstusdisaini kaitse seaduse (
) alusel grillkiigele õiguskaitset, kuna ta oli kiike esitlenud avalikkusele varem kui
ette näeb. Kohus peab vajalikuks märkida, et tööstusdisainilahenduse omanik saab tootele õiguskaitse selle registreerimisega tööstusdisainilahenduste registris ning omaniku ainuõigus on kehtiv senikaua, kuni seda ei ole vaidlustatud kohtu kaudu. Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste vaidlustamiseks on ette nähtud haldus- või tsiviilprotsess. Seega isegi juhul, kui eeldada, et registreering on tehtud õigustamatult, on selle omanikul õigus sel ajal, kui registreering kehtib, keelata lahenduse kasutamist. Samuti leiab kaitsja, et
§ 18
kohaselt kuulus Arne Sternile varemkasutusõigus.
§ 18
kohaselt ei ole tööstusdisainilahenduse omanikul õigust keelata tööstusdisainilahenduse kasutamist isiku poolt, kes enne tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamist heauskselt ja tööstusdisainilahenduse taotlejast sõltumatult on Eestis kasutanud tööstusdisainilahendust või on teinud olulisi ettevalmistusi selle kasutamiseks (varemkasutusõigus). Kasutamine või selleks ettevalmistuste tegemine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tööstusdisainilahenduse kohta kavatsetakse esitada registreerimistaotlus. Seda, et Arne Stern oli 2004.a maist alates teadlik grillkiikede registreerimisest tööstusdisainilahendusena, tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt rääkis ta Arne Sternile kohe peale 2004.a Maamessi, s.o maikuus, et tal on kiigele tööstusdisainilahenduse kaitse. Talle oli oluline, et kõik sellest teaksid, sh Arne Stern ja AS L. Ta rääkis Arne Sternile ka seda, et AS L. tegi talle ettepaneku osta tema käest litsents, mille kasutamise eest makstaks talle 10 000 krooni kuus. Hiljem rääkisid nad sel teemal veel väga tihti – peale maikuud keskmiselt iga nädal või üle nädala kuni septembrikuuni. Arne Stern sai täpselt aru, et ilma tema loata ei tohi kiikesid valmistada. Kannatanu ütlusi toetavad tunnistaja L.L. a ütlused selle kohta, et R.H. rääkis tööstusdisainilahenduse kaitsest Arne Sternile nii Võrumaal K, kus Arne Stern viibis korduvalt 2004.a suvel kui ka hiljem septembris Arne Sterni juures T. orus. Need vestlused toimusid alates maist või juunist. Juuli lõpus või augustis sai R.H. teada, et tal on kinnitus tööstusdisainilahenduse kaitsele ning Arne Stern õnnitles R.H. t. Seega pidi tunnistaja hinnangul Arne Stern 2004.a augustis olema teadlik, et R.H. el on kiikede disainilahendusele kaitse. Ka V.M. kinnitas kohtus eeluurimisel öeldut selle kohta, et Arne Stern rääkis talle augustis või septembris 2004.a, et R.H. võttis patendi grillkiigele. Süüdistatava väitel sai ta grillkiikede õiguskaitse olemasolust teada alles siis, kui toimus läbiotsimine. Eeluurimisel on süüdistatav öelnud, et sai 2004.a augusti lõpus või septembris R.H. elt teada, et grillkiiged on patenteeritud. Kohtus möönis süüdistatav, et see võis nii olla, kuid ta ei võtnud seda tõsiselt. Kohus leiab, et süüdistatav on andnud kohtus vastuolulisi ütlusi ja tema ütlused õiguskaitse teadlikkuse osas tuleb lugeda ebausaldusväärseiks. Kuna kannatanu on süüdistatavale grillkiikede õiguskaitse avaldamise kohta andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühetaoliseid ja loogilisi ütlusi ning kirjeldanud konkreetseid vestluseid ja isikuid, kes olid nende vestluste tunnistajaiks, ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütluste paikapidavuses. Nendest tulenevalt on kohtul põhjendatud alus järelduseks, et kannatanu rääkis kiikede õiguskaitsest eelkõige oma eeldatavale koostööpartnerile, st Arne Sternile. Lisaks viitab Arne Sterni poolt kõnealuse toote otsing Patendiameti kodulehelt sellele, et tal pidi olema teadlik sellest, et R.H. kavatseb registreerida või on registreerinud kiige Patendiametis. Seega oli Arne Stern alates 2004.a maikuust teadlik, et R.H. e poolt valmistatud grillkiigel on tööstusdisainilahendusena õiguskaitse. Vaidlust ei ole ka selles, et Arne Stern valmistas kiikesid R.H. e poolt 2003.a T. Forellipüüki reklaamiks välja pandud kiigelt. Seda kinnitavad nii tunnistajad ja süüdistatav kui asjas kogutud 10
(14)asitõendid ning ekspertiisiakt. Arne Stern kinnitas kohtus, et võttis kiige osade mõõdud ja joonised R.H. e poolt T. Forelli toodud kiigelt. Samas väitis süüdistatav, et valmistati kõigest kiige proovidetaile ja tootmist ega müüki ei toimunud. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Arne Stern valmistas 2004.a juunist oktoobrini Roiul asuvas angaaris müügi eesmärgil kuus grillkiike, pakkudes viimast veebilehe X kaudu avalikult müügiks 2004.a novembris. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta 2005.a jaanuaris M.K. i käest juhuslikult teada, et viimane on käinud koos Arne Sterniga Soomes analoogseid kiikesid paigaldamas. E.S. avaldas kannatanule, et 2004.a suvel on tehtud kuus kiike, mida ta isiklikult oli teinud ja kokku pannud. Joonised ja mõõdud võeti T. Forellipüügis asuvalt kiigelt. Kolme kiige juures oli E.S. abistanud M.K. ja teiste juures J.B.. Kiikesid valmistati 2004. aasta juunist oktoobri või novembrini Roiul ühes angaaris, kus Arne Stern oli endale soetanud palgitreimismasina. Arne Stern on kannatanu teada kokku valmistatud kuus kiike, millest üks jäi müümata ja mille politsei arestis ning kaks kiike on läinud ühele kliendile Soome. Neid ütlusi kinnitas kohtus tunnistaja E.S. . Tema ütluste kohaselt valmistas ta koos J.B. ja M.K. iga Arne Sterni angaaris 2004.a juulist septembrini kokku kuus kiike. Arne Stern tõi joonised, mõõdud võeti T. Forellipüügis asuvalt kiigelt. Esimene kiik tehti prooviks ning kolm kiike läksid Soome. Arne Stern ja M.K. läksid kaasa neid kokku panema. Viimase kiige käskis Arne Stern ära peita, öeldes, et paneme kiige auto peale, kuna R.H. tuleb. See oli septembri lõpus 2004.a. peale seda, kui Arne Stern ja M.K. tulid Soomest tagasi. Asjaolu, et M.K. ja Arne Stern käisid 2004.a suvel Soomes kiikesid paigaldamas, on tõendatud ka M.K. i eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et üks grillkiik oli üleval Arne Sterni perekonnatuttavate juures Soomes, kus ta käis kiigele koos Arne Sterni ja veel ühe mehega rookatust peale panemas 2004.a augustis või septembris. Kohtus kinnitas tunnistaja eeluurimisel antud ütlusi. M.K. i väitel on tema teada Arne Stern valmistanud kokku 2 või 3 kiike, millest üks võib asuda Soomes. Tunnistaja L.L. a ütlustest nähtub, et tema teada on Arne Sterni eestvedamisel valmistatud Roiul grillkiikesid, millel lasub tööstusdisainilahenduse kaitse, kuus tükki ning suurem osa neist on läinud välismaale. Tunnistaja V.M. on näinud Roiul kolme kiige detaile, neid hakati valmistama 2004.a juunis. Tunnistaja Juhan Toom kinnitas kohtus, et Arne Stern tegi tema garaažis sepistöid. Eelnimetatud tunnistajate ütlustega on kooskõlas J.B. eeluurimisel antud ütlused. Kohtus ei andnud J.B. kohtus ühtegi veenvat selgitust selle kohta, kuidas ta eeluurimisel oskas põhjalikult ja täpselt kahel korral kirjeldada kiikede väljanägemist, valmistamisprotsessi, komplekteerimist ning autode peale laadimist ja Soome müügiks viimist. J.B. põhjendas eeluurimisel antud ütlusi E.S. ja Võru mehe ähvardustega, mille paikapidavuses on kohtul alust kahelda, kuna ta ei avaldanud eeluurimisel ei uurijale ega prokurörile midagi enda väidetava ähvardamise kohta. Eeltoodu põhjal peab kohus tunnistaja ütlusi kogumis ebausaldusväärseiks ning seetõttu ei saa kohus neile tugineda. Arne Sterni poolt grillkiige müük internetis on lisaks kannatanu ütlustele tõendatud tunnistajate L.L. a ja M.L. ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta teada, et N.D. müüb internetis „Kapteni grilli“, juuresolev pilt oli tema üllatuseks tema enda tehtud, selle pildi oli ta andnud eelnevalt Arne Sterni kätte. Ta küsis N.D., kelle kaudu see pilt tuli ja käskis pildi maha võtta. N.D. ütles, et pilt tuli S. firmast ja selle üks esindajaist on Arne Stern. L.L. a ütluste kohaselt nägi ta kiikesid internetis N.D. kodulehel. Ta helistas sinna ja sai teada, et OÜ S. oli kiikesid N D pakkunud. Ta informeeris S disainilahendusest ja mõne päeva pärast olid fotod kadunud. M.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et nende firmal oli koduleht N D, ta pöördus arvatavasti sügisel 2004.a Arne Sterni poole hinnapäringuga grillkiige valmistamiseks. Arne Stern esitas hinnapakkumise, peale seda uuendati veebilehel olnud pilti. Arne Sternil oli veebilehel analoogne 11
(14)asi olemas. Kuna hind ei olnud atraktiivne, ta Arne Sternile tellimust ei esitanud. 2005.a aprillis võttis OÜ S esindaja nendega ühendust ja küsis, miks neil see kiik üleval on, et tal on selle kiige peale patent ning palus selle maha võtta. Nad võtsid selle maha, neil ei olnud infot, et toode on kaitstud. Süüdistatav ei osanud selgitada, miks N.D. pöördus hinnapäringuga tema firma ja mitte R.H. e poole. Ta arvas, et N.D. on foto saanud R.H. elt, kuna see oli R.H. e tehtud foto. Eeltoodud ütlusi kogumis hinnates ei ole kahtlust selles, et Arne Stern andis R.H. elt saadud grillkiige foto N.D. viimase kodulehele ülespanemiseks ning üritas tööstusdisainilahendusega kaitstud grillkiikesid interneti kaudu müüa. Kuigi Arne Sterni ütlustest nähtuvalt püüab ta jätta muljet, et kiige detaile valmistati proovitööna ja igasugune äriline eesmärk puudus, ei pea kohus seda veenvaks. Süüdistava väitel valmistati kokku maksimaalselt nelja kiige detaile, ühe kiige komplekteerisid nad proovidetailidest endale ja viisid T. orgu, kuid seda ei jõutud üles panna. Osa praakjuppe sai ära antud nalja pärast Soomes elavale tuttavale. Kohtus ei osanud Arne Stern selgitada, miks ta eeluurimisel on rääkinud kiikede, mitte detailide, tootmisest. Arne Sterni ütlusi toetavad tema elukaaslase A.P. ütlused, mis on käesoleva süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõenditega vastuolus. Seega on A.P. asunud kohtus süüdistatavat kaitsma ja seetõttu ei pea kohus tunnistaja ütlusi usutavaiks. Kuna kannatanu ja tunnistajate E.S. ja L.L. a ütlused kiikede tootmise ja müümise osas langevad kokku, on ütlusi kogumis hinnates ilmne, et Arne Stern valmistas küll kiige detaile, kuid mitte üksikuid detaile, vaid kõiki kiige jaoks vajaminevaid detaile. Seega oli võimalik neist detailidest komplekteerida tervikliku lahendusega grillkiikesid, mis olid analoogsed R.H. e poolt valmistatud kiikedega. Sellest annab tunnistust ka T. Forellipüügis arestitud nö proovidetailidest komplekteeritud kiik, mis kokkupanduna oli tervikliku lahendusega, sarnanedes eksperdi hinnangul 95% ulatuses R.H. e poolt registreeritud tööstusdisainilahendusega. Kannatanu ja tunnistajate E.S. ja L.L. a kinnitusel valmistas süüdistatav kokku kuus kiike. Tunnistajad V.M. , M.K. ja A.L. on näinud 2-3 kiige detaile. Kuna tunnistajaist oli kiikede valmistamisega kõige rohkem seotud E.S. , kes on nii eeluurimisel kui kohtuistungil andnud ühetaolisi ütlusi, mille tõelevastavuses ei ole alust kahelda, loeb kohus tõendatuks, et Arne Stern on valmistanud kokku kuus grillkiike. Olukorras, kus Arne Stern oli palju investeerinud ning pettunud, kui R.H. elt ei tulnud ühtegi tellimust, mida ta kohtus kinnitas, ei ole usutav, et süüdistatav valmistas kiige detaile muul eesmärgil kui müügiks ning andis kiige osasid tasuta tuttavatele. Kuna T. Forellipüügis juba oli üks kiik üleval, ei ole ka mõeldav kiikede valmistamine isiklikuks otstarbeks. Seega on süüdistatava ütlused ebausutavad ja antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav, olles 2004.a maikuust alates teadlik, et R.H. on registreerinud tööstusdisainilahendusena grillkiige, valmistas T. Forellipüügis asuvalt grillkiigelt võetud mõõtude järgi 2004.a juunist oktoobrini kuus grillkiike ärilisel eesmärgil, millega rikkus teadvalt tööstusdisainilahenduse omaniku R.H. e ainuõigust nimetatud grillkiige tööstusdisainilahenduse järgi tooteid valmistada, levitada, müüa ja müügiks pakkuda, pannes sellega toime KarS § 226 lõikes 1 sätestatud kuriteo. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. Subjektiivne koosseis eeldab vähemalt otsest tahtlust. Süüdistatav valmistas kiikesid, olles teadlik R.H. e ainuõigusest grillkiigele. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude 12
(14)toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 226 lg 1 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör taotleb Arne Sternile karistuseks rahalist karistust 400 päevamäära, s.o 20 000 krooni. Käesolevas kriminaalasjas on Arne Stern pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, et Arne Stern on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo korras on teda karistatud ühel korral. Kohus, lähtudes süüdistataval varasema kriminaalkaristuse puudumisest ning toime pandud teo raskusest, leiab, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega sanktsiooni ülemmäära lähedal. Seetõttu mõistab kohus Arne Sternile rahalise karistuse 400 päevamäära, s.o 20 000 krooni. Tsiviilhagi Kohtuistungil esitas kannatanu tsiviilhagi nõude summas 91 630.06 krooni, millest 66 630.05 krooni on varalise kahju nõue ja 25 000 krooni on moraalse kahju nõue. Tsiviilhagis on arvestatud kahju tekitamise aega 2005.a. Kannatanu on tsiviilhagi summa arvestamisel lähtunud sellest, milliseid vahendeid läheb vaja ühe grillkiige valmistamiseks ja selle maksumus hinnaga 2005.aastal. Nende arvestuste põhjal jäi kannatanul kuue grillkiige müügist saamata kasum summas 66 630.06 krooni. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi varalise kahju osas tuleb rahuldada VÕS § 127, § 128 lg 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel ja nimetatud summa tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tsiviilhagi moraalse kahju osas jätta läbi vaatamata, kuna kannatanu ei osanud selgitada, milles moraalne kahju täpselt seisnes ning ei esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas on arvestatud moraalse kahju summat. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada järgmised asitõendid: • A4 formaadis ruuduline kaustik Euroblok, mis on pitseeritud A3 formaadis beeži ümbrikusse ning asub käesoleva kriminaalasja toimikumaterjalide juures • Kolm fotot, mis on pitseeritud A5 formaadis ümbrikusse ning asuvad käesoleva kriminaalasja toimikumaterjalide juures; • Grillkiik, mis on 28.05.2005.a vara vastutavale hoiule andmise lepinguga antud hoiule Arne Sternile ning asub Tartumaal Kambja vallas T. külas T. Forellipüügi territooriumil. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Arne Sternilt välja mõista järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 143 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 6080 krooni. Menetluskulude kogusumma on 11 623 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. 13
(14)Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 14
(14)