lg 1 alusel määratud rahatrahvi 200 traviühikut, see on 12000 krooni vähendamiseks ja LS § 74 19 lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks tühistamiseks.. Otsuse kohaselt 02.juunil 2007.a kella 20.50 ajal R. Värk juhtis Tallinnas Kotka tn. 18 juures. mootorsõidukit joobeseisundis ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument.Rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 70 1 nõudeid Menetlusalune isik: Rauno Värk IK 37310040276, Harju maakond, XXXX Töökoht S OÜ autojuht Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri konstaabel Jaak Paju Liiklusjärelevalve osakonna RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 61 lg 1 ja 66 lg 2, VTMS § 132 p. 2, § 133-135 Kohtunik otsustas: 1. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi otsusele 26.06.2007.a väärteoasjas nr. 2314,07,
19 lg 1 alusel Rauno Värk´ile määratud karistuse osas - rahatrahv 200 traviühikut, see on 12000 krooni ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks . 2.. Teha uus otsus tunnistades Rauno Värk süüdi Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 160 trahviühikut, see on 9600 krooni /üheksa tuhat kuussada krooni ja 00 senti/ ja Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära võtta juhtimisõigus 1 /üheks/ kuuks . KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuuliste maksetena 960 krooni. Esimene trahviosa tuleb tasuda hiljemalt
19 lg 1 alusel tema karistamisest rahatrahviga 200 traviühikut, see on 12000 krooni ja Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel määratu lisakaristuse -juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks suhtes, Kaebaja palub vähendada rahatrahvi, leides, et see on põhjendamatult karm. Ta on 15 aastat töötanud autojuhina senini ilma liikluseeskirjade rikkumiseta . Lisakaristuse kohaldamine aga tekitab olukorra, kus ta ei enam teha töölepingujärgset tööd (töötab AS autojuhina). Töö autojuhina on ainus sissetulek. Kohtuistungil jääb kaebuse juurde.Ta selgitab, et tol ajal oli tal abikaasaga alhutus ja seetõttu oli ta ensest väljas, mis tingis ka 02.06.2007.a fakti, et ta joobes autorooli istus. Palub mitte ära võtta juhtimisõigust, sest töötada saab ainult autojuihina ja tal kaks ülalpeetavat last. On teinud sellest endale järelduse ja arvab, et taoline juhtum enam ei kordu. Kahetseb juhtunut, kinnitades, et see oli erandlik juhtum tema käitumises õiguskuulmatult. Väärteotoimiku materjalidest nähtub: Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalvbe talituse vanemkostaabel Mirjam Männamaa 02.06.2007.a koostatud väärteoprotokolli nr.200706023503 kohaselt , juhtis Rauno Värk 02.06.2007.a kella 20.50 ajal Tallinnas Kotka tn. 18 juures mootorsõidukit XXX XXX joobeseisundis, kontrollimisel puudus esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument. Väärtegu tõendavad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, protokoll alkohojoobe tuvastamise kohta, isikun tuvastamise määrus /tl 3,10/. Vanemkonstaabel Mirjam Männamaa otsusega kõrvaldati Rauno Värk Liiklusseaduse § 20 lg 1 p 2 alusel alates 02.06.2007.a kella 20.50 kuni kainenemiseni sõiduki juhtimiselt /tl. 4,11/. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt 02.06.2007.a kell 20.50 tuvastati indikaatorvahendiga LION SL-2 nr. 53 (kalibreeritud kuni 04.06.2007) joove 1,16 mg/l /tl 12/ Tuvastamise tulemustega menetlusalune isik nõustus ja loobus meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli kohaselt Rauno Värk andnud omakäeliselt ütlusi, et juhtis nimetatud ajal ja kohas sõidukit XXX sõites Tondi tänavalt Kotka tänavale. Alkoholi tarvitas päeval kella 12.oo ajal, juues kolm pudelit õlut. Kuna tundis end täiesti kainena, istus rooli. Joobe tuvastamise näiduga nõustub /tl 13/. Liiklusjärelevalveosakonna andmetel ei oma R. Värk kehtivaid karistusi õiguserikkumiste eest /tl 16/. . Kohtuväline menetleja leiab, otsus on põhjendatud ja seaduslik, puuduvad alusel nimetatud otsuse tühistamiseks. Lisakaristus on määratud seaduse sätte alammääras. Palub jätta kaebus rahuldamata, aga ei vaidle rahatrahvi tasumise määramise vastu ositi. Kohtu põhjendused: Kohus leiab, et väärteo toimepanemine, mis seisnes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises on tõendatud. Menetlusalune võtab selle omaks ja ei ole vaidlustanud ka joobeseisundi tuvastamist politseiametniku poolt indikaatorvahendiga. Seega on joobeseisund tuvastatud seaduslikult. Indikaatorvahendi näit alkoholisisaldus 1,16 mg /l väljahingatavas õhus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p 3 kohaselt raskusastmelt keskmine alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem 0,76 kuni 1,25 milligrammi. Liiklusseaduse 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja ära võtta juthimisõiguse kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega kohaldati R. Värk´i suhtes lisakaristust sankstsiooni alammääras. Arvestades asjaolu, et R.Värk on nn.kutseline autojuht, peab tema ainuüksi oma tööülesannete tõttu järgima kõiki liikluseeskirjade nõudeid. Kohus soostub menetleja seisukohaga, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu selline liiklusalane rikkumine on ühiskonnaohtlik. Seetõttu kohus ei soostu menetlusaluse isiku taotlusega tühistada lisakaristus. Asjaolu, et tema igapäevaseks tööks on auto juhtimine ja lisakaristuse kohaldamine võib teha võimatuks edasise töötamise autojuihina ja jätta teda ilma sissetulekust aga ei saa tähendada seda, et selle raske liiklusalase üleastumise toimepanijatele, kes on kutselised autojuhid, ei saagi kohaldada lisakaristust. See omakorda paneks kutselised autojuhid eelisseisundisse võrreldes teiste liiklejatega. Kuid liikluseeskirjad on kohustuslikud järgmiseks kõigile, seega karistamise alused peavad olema ühetaoliselt kohaldatatavd. Kuid arvestades R. Värki isikut, kes ei oma liikluseeskirjade rikkumiste eest kehtivaid karistusi, ta on süüd tunnistanud ja kahetsenud leiab. Kahetsus on kergendav asjaolu. Kohus, et rahatrahvi määramine 200 trahviühikut (ülemmäär 300 trahviühikut ) on põhjendamatult suur. Kuigi R.Värkil puudus ka kontrollijatele esitamiseks juhtimsiõigust tõendav dokument, on tegemist isikuga, kellel oli juhtimisõigus olemas, mistõttu isegi selle rikkumise arvestamist karistuse määramisel on rahatrahv määratud põhjendamatult kõrge. R. Värk on esmakordselt toime pannud väärteo, on väljendatunud kahetsust.Samuti leiab kohus, et arvestades R. Värki senist õiguskuulekust, tema enda selgitusi, leiasb kohus, et lisakaristuse osas rakendada KaRS § 61 srtteid ja kergendada karistust alla alalmmäära juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Kohus leiab, et arvestades R. Värki elatusallikat- töötamist autojuihina, temal on ülalpidamisel kaks last, ta ei ole varem liiklusalaseid üleastumisi toime pannud, võib tema suhtes karistust kergendada alla LS § 7419 lg 2 alammäära.Seetõttu kohus leiab, et käesolev otsus väärteo asjas kuulub tühistamisele karistuste osas. Rahatrahv ning lisakaristus kuulub vähendamisele ülaltoodud põhjendustel.. Menetlusalune isik on esitanud andmed oma sissetuleku kohta ja taotlenud juba menetlejalt rahatrahvi tasumist osade kaupa, mille vastu ei vaidle kohtuväline menetleja.. Kohus leiab, et see taotlus kuulub rahuldamisele ja rahatrahvi tasumine määrata osade kaupa igakuuliste maksetena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtunik Katrin Puhkason
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.