4-07-7541\1

Väärteoasi nr 4-07-7541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a Tallinn ( kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-07-7541 Eeluurimiskohtunik Margot Mikler Taotluse esitaja AZ Kaebus Tühistada Põhja PP Kesklinna politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Kaja Friedmanni 17.11.2007.a määrus väärteoasjas 2316.07.003562 RESOLUTSIOON
2. Jätta AZkaebus Põhja PP Kesklinna politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Kaja Friedmanni 17.11.2007.a. määrus väärteoasjas 2316.07.003562 tühistamiseks rahuldamata.
3. Käesoleva määruse ärakirjad edastada AZle ning lisada väärteotoimikule. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu vastavalt VTMS § 191 p
4. Kaebuse motiivid: AZ esitas Harju Maakohtule kaebuse PP Kesklinna politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Kaja Friedmanni 17.11.2007.a määruse väärteoasjas 2316.07.003562 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt taotleb A.Z määruse tühistamist täies mahus, leides, et 30.08.2007.a. lõpetati kohtuotsusega väärteoasjas nr 2314.07.014385 menetlus kaebaja suhtes. Kohtuotsus on jõustunud 07.09.2007.a., antud asjaolu tõendab, et kaebaja 30.04.2007.a. seadust rikkunud ei ole. Seega on menetlusaluse isiku väited paljasõnalised ja ei vasta tegelikkusele selle kohta, et kaebaja andis helisignaali ja sõitis aeglaselt. Menetlusaluse isiku Hillar Viksi agressiivne käitumine oli tingitud „aprilli rahutustega“ ja menetlusalune isik väljendas oma agresssiivsust kõikide helisignaalitsenud juhtide suhtes, H.Viks valis rünnakuks kaebaja auto. Kaebaja ja tunnistaja TZ ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, mille eest on ettenähtud karistus. Väärteoasja lõpetamise määruses tunnistaja TZ ütlused, mis on tõendiks KrMS § 63 tähenduses, on arusaamatult arvestamata jäetud. Menetlusaluse isiku H.Viksi väide selle kohta, et kaebaja tegi autoga ettesöödu menetlusaluse isiku suunaas on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebajale on arusaamatu, kuidas ja milliste tõendite abil väärteoasjas tuvastati, et menetlusalune isik H.Viks tegutses kaitsmaks oma tervist ja elu ning seega puudus tema tegevuses tahtlus vigastada sõiduautot XXX riikl. Reg. nr XXX. Kaebaja arvates on menetlusaluse isiku H.Viksi väited elle kohta, et kaebajale kahju tekitamine oli ajendatud kaebaja ettesööstust autoga. Väärteoasjas uuritav sündmus ei toimunud ülekäiguskohas ja seega H.Viksi ütlused ettesööstust on eksitavad ja ei vasta tõele. Sel päeval sõitsid autod väga aeglaselt, menetlusalune isik jooksis autoridade vahel ja oli agressiivne. Kaebaja ei kahtle, et menetlusalune isik käitus tahtlikult. Komissaar Kaa Friedmanni seisukoht, et kaebuses esitatud väited menetluasluse isiku H.Viksi tegevuse kohta on põhjendamata, on ekslik. Väärteoasi oli algatatud kaebaja avalduse alusel, väärteoasjas on tunnistajana ülekuulatud tunnistaja TZ, asjas on tuvastatud, et kaebajale on tekitaud varaline kahju, mille tekkimist menetlusalune isik ise tunnistab. Kaebaja on seisukohal, et menetlusalune isik H.Viks on pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja nr 2316.07.003562 materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 28.05.2007.a. esitas AZ avalduse Põhja PP Kesklinna politseiosakonnale väärteomenetluse algatamiseks. Hillar Viksi suhtes on 04.10.2007.a. koostatud väärteoprotokoll 946974 selle kohta, et H.Viks 30.04.2007.a. kella 13.00 ajal Tallinnas Endla tänaval lõi korduvalt vastu sõiduauto XXXreg.nr. XXX esipõrkerauda, mille tagajärjel murdus esipõrkelaua küljest iluvõre, XXX embleem ning purunes registreerimisnumbrimärgi raam ja deformeerus sõiduauto XXX esimene numbrimärk XXX, isik tekitas oma tegevusega varalist kahju 11202 krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 29.10.2007.a. lõpetas Põhja PP Kesklinna politseiosakonna konstaabel Marju Tooming määrusega menetluse väärteoasjas, määruse motiivide kohaselt tunnistajate AZ ja TZ ütlustest nähtub, et H.Viks lõi korduvalt jalgadega vastu sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXXesiosa. Menetlusalune isik Hillar Viks ei tunnista, et ta jalgadega vastu sõiduki esiosa lõi, kuid tunnistab, et maandumisel läks tema jalg vastu sõiduauto esimest registreerimismärki, mille tagajärjel see maha kukkus ning deformeerus, kuid tema tegevus ( käte asetamine sõiduki kapotile ning maast üles hüppamine) oli tingitud AZ ettesööstust autoga. Hillar Viksi sõnul ei olnud tema eesmärk sõiduki registreerimisnumbrimärki lõhkuda, vaid kaitsta oma elu ja tervist antud hetkel tekkinud reaalse ohu eest. AZ esitas Kesklinna politseiosakonnale A OÜ poolt 22.05.2007.a. väljastatud remondikalkulatsiooni, kuid kuna avaldaja pöördus süüteoteatega alles 28.05.2007.a. Kesklinna politseiosakonda, siis ei olnud võimalik fotografeerida sõiduautole XXX reg.nr XXXt ekitatud vigastusi ega teha asitõendi vaatlust, seega ei ole võimalik kindlaks teha, milline oli sõiduki tehniline seisund peale juhtunu astetleidmist 30.04.2007.a. kella 13.00 ajal Endla tänaval Tallinnas. Menetleja leidis, et väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised ning lähtudes põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, ning objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest tuleb otsuse vastuvõtmisel kaaluda kõiki väärteomenetluses kogutud tõendid ning leidis, et menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tõendamatuse tõttu. 13.11.2007.a. esitas AZ kaebuse Põhja PP Kesklinna politseiosakonnale kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles palus menetluse lõpetamise määrus väärteoasjas 2316.07.003562 tühistada. 17.novembrist 2007.a. määrusega kaebuse 2316.07.003562 jäeti AZ kaebus rahuldamata. läbivaatamise kohta väärteoasjas nr Määruse motiivide kohaselt KarS § 203 kuriteokoosseis eeldab subjektiivse küljest tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Antud väärteoasjas oli kvalifikatsiooniks KarS § 218 lg 1, kuna väärteoga tekitatud kahju jäi alla olulise kahju piiri. Väärteoasjas on leidnud tuvastamist, et menetlusalune isik H.Viks tegutses kaitsmaks oma elu ja tervist, seega puudus tema tegevuses tahtlus vigastada sõiduautot XXX reg.nr XXX. Kaebuses esitatud väites menetlusaluse isiku H.Viksi tegevuse kohta on jäänud põhjendamata, vaid on nenditud, et need ei vasta tegelikkusele ja on paljasõnalised. Kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteoasja lõpetamise määruses põhjalikult põhjendanud väärteoasja lõpetamise motiive tuginedes asjas kogutud tõenditele. Kohus nõustub Põhja PP Kesklinna politseiosakonna konstaabel Marju Toominga menetluse lõpetamise määruses väärteoasjas toodud motiividega, 17.novembrist 2007.a. määrusega kaebuse läbivaatamise kohta väärteoasjas nr 2316.07.003562 ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja AZ ütlustest nähtub, et 30.04.2007.a. sõitis ta autoga XXX Tallinnas Endla tänaval, oli ummik kuna autod sõitsid väga aeglaselt, tema auto juurde tuli meesterahvas, kes karjus midagi, vehkis tema sõiduauto ees kätega, tagus jalgadega vastu auto esiosa, mille tagajärjel murdus lahti iluvõre, XXX embleem, purunes raam mille külge kinnitatakse numbrimärk. Meesterahvas püüdis koos numbrimärgiga sündmuskohalt lahkuda. Tunnistaja TZ ütlustest nähtub, 30.04.2007.a. viibis ta oma tuttava AZ autos. Tallinnas Endla tänaval oli liiklusummik ja autod andsid signaali. Sõiduauto juurde tuli meesterahvas, kes karjus midagi, suundus auto esiosa juurde ja lõi kätega vastu kapotti ja jalaga vastu numbrimärki. Menetlusalune isik Hillar Viks on andnud ütlusi, 30.04.2007.a. oli Tallinnas Endla tänaval, nägi kuidas sõiduauto juht aktiivselt signaali andis, läks juhi juurde ja palus juhil signaali andmine lõpetada, autojuht ütles talle vene keeles, et ta minema läheks, seejärel läks auto esiosa juurde, auto hakkas liikuma, ta asetas käed sõiduki kapotile ning hüppas maast üles, ta ei löönud jalgadega vastu sõiduki esiosa, kuid maandumisel läks tema jalg vastu sõiduauto esimest registreerimismärki, mille tagajärjel see maha kukkus ning deformeerus, võttis sõiduki registreerimismärgi maast üles, et juhtunu kohta politseile avaldus teha. Materjalidest nähtuvalt ei ole sõiduautot tunnistatud asitõendiks, seega ei olnud võimalik fotografeerida sõiduautole XXX reg.nr XXX tekitatud vigastusi ega teha asitõendi vaatlust, ning ei olnud võimalik kindlaks teha, milline oli sõiduki tehniline seisund peale juhtunu astetleidmist 30.04.2007.a. kella 13.00 ajal Endla tänaval Tallinnas. Seega on kohtuväline menetleja tulnud õigele järeldusele, et väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised ning lähtudes põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebuses on AZ taotlenud ühtlasi üle kuulata tunnistajana TZ, vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 79 lg 2 vaadatakse kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele läbi kirjalikus menetluses, seega ei näe väärteomenetluse seadustik ette tunnistaja ülekuulamist. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub ning juhindudes Väärteomeneteluse seadustiku § 79 lg 3 p 1 sätetest tuleb AZesitatud kaebus Põhja PP Kesklinna politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Kaja Friedmanni 17.11.2007.a. määruse väärteoasjas 2316.07.003562 tühistamiseks rahuldamata. Margot Mikler kohtunik