p. 1 järgi ja karistati teda 9-kuulise vangistusega.
2 alusel suurendati mõistetud karistust kahe kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust.
1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus vangistus 4 kuud ja 18 päeva vangistust.
5 alusel asendati täitmisele kuuluv vangistus ühiskondliku kasuliku tööga
alusel, mistõttu mõistetavaks karistuseks on 276 tundi üldkasulikku tööd ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Kohtule esitatud ettekandest nähtub, et üldkasuliku töö sooritamise kohaks oli Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku Valga kogudus. ÜKT sooritamist alustas süüdimõistetu 27.03.2007.a. ja sooritamise tähtaja lõppedes on R.Reidlal üldkasuliku töö tunde tehtud vaid 45,5 tundi. Üldisi kontrollnõudeid
1 ja § 75 lg. 2 p. 6 järgi täitis isik korrektselt, kuid juba katseaja alguses avaldas süüdimõistetu soovi teha võimalikult vähe ÜKT tunde ja tähtaja lõppedes kanda reaalset vabadusekaotust. Vaatamata kriminaalhooldaja selgitustele jäigi isiku poolt sooritatud ÜKT tundide arvuks 45,5 tundi. Kuna isik oli teadlik tagajärgedest, leppisid kriminaalhooldaja ja R.Reidla omavahel kokku, et klient sooritab ÜKT tunde enda äranägemise järgi ning tähtaja lõppedes kannab ülejäänud karistuse reaalselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud ettekande ja lisatud materjalidega, ei pea võimalikuks esitatud ettekande kinnitamist ning leiab, et kriminaalhooldusametnikul lasub hoopiski kohustus esitada kohtule erakorraline ettekanne. Kriminaalhooldusseaduse § 301 lg. 2 sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele mõistetud või määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud, koostab kriminaalhooldusametnik kohtule või prokurörile ettekande, millega teavitab nende mõistetud või määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste järgimisest katseajal. Antud juhul nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et isikul on sooritatud 276st töötunnist üksnes 45,5 tundi ja sooritamata on 230.5 tundi ÜKT. Seega puudus kriminaalhooldusametnikul õiguslik alus esitada kohtule ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta KrHS § 301 alusel. Kriminaalhooldusseaduse § 31 lg. 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel.
6 näebki ette sellise ettekande esitamise juhu - kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Lisaks eelkirjeldatud õigusnormidele on 2
1 ja § 75 lg. 2 p. 6 nimetatud ja kohtuotsusega talle pandud kohustust, kuid hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. Seega tulnuks kriminaalhooldusametnikul rikkumise tuvastamisel esitada kohtule erakorraline ettekanne lähtuvalt
MS § 428 lg. 1 ja KrHS § 31 lg. 1 ja 2. Nimetatud erakorraline ettekanne peab sisaldama KrHS § 31 lg. 2 kohaselt andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Eelkirjeldatud õigusnormidest lähtudes ei ole võimalik kohtul kinnitada Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja Liina Taits’i ettekannet kriminaalhoolduse lõpetamiseks Ragnar REIDLA kohta ning see tuleb saata tagasi erakorralise ettekande koostamiseks ja süüdimõistetu elukoha järgsele kohtule esitamiseks. Annemarie Gerassimov Kohtunik 23.01.2008.a 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.