4-07-7723\3

4-07-7723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a. Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Kaie Uusen Väärteoasja number 4-07-7723 kirjalikus menetluses Väärteoasi Nikolai Mummi poolt VTSM § 78 alusel esitatud kaebus kohtuvälise menetleja esindaja tegevuse peale Kaebuse esitaja Nikolai Mumm (isikukood 3530512272; elukoht: X X, X) Menetlusalune isik Nikolai Mumm Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 2 ja lg 3 p 1 Jätta rahuldamata Nikolai Mummi poolt Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiiratsi 13.12.
3. a. määruse peale esitatud kaebus, millega vaidlustati kohtuvälise menetleja tegevust. Edasikaebamise kord Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1, § 191 p 12 Määrust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Asjaolud 27.08.
4. a. kell 11:35 toimus Põlva maakonnas Ahja vallas Tartu-Räpina-Värska tee 33ndal kilomeetril liiklusõnnetus, milles Nikolai Mummi poolt juhitud sõiduautole Mercedes-Benz, reg. nr. X, sõitis tagant otsa veok Scania, reg. nr. X, mida juhtis Helmut Sults. Õnnetuses inimesed viga ei saanud. Liiklusõnnetus toimus vahetult pärast seda, kui Nikolai Mummi poolt juhitud sõiduauto oli sooritanud möödasõidu veoautost ning oli tagasi rivistunud oma sõiduritta veoauto ette. Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel Toomas Lihtmaa 08.11.
5. a. määrusega asjas väärteomenetlus aga lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimelt leidis kohtuväline menetleja, et mootorsõiduki juhtide ütlused on vastuolulised ning puuduvad vastuvaidlematud tõendid, et liiklusõnnetuse põhjustas veoauto Scania juht Helmut Sults, kes ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Samuti puuduvad vastuvaidlematud tõendid, et õnnetuse põhjustas sõiduauto juht Nikolai Mumm, kes möödasõitu sooritama asudes ei olnud veendunud, et möödasõidu lõppedes saab ta naasta pärisuunavööndisse ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab ning pidurdas järsult, kuigi see polnud vajalik ohutuse tagamiseks. . Väärteoasjas on üle kuulatud tunnistaja Ebe Juuremaa, kuid kuna ta liiklusõnnetust ise pealt ei näinud, ei osanud ta selle kohta ka midagi täpsemat öelda. Sündmuskoha vaatlusega ei olnud aga võimalik tuvastada sõidukite täpset kokkupõrke kohta, kuna sündmuskohal puudusid sõidukite liikumise või pidurdamise tagajärjel tekkinud jäljed ning sõidukitelt ei eraldunud kokkupõrkes ühtegi osa ega tükki. Samuti liikusid sõidukid peale kokkupõrget edasi Värska suunas ja jäid seejärel mõlemad seisma paremale poole tee äärde. 19.11.
6. a. esitas Nikolai Mumm kohtuvälise menetleja juhile avalduse, milles ta taotles väärteoasja uuesti menetlusse võtmist. Kaebaja ei nõustu ta väärteomenetluse lõpetamisega, kuna toimus tagant otsasõit tema juhitud sõidukile. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiiratsi 13.12.
7. a. määrusega jäeti Nikolai Mummi kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et väärteoasjas ei saa eelistada sõiduauto MB juhi Nikolai Mummi ütlusi veoauto Scania juhi ütlustele. Tunnistaja Ebe Juuremaa, kes viibis ka avarii toimumise kohas, ei näinud aga, mis seal tegelikult toimus. Nikolai Mumm esitas VTMS § 78 alusel kaebuse kohtuvälise menetleja 13.12.
8. a. määruse peale, vaidlustades kohtuväliste menetleja tegevust antud väärteoasja lahendamisel. Kaebaja leiab, et Põlva Politseiprefektuuri töötajate suhtumine temasse oli põlglik ja erapoolik ning tõendeid ei ole hinnatud objektiivselt ja õiglaselt. Seega tuleks uuesti üle kuulata tunnistaja Ebe Juuremaa ning asjas peaks teostama ekspertiisi. Kaebuses on Nikolai Mumm üksikasjalikult selgitanud veelkord ka toimunud avarii asjaolusid. Kohtu seisukoht. Kohtunik, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et Nikolai Mummi kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 79 lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtunik on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse norme rikkunud ja menetlus on väärteomenetluse seadustikust tulenevalt läbi viidud nõuetekohaselt. Koostatud on ülekuulamisprotokollid, millistes on fikseeritud liiklusõnnetuses osalenud Nikolai Mummi ja Helmut Sultsi ütlused. Samuti on ütlused võetud väärteokohal olnud tunnistajalt Ebe Juuremaalt. Nimetatud isikutelt ütluste võtmisel on järgitud väärteomenetluse seadustikus ettenähtud nõudeid. Nikolai Mumm on kaebuses leiab, et tunnistaja Ebe Juuremaa tuleks täiendavalt üle kuulata. Kohtunik, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtuväline menetleja on naise tunnistajana üle kuulanud ning tema ütlustest nähtub, et sooritades küll möödasõidu sõiduautost Merzedes-Benz ja veoautost Scania, ei näinud ta, mis tegelikult juhtunud oli. Ebe Juuremaa antud asjaolude kirjeldus ei kinnita aga üheselt kummagi liiklusõnnetuses osalenud juhi verisooni juhtunust. Nikolai Mumm oma kaebuses Tartu Maakohtule leiab ka, et asjas oleks tulnud teostada ekspertiis, samas ei ole ta nimetatud taotlust esitanud oma kaebuses Lõuna Politseiprefektuuri prefektile. Kohtunik tutvunud kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalidega on seisukohal, et kohtuväline menetleja on tõendid kogunud ammendavalt. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt teostati sündmuskoha vaatlus 27.08.
9. a. vahetult peale avarii toimumist. Kuna teel puudusid aga sõidukite liikumise või pidurdamise tagajärjel tekkinud jäljed ning killud ja sõidukitelt ei olnud eraldunud ühtegi osakest, siis ei olnud võimalik tuvastada sõidukite 2