4-07-7153\3

4-07-7153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-7153 (2373,07,008068) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Kaido Kaiseli kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 13.11.2007 otsusele nr 2373,07,008068 Kaido Kaiseli karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Kaido Kaisel, IK: 37612090220, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Kaido Kaiseli kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 13.11.2007 otsusele nr 2373,07,008068 Kaido Kaiseli karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 13.11.2007 otsus nr 2373,07,008068 Kaido Kaiseli karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 22.01.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21.02.
6. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.02.
7. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 13.11.2007 otsusega nr 2373,07,008068 karistati Kaido Kaiselit LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 16.10.2007 kell 14.30 Kasemetsa-Kiisa tee
8. kilomeetril Saku vallas Harjumaal mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra, sõites kiirusega 79 +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Kaido Kaisel kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Kaebuses asutakse seisukohale, et lisakaristuse mõistmine on põhjendamatu. Asjas ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistus peab olema proportsionaalne ning vastama teo raskusele, seda nõuet aga käesolevas asjas ei ole järgitud. Kaebuse esitanud isik töötab K OÜs, mille tegevusalaks on ehitustööd. Töö on seotud otseselt sõiduki juhtimisega, kuivõrd on vaja käia objektidel, mis võivad asuda ka väljaspool Tallinna ning tuleb vedada vajalikke tööriistu ja seadmeid. Juhtimisõiguse äravõtmisel jääks ta tööta, mis toob kaasa kahjulikke tagajärgi perekonnale. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohustuslik, vaid kuulub kohaldamisele ainult äärmuslikel juhtudel, millal on alust arvata, et teisiti ei saa isikut mõjutada. Käesoleval juhul puuduvad sellised asjaolud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et tegemist oli olukorraga, kus oli liiklusoht ja kiirust ületas seetõttu, et talle sõideti ette ning ta suutis liiklusõnnetuse ära hoida. Sisuliselt võetakse juhtimisõigus ära seetõttu, et vältis liiklusohtlikku olukorda. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Isikule määratud varasemad trahvid on kõik tasumata ning tasutud on vaid viimane rahatrahv. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik asulasisesel teel mootorsõidukit juhtides ületanud suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h kui suurim lubatud kiirus oli 50 km/h. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahv kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõnevõrra ületavana ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kokku rahatrahvidega 22 920 krooni ulatuses. Senini on trahvid tasumata. Seega ei ole senised rahalised mõjutusvahendid suutnud menetlusalust isikut mõjutada selliselt, et menetlusalusel isikul oleks tekkinud soov vältida edaspidi väärtegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ei täida oma eesmärki ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks juhtimisõiguse äravõtmine. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et 2 menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Kaebuses oli märgitud, et menetlusalusel isikul on mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimine oluline, vastasel korral jääks ta ilma tööst ning perekonnal tekiks raskused. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema perekonna heaolu, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kaebuse kohaselt veel ka tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga isik käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimerpanemise eest ning põhiliseks vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures ka raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Samas oli menetlusalust isikut vähem kui kolm kuud varem taas karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistusest väärteo toimepanemise eest ja pani tahtlikult toime uue teo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 3