← Eesti

4-07-7176\1

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-7176 Otsuse tegemise kuupäev

  1. jaanuaril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Vassili GALTŠIK (isikukood 36711093719, elukoht: XXX, töökoht : OÜ C ) Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 Väärteo kvalifikatsioon Vassili Galtšik Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri ülemkomissar Andre 20.11.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2314,07,033675 Hansaar Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 120, 132 lg 1 jätta Vassili Galtšik poolt esitatud kaebuse rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri ülemkomissar Andre Hansaare 20.11.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2314,07,033675 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 973724 Vassili Galtšik 26.10.2007.a. kella 18:24 ajal Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Tallinn-Peterburi mnt 19 km liikudes Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit XXX registrimärgiga XXX kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 29 km/h võrra, sõites kiirusega 123+-4 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. 20.11.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri ülemkomissar Andre Hansaar otsusega väärteoasjas nr 2314,07,033675 oli Vassili Galtšik’ile Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. 05.12.2007.a. Vassili Galtšik esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada otsuse mõistetud lisakaristuse osas. Põhjendas oma kaebust sellega, et ta töö sõltub juhtimisõiguse olemasolust, juhtimisõiguse peatamisega kaotaks ta sissetuleku, millega halveneks tema majanduslik olukord, tema on firmas ainuke töötaja. Oli nõus kirjaliku menetlusega, uusi tõendeid ei esitanud. Kohtuvälise menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele kinnitas, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik ning põhjendatud, tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, poolte kirjalikke seisukohtadega, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja ei eitanud, et 26.10.2007.a. juhtides mootorsõidukit ületas lubatud sõidukiiruse. Seda kirjutas kaebaja oma liiklusjärelevalve osakonnale esitatud avalduses ning seda ta ei eitanud ka väärteoprotokolli koostamise ajal. Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka väärteoasja materjalidega ja nimelt kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et kiirust mõõdeti töökorras ja taadeldud seadmega Ultralyte nr UL
  2. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Antud juhul tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi karistuse kohaldamine täielikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kaebaja isikut, samuti seda, et kaebajat on varem korduvalt Liikluseeskirja nõuete rikkumise eest, tal on ka kehtivaid karistusi, millised on määratud samuti LS § 74-22 lg 2 alusel. Rahatrahvid aga ei suutnud mõjutada kaebajat loobuma rikkumiste toimepanemisest. Seega oli kohtuväline menetleja ammendanud võimalused kaebaja karistamiseks rahatrahvidega ning leidis, et seekord tuleks talle määrata ka lisakaristus, mis oli igati põhjendatud. Määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et isik pani toime enamohtliku väärteo, millega tahtlikult seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti ka sellest, et isikut on varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, ei taju tema poolt juhitava mootorsõiduki kiirust ja on liikluses ohtlik ning ka varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut rikkumistest loobuma, siis on temalt juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Pole tuvastatud ka väärteomenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleksid kaasa toonud otsuse tühistamist. Kuna kohtuvälise menetleja 20.11.2007.a. otsus on igati seaduslik, tuleb Vassili Galtšik’i kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.